Küsimused mulle

31. detsember 2014

Kingisoovitus



Kas nüüd just kingiks, võib ka niisama oma lapsele rõõmu valmistada. Aga tahaks rääkida natukene pikemalt ja põhjalikumalt ühest Apollo raamatupoe leiust, millest just äsja olid vaimustuses minu külalised. Nad olid väga tänulikud ja külaskäik olevat ka täitsa asja ette läinud, kui kuulsid ja nägid esmakordselt sellisest huvitavast asjast nagu loovatest joonistuskaartidest. Pidavat väga lahe asi olema ja tekitas suurt huvi.

Mina ei teadnud sellistest asjadest enne midagi, kuni  Apollo raamatupoes Metega aega parajaks tegime. Siis jäi lihtsalt silma ja uurisin lähemalt. Ja kuna Meenal oli sünnipäev tulemas, siis mõtlesin, miks mitte osta talle sünnipäevakingiks. Talle väga meeldib joonistada ja koopiapaberit kulub meil kodus ikka omajagu. Alalõpmata on paberikorv paberilehti täis - igale kriips peale tõmmatud. Raiskamine ju. Need kaardid on minu arust ideaalsed. Saab joonistamist harjutada, mitmesuguseid ülesandeid lahendada ja värvida. Kui valesti läheb või tüdimus tekib, kustutad maha ja võid otsast alustada või siis uue kaardi võtta. Kaardid on kahepoolsed, kokku 50 kaarti - nii et siis 100 varianti - võimalust kokku, et lapsel oleks tegevust. Ja autosõidul Jurmalasse olid need Meenal kaasas ja sai edukalt ka sõidu ajal tegutseda. Hind Apollos on 8,85. Karbis on kaasas ka sobiv pliiats.











 

Tõmbame otsad kokku

Aastalõpp läheneb. Veel loetud tunnid. Meie perel on iga jumala aastalõpp suts pidulikum ja rohkema söögiga. Eile, 30- ndal tähistas minu ema oma sünnipäeva ja seda eile juba 64. korda. Seega on meie aastalõpud alati natukene pidulikumad ja algavad alati ema sünnipäevaga. Eile saimegi siis sel puhul jälle kokku ja sai kõvasti söödud. Tänagi sai veel söömas käidud - maiustatud. Eile mina torti enam süüa ei suutnud.Ja et minust natukenegi kasu ka oleks, siis seadsime ema köögikombaini töökorda ja tegime proovisõidu ka ära:) Kinkisime talle kamba peale uue masina. Eelmisel on väike defekt ja seda oleks vaja natukene kööbitseda. Äkki saab veel eluloom.





Nii et see sünnipäev on väga mõnus algus aastalõpule.

Tänane päev on kulunud veel viimaste otsade kokkutõmbamisele. EMT lehel käisin ja lõpetasin lastel interneti ära ja endal nihutasin ka ühe astme mahtu vähemaks. Kokkuhoiupoliitika. Vaatame, kuidas mõjub - nii psüühikale kui rahakotile:D Vaesed lapsed:) Aga kuskilt peab midagi muutma, eriti "netisõltuvuse" pärast olen mures. Ega rahaliselt eriti ei võidagi.

Raamatukokku sain Mete raamatu viidud. Korra juba jooksis viivis. Nüüd on sellega ka korras ja süda rahul. Soomest toodud taara sai rahaks tehtud - lastel nüüd kummalgi 6 eurot taskuraha veel aastalõpuks:)

Kingitus, mille ma ühele vanatädile lubasin, ootab kahjuks veel oma aega. Ei olnud kedagi kodus täna ja ei saanud seda muret sel aastal enam kaelast ära. Sellest on natukene kurb:(


Tuled on ahjus, et õhtul toad soojad oleks. Õnneks andis külm järgi ja saab natukene sooja tuba ka nautida. Muidu oli ikka nii külm, et kütmisest suurt tolku polnud. Kartulid ja munad keevad. Teen veel suure kausitäie kartulisalatit. Kapsast oleme söönud novembrikuust saati - pisuke küllastumine on juba:D Salatid on meil viimastel päevadel väga hästi peale läinud. Kui ahi kinni saab, panen verivorstid ahju ja uus aasta on plaanis vastu võtta küla kuuse juures, kus lubati ka valla poolt kingitud ilutulestikku:) Lapsed on igatahes valmis poole ööni üleval olema ja kõik oma silmaga üle vaatama.

Selline tavaline, klassikaline aastalõpp on meil plaanis. Ei midagi glamuurset.

Meeleolukat  aastavahetust teile kõigile!

 

30. detsember 2014

Vahva kiri aasta lõpetuseks

Avaldan ühe vahva lugejakirja, mille täna sain. Sobib ideaalselt minu blogiaastat lõpetama...

Tere Jaanika!

Avastasin su blogi täitsa juhuslikult suvel ja olengi jäänud seda lugema. Väga mõnusasti kirjutad! Ja ma imetlen sinu maailmavaadet ja asjadesse suhtumist, päriselt ka. Tean, et elu maal ei ole mingi lillepidu (elan ise ka pool ajast maal ja ka Läti piiri ääres), aga sina võtad seda asja küll väga mõnusalt. Niipalju on igasuguseid kirjutisi ja blogisid sellest, kuidas inimesed EI SAA omadega hakkama, aga sinu hakkamasaamine on tõeliselt hea eeskuju.
Sa tundud tõesti väga tore ja kahe-jalaga-maa-peal inimene. Naljakas, alati kui sõidan mööda sildist, mis näitab Lilli poole, siis mõtlen automaatselt - aa, siin kuskil elab see naine, kes viite last üksi kasvatab ja polegi veel hulluks läinud selle juures:)

Ega ma muud ei tahtnudki öelda:) Lase aga samas vaimus edasi ja mõnusat aasta vahetamist sulle ja su pesakonnale!

Kristina

 
 
Saatke siis vana - aasta väärikalt ära ja uuel aastal uue hooga!

29. detsember 2014

Aasta läheneb lõpule...

...ja eks mul ole ka veel tegemist, et uude aastasse ikka puhta südamega minna, no enamvähem puhta:D Vaja veel mõned "võlad" klaarida. FB-i loosimise võitja pole minuga ühendust võtnud ja tundub, et see pakk jääb sel aastal küll võitjale kätte toimetamata. Siis on vaja veel üht vanainimest külastada, kellele sai ka üht - teist lubatud. Sellega tahaks ka sel aastal veel ühele poole saada. Siis peaks enam - vähem kõik lubadused täidetud olema selleks aastaks ja saab rahulikult uude aastasse minna.

Laupäeval sai väike eelaastalõpu pidu juba peetud. Külamajas. Vahvate esinejatega, kes ajasid lausa kananaha ihule - kõhutantsijad ma mõtlen. Tantsisid üht mustlastantsu ja muusika oli juba nii võimas, et kananahk tuli peale.


Vorpisime "eksiga" korda mööda võileibu, et õhtul peolaual midagi söödavat oleks. Eriti veel soolast, aga võta näpust. Kõik suured küla "patrioodid" jäid peole tulemata. Nii me siis istusime seal suures lauas kolmekesi ja püüdsime ikka peotuju üleval hoida - sõime ja jõime.


 Õnneks oli mul tantsupartner omast käest võtta ja sain vähemalt tahtmist mööda tantsida. Kodu poole hakkasin liikuma peale kahtteist ja raske südamega pidin jaskari veel peole jätma. Oi kuidas mulle ei meeldi, kui alkoholiga üle piiri minnakse ja eriti, kui veel 18 täis ei olda. Ja mitte midagi teha pole. Tuleb lihtsalt loota, et ...ma ei teagi mida. Aga mul on üsna raske see aastalõpp olnud seoses Jaskariga. Pidevalt on mingid äraolemised ja ilmutakse koju alles ma ei tea mitme päeva pärast. Mure on ju. Ja katsu siis normaalne ema olla oma lapsele. Ei oskagi kuidagi olla. Kas õiendada pidevalt, tänitada, olla nõid või jääda rahulikuks ja lasta noorel inimesel ise oma vigadest õppida ja maailma avastada?

Kui mul oma nooruspõlv nii värskelt meeles ei oleks, oleks võib - olla lihtsam. Aga ma mäletan täpselt, milliseid hullusi sai tehtud. Tõrva poisid peaksid veel väga hästi mäletama, milline liiklushuligaan ma olin:D Jaskar õnneks rooli enam ei kipu. Isegi siis mitte, kui ma teda ähvardan. No ei lähe ja punkt. Niivõrd ära hirmutatud vist politseide poolt. Ei ole hea tunne, kui ikka vahele jääd ja aru andma pead. Seegi hea. Üks hirm vähem. Aga on igasuguseid teisi ohte, mis meid veel ähvardada võivad.

Noori oli peol kõvasti - kindel ülekaal. Ma arvan, et kohal olid peaagu kõik, kes 1996 - 97 alles tited olid. Tol aastal oli meie külas titebuum ja sündis kokku ca. 9 titte. Ja nüüd on nad kõik oma parimas eas ja täieõiguslikud pidulised. Aeg lendab ikka kiiresti:)

See oligi tegelikult selle aasta suurim sündmus, mis oleks võinud tegelikult natukene seltskondlikum olla. Isegi meie igapühapäevased kooskäimised on lõbusamad olnud, kui see aastalõpu pidu. No mitte nii hull ka nüüd - ilus oli:)

Täna ma siis püüdsin veel mõned lahtised otsad kokku tõmmata ja sõitsin sedapuhku Viljandisse. Käisin Pensioniametis - ei, grupi peale ma veel ei saa:D Vara veel. Sain Saksamaalt aastase hilinemisega ühe tähtsa paberi, mille ma siis pidin ära tõlkima ja originaali koopiaga Pensioniametisse viima, et ikka tõestada, et ma Saksamaaa peretoetusi ei saa sellest ajast, kui Eestis elame. See sai tehtud siis lõpuks. Ja nii möödaminnes trükiti mulle välja ka uue aasta peretoetuse summa, mida mee seoses kõrgemate lasterahadega nüüd saama hakkama. 345-st on saanud 466. Märgatav tõus ikka:)

Tupperwarega seoses ootas Kai, et ma lõppude lõpuks oma kingi ära tooksin tema juurest, mille ma oma müüginumbritega välja teeninud olin selle lühikese ajaga. Isegi olin ju põnevil ja oleksin kohe järgi tormanud, kui ta helistas, aga õnneks oli kaine mõistus abiks. Ma olen üldse selline, et kui midagi on, siis kohe või mitte kunagi:D Aga tasus ootamist. Nii head kraami oli kotis, et lausa uskumatu. Küsisin igakjuhuks üle, kas see ikka kõik mulle on:D Seal oli multitaignarull küpsisevormidega (23,90), Smooth Chopper 730 ml  (46,90), silikoonist küpsetusalus (27,90) ja CheeSmart väike (23,50). Kas pole mitte väärt kink? Minul on hea meel igatahes:) Nii...

Vaatame, mida Kai meile siis kotti pani:)

Stig on vaimustuses
Edasi asusin järgmiste toimetuste juurde. Hommikul, kui olin enda jaoks selgeks mõelnud, et sõit on Viljandisse kindel, siis kui mind tunda, ei hakka mina ju tühja sõitu tegema. Kõik peab pilgeni täis plaanitud olema. Helistasin kohe oma olemasolevatel juuksuri ja iluteenuste numbritel. Ega mul neid palju ei ole - tervelt kaks. Ühega joppas, teisega mitte. Ilustuudiosse sain aja kulmude modeleereemiseks ja värvimiseks. Diivasse juuksuri aega enam ei saanud tänaseks. Juuksuri pidin google abiga uue otsima ja Centrumisse sain õhtuks aja. Vahet polnud, peaasi, et tänasesse päeva, siis vähemalt üks sõit.

Vahepealset aega kasutasin niisama poodides luusimiseks. Ja nagu te juba nägite, tegin Seppälas jube hea ostu. Mina, kui üksik naisterahvas, kannan meelsasti pidzhaamat. Mul üks on &M-st ja see on nii mõnus ja soe. Miks mitte omale veel teine samasugune soe asjake juurde muretseda. Eriti, kui pakutakse poole hinnaga, täpselt minu suurust, roosat värvi ja veel viimane oli ka. Kõik rääkis minu kasuks ja ostsin silma pilgutamata ära. Juuhhh, isegi Jaskaril jäi "karp" lahti:D


Nii et siis juuksuris sai ka ära käidud. Ma ei tee seda eriti tihti - maksimum kolm korda aastas. Ja alati üht ja sama või siis ainult otsi lõikamas. Ma lihtsalt ei oska muud soovida, sest ega mul eriti variante midagi teha ei ole - juuksed on lihtsalt nii - nii nirud. Ühesõnaga siis triibutasime heledamaks ja lõikasime lühemaks. Pea pesti ka ära:) 30 eurot ja võib rahul olla. Aga ega see juuksuris käik on ikka piin küll. Eriti piin on vaadata, kui vastutusrikas töö see juuksuri amet on. Teate küll ju, kuidas ma juuksuritele kaasa tunnen:)

Sellised on minu viimased päevad siis olnud. Õnneks on Jaskar praegu täitsa kodus mul silma all ja võin rahulikult magama minna. Ta on mul ütlemata hea lapsehoidja. Kuigi jah, lapsed vist hoiavad rohkem teda - jooksevad ja teenedevad teda, kui tema telekat vahib ja diivanil lesib. Aga abiks ikka:)
 

27. detsember 2014

Järjekordne sünnipäevareis

Seljataga on järjekordne sünnipäevareis. Sedakorda siis Meenaga. Tema valikuks osutus "Lumekuninganna 2", mida käisime Pärnus vaatamas. Eile oli ka esimene päev, mil seda filmi hakati kinodes näitama. Mete käis oma sünnipäeva ajal Saksamaal vaatamas selle filmi esimest osa koos oma klassiõe perega. Meenal oli see elu esimene kinokülastus:)

Sõitu alustasime hommikul vara, sest piletid olid ostetud päeva esimesele seansile, 11:15. Pärnus olime enne kümmet ja pidime kuidagi oma aega veel sisustama. Sõitsime Maximasse, aga selle avamiseni oli veel üle 10 minuti aega. Ja teadagi on ootaja aeg pikk:D Et mitte külmetada, läksime Hesburgerisse ja tegime ühed latte´d, Meena sai kõrrejoogi ja friikartulid. Hea variant enne kino, et kõhus midagi oleks. Näljane laps on teadagi natukene ettearvamatu. Kuigi kodus sõi ta putru enne ärasõitu.

Õigepea tehti ka Maxima lahti. Meil oli plaan midagi käekotti osta, et filmi ajal krõbistamist oleks. Tegime siis kõiuk oma valikud, üks asi parem kui teine ja suundusime järjekorda. Olime natuke aega seisnud, kui selgus, et järjekord ei liigu mitte karvavõrdki. Seal poes on 18 kassat ja nesit töötas tol hetkel 3-4. Ja tundus ka, et sealsetel töötajatel oli aega küll, nautisid oma päeva:D Ma hakkasin kõva häälega pahandama ja sel hetkel pani üks mees oma kolm asja käest ja lihtsalt kõndis minema. Järjekorrad olid riiulite vahele ja polnud lootustki, et kuskilt kassadesse abivägesid tuleks ja ka meil pressis aeg peale. Jätsime oma ostukorvi sinnapaika ja kõndisime ka minema. Kui ikka Maximal huvi ei ole, et kliendid oma ostude eest mugavalt ja kiirelt tasuda saaks, siis milleks meilegi vaja seda "jama" seal. Tohutu kokkuhoid ja tunne oli hea. Plaanisime selle järjekorras passimise aja kino juures olevas Apollo raamatupoes veeta.

Järjekordadega seoses oli mul meeldiv kogemus neljapäeval Konsumis. Pisike pood (võrreldes Maximaga) ja kolma kassat töötas. Läksin ja maksin, ei mingit järjekorda. Ja peale mind ei olnud kedagi. Nii on lust lausa poes käia. Ega mul järjekordade vastu midagi ei ole, kui aega oleks. Päris mõnus on aeg maha võtta ja ümbritsevat silmitseda, aga igal asjal on piir.

Nii...järgneva aja veetsimegi siis raamatupoes ja mõnusasti. Meenal oli "sünnipäevalapse" õigus omale midagi poest valida. Eks ta tiirles seal omajagu ja küsis ikka minu nõu ja uuris hindasid. Sai väga hästi aru, kui Frozen´i nuku eest 40 eurot on meile ikka liig. Lõpuks märkas ta troll Zelfs´i ja asi oli lahendatud. On meilgi nüüd kodus see laste seas popp vidin.


Ma vist ei ole maininud, et meiega kaasas oli ka minu eks. Ta polnud ka ammu kinos käinud ja veel vähema Pärnus. Nii et ta tuli heameelega meiega kaasa ja nautsi päeva. Tema ostis raamatupoest vahur kersna uue raamatu, mida mina saan esimesena lugeda. Eile õhtul alustasingi ja olen juba 60- nda lehekülje juures. Esmamulje on hea ja huvitav ka omajagu. Ja väga paljude piltidega, nii et loetu saab ka kohe pildis selgeks.


Ja tuttavad näod olid ka raamatus - äratundmisrõõm oli suur:D Minu isa eksnaine ja laste ema Ave - feng shui asjatundja:)


Kuigi ma olen juba korra kaasaegses kinos käinud, siis sel korral oli jällegi midagi uut minu jaoks, 3D kino. Minu imestuseks pakuti enne kinosaali sisenemist kõigile külastajatele prillid - 3D prillid siis. Ja minu imestuseks need täitsa toimisid. Ilma oli pilt justkui laialivalguv ja udune, prillidega olime justkui ise filmis sees ja saime seiklustest osa. Lahe!:D Maalt ja hobusega:)

Mustad prillid täiskasvanutele, sinised lastele
 
Minu arust Meenale prillid täitsa sobivad

3D film

Meena vaatas filmi huviga ja okli väga rahul. Kui filmiga ühel pool olime, siis sai kohe sealsama olevast H&M-i poest läbi hüpatud ja ka mõned ostud tehtud. Meena sai omale saapad, mis algul maksid pea 25 eurot, soodushind oli 12. Ja kuna Stig enam mähkmeid ei vaja, siis oli talle kohe hädasti vaja alussärke. Bodi ju aluspükstega ei kanna ja pluusi alla on särki vaja, külm ju muidu. Nii saigi H&M-st kahene alussärkide komplekt Stigile. Ja hea, et ära ostsin. Lindexis sellist asja mina ei leidnud, kui poiste alussärk (maika). Oli küll pikka sooja pesu ja aluspükse, aga särkidest polnud lõhnagi.

Lõpuks siis kohviku külastus. Valisime harjumuspärase Da Vinci Pasta & Pizza fast casual stiilis söögikoha. Meena sõi lihtsalt pastat e. makarone, ilma mingite lisanditeta. Kurb lausa. Ja loomulikult käsitis valmistatud Itaalia jäätist.

Kodusõidule asusime kuskil viie paiku ja Meena oli päevast nii väsinud, et autos lasi tema silma kohe kinni. Meenaga saime siis ka sel aastal veel ühelepoole ja võlad klaariks:) Järgmine sünnipäevalaps on Stig. Tema traditsioonidest veel midagi ei tea. Vaatame, mida me temaga ette võtame.
 

25. detsember 2014

DIY - Ma ostsin reha

Väljas on küll pilkane talv ja muideks väga ilus ja mõnus, aga mina otsin juba pikemat aega kaubandusest üht head ja sobivat reha. Meie kohalikus kaubamajas oli täitsa olemas, mis sobis nii värvilt kui ka disainilt, aga hind oli natuke krõbe - kuskil 8 euro ringis. Aga selle rehaga sain vähemalt selgeks, et midagi sellist ma otsingi.

Milleks on kesktalvel reha vaja, küsite kindlasti. Ma nüüd ei leia algset ideepilti üles, aga FB-is ringles üks lahe idee, kuidas koduses köögis pokaale hoida. Alalõpmata on kapis ruumipuudus ja kui pokaale vaja, siis otsi ei tea kust. Nüüd on probleem lahenduse saanud ja päris äge:) Sain 6 euroga samaväärse reha Depost ja minu pokaalidel on nüüd kindel kohta köögis!




Kogu minu pokaali tagavara
 

24. detsember 2014

Jõululaupäev

Täna on jõululaupäev ja tunne on väga hea. Eriti tänu maha sadanud valgele lumele. Eile õhtul hilja, kui laia valget lund alla sadas, olime lastega hilja õhtuni väljas ja kuidagi ei tahtnud tuppa tulla. Lihtsalt nii ilus ja mõnus ilm oli. Stig lausa hüppas rõõmust ja paljakäsi ahmis lund katsuda. Ei lugenud talle see, et käed külmast punased olid. Ja suhu toppis ka ikka võimalikult palju värsket lund. Ja lasi lumel ka otse suhu sadada:D Niivõrd vaimustuses oli lumest. Mete küsis peale tuppa tulekut, kas ta võib hommikul kohe Stigiga õue minna. Muidugi võisid ja läksid ka. Lumelükkamist on küll omajagu, aga ema oli ommikul vara oma laia sahaga juba kohal ja lükkas kõik võimalikud ja võimatud kohad lahti. Tema kindel teadmine on, et maja seinaääred on vaja esimese asjana lumega kinni katta, siis pidavat ka toad kauem soojad püsima. Ja eks Sten on ka suur lumelükkaja:)

Kui ema oma sahaga tuli, olid minule, üksikule naisterahavale, tulnud appi kaks päkapikku, et võtta ette üks väga tähtis töö. Kui kuuldi minu hiigelsuurest elektriarvest, mis oli pea 100 eurot, siis pika analüüsi järel selgus, et suur elektriröövel võib olla ka meie soojaveeboiler. Ja kui selgus, et seda pole algusest saadik üldsegi puhastatud - see on siis nii umbes täpselt 9 aastat - oli plaani võetud, et see töö on vaja ära teha. Tavaliselt on üldiseks normiks, et boilerit peaks puhastama korra aastas:D

Lõime köögis platsi puhtaks, sahvris ka, et oleks ligipääs ja saaks boileri maha monteerida. Tööde juhataja oli JÄLLE minu eks ja töid teostas tema vend. Ja kui sai juba küttekehale ligi, siis avanes üsna jube pilt. Rooste ja katlakivi olid küttekeha kõveraks painutanud ja nii palju sodi ühes boilerid polnud selle ala mees veel varem näinud.

Selline "kohvi" laadne ollus voolas boilerist välja
Küttekeha



Selgus tõsiasi, et küttekeha oleks mõttekam uus osta. Ja nii me siis jagasimegi kodus ülesanded ära, kes keda hoiab ja läksime Lätti Deposse. Niikuinii oli plaan sinna minna. Küll veidi hiljem, aga nüüd saime mitu asja ühendada. Ja ma ei jõua seda Depo poodi ära kiita. No seal müüakse ka vist kõike. Sain veel omale sobiva heegelnõela Sipsiku jaoks, paar kruvikeerajat (neist on alati puudus, eriti pisemat sorti keerajatest) ja kuivaine topsikuid ema jõulukingi jaoks. Neid pidin mitmest poest kokku ostma, et vajalik kogus kätte saada.

Niisiis hoolitses minu eks ka selle eest, et küttekeha ostetud saaks. Mina võtsin suuna nõuderiiuli juurde ja siis väga rahulikult võtsin kõik riiulivahes rahuga läbi. Ise muudkui imestasin, et keegi ei käigi ja ei vingu, et tule siia, vaata seda. Nagu lastega tavaliselt on. Ma tõesti nautisin seda poeskäiku. Lõpuks kammisin veel jõulukaunistuste riiulid ka üksipulki läbi ja imetlesin sadat sorti jõulukuule. Meenale ja Metele ostsin pisikesed klaasist põlevad jõulukuused, et neil ka toas natukene jõuluvalgust oleks.


Ja eks see on tavaline, et kui kuskile on minek, siis on vaja kõigile ka midagi kaasa tuua. Stenile tõin korrektori ja ta oli väga rahul:D Stig õnneks on veel selles eas, et tema ei saa arugi mis toomine ja kellele:D
Jaskar sai ERILISE hambaharja ja ei virisenud ka üldsegi:)

Kui me ükskord koju jõudsime, siis vaatas meile köögis vastu  hiigelsuur kingipakk. Ilusasti hoolikalt tsellofani pakitud. Hakkasin siis lapsi küsitlema. Jaskar oli ka oma "ümbermaailma reisilt" tagasi jõudnud ja lõpuks siis saime temalt niipalju adekvaatset infot, et teadsime, mis autoga käidi ja et olid täitsa tundmatud inimesed. Olin natukene kurb, et nüüd ei saagi teada, kes need head inimesed olid, kes tegid meile jõulurõõnu sellise ilusa maitsva kingituse näol. Eks õnneks jagab juba matsu ja andis head nõu - tee pilti ka:) Mina olin nii üllatunud, et ei oleks ise sellepeale tulnudki.

Ootamatu üllatus 
Nägin väikest kaardikest ja arutasime kiirelt paki lahti. Kaardike tõi koheselt selguse majja. Tõnismatsi talu ütles kõik ja oli selge, kes heateo taga on. Aitäh Teile, Tõnismatsi Talu rahvas! Steni esimene reaktsioon oli, kui ta korvi sisu nägi, et vähemalt soolast saab nüüd süüa:D Tema armastab meil liha. Korvis oli neli latti suitsuvorsti, ilmatu suur suitsusingi tükk, mandariine ja komme. Ja väga ilus suur korv kõigele krooniks:) See hakkas minu emale kohe silma ja tema silmad hakkasid kohe särama.



Südame tegi soojaks ja naeratuse näole!

Edasi monteeriti boilerile uus küttekeha külge ja kiirelt sai boiler oma endisele kohale. Nüüdseks kõik funktsioneerib ja loodan, et see kajastub ka minu järgmistel elektriarvetel. Eks on ka selle eest hoolt kandnud, et meie majas oleks kõik tavalised eletrirõõvel pirnid vahetatud säästlike LED lampide vastu. Kõik on nüüd tehtud selleks, et edaspidi arved normaalsed oleks. Selle eest suur, suur tänu minu eksile!

Kõige selle majandamise tuules täna sai ka minu külmkapi alune puhta jume, külmkapi pealne samamoodi. Sahver on üsna korras ja ülearusest sodist sai ka jälle natukene lahti. Igati töine ja asjalik päev oli täna.

Päeva lõpetasime minu ema juures, kus sõime jõulutoite, andsime jõulukingi üle ja nii muuseas paigutasime kuivainetopsikud ka kohe paika. Lapsed said kuuse alt oma pakid onu Jaanuselt ja tädi Anult ja loomulikult vanaemalt. Nemad ei unusta ka kunagi minu lapsi ja alati on neil kingid. Komme on neil praegu igatahes lademetes ja kõik peaksid isud täis süüa saama.

Meie jõulukink emale
Mul on väga selgelt meeles, kuidas meie oma vennaga jõulude ajal komme kogusime. Ladustasime neid kirjutuslaua sahtlis ja siis aegajalt istusime koos maha ja sorteerisime ja lugesime komme. Meil ju niipalju komme ei olnud, kui tänapäeva lastel. Ja me väga hoolikalt sõime neid, et ikka pikaks ajaks jätkuks.


Meena jõulukink vanaemale


Komme jätkub isegi mängimiseks:)


Eme tegi endale jõulukingi - akutrell ja saab nüüd kiirkoolitust, kuidas asju kasutada

Nüüd te siis teate, millised kingid mulle rõõmu teevad - puhas boiler, suitsuvorst ja suitsuliha, säästlikud pirnid. Puhas rõõm!

Ja meie jõulukuusk jäigi tuppa toomata. Aga sellest on mul ainult hea meel. Jälle ühe kuuse elu säästetud ja niimuinii on meil hoovipeal minu ema poolt istutatud kuusk, keda Meena veel täna natukene juurde ehtis. On küll veel pisike, aga värskelt sadanud lumega imekaunis ja küll ta kasvab!



Kassid tunnevad eriti suurt rõõmu välja kuusest. Hea kuule kõigutada ja mängida:)