Küsimused mulle

6. mai 2014

Kõik kuhjub

Täna pean asjalikuks hakkama. Asjadel on kombeks kuhjuda, kui nendega mitte tegeleda. Ilmad on nii viletsad olnud ja isu midagi teha ei ole olnud. Eilne saavutus oli mul ainult söögi tegemine ja pesu viisin ka hädaga välja. Kõik. Rohkemaks mul tahtmist ei olnud. Kogu kere ka valutab sellest kartulipanekust ja teeäärte koristamisest. On kohe tunda, et lihased on ka olemas. Öö läbi valutasin ja täna kindlasti ka veel takkaotsa. On mõned pakilised asjad, mida olen juba päevi edasi lükanud.

Kõige suurem murelaps on Kredexi dokumentatsioon. Ma pole veel üht tähtsat pakkumist saanud, aga tähtaeg, kui paberid peavad saadetud olema, on juba 19. mail. Aeg läheb kiirelt. Plaanin kohe helistada ja aru pärida, kui kellaaeg sündsaks muutub:) Ühe hinnapakkumise juba sain, mis kahandas kõvasti meie lootusi tagastamata laenu saada pööningu väljaehitamiseks. Summa, mille eest saaksime kaks tuba juurde, oli üle 13 000 euro. No sellist raha meil küll pole kuskilt välja võtta, isegi kui Kredexist saaksime 5000.

Raamatukogu võlgnevused on mul juba kahes raamatukogus. Need tahan ära klaarida. Kogu aeg kui linna asja on olnud, on pühad või selline aeg, kui raamatukogu kinni.

Pensioniametisse tahan helistada ja uurida, kui kaugelon minu  peretoetuste maksmise asi. Kuus kuud on kohe-kohe avalduse tegemisest möödas ja ei mingit märki, et ka meie pere hakkaks saama lasterahasid nagu kõik Eesti vabariigi kodanikud, kellel selleks õigus on. Perekooli rahavas oli selle soovi peale küll verine ja sõimas meid maksumaksja kulul elajateks jne. Siin, kui kedagi huvitab inimeste arvamus "meiesugustest".

Siis on veel vaja Tartusse arstiaeg panna, et Stigi põletushaava paranemsit näitama minna, kuigi mina sellel mõtet ei näe. See oleks ainult üks suur kulu jälle, et tartusse sõita. Kõik on parimas korras haavaga (haava tegelt pole, on ainult jälg) ja kui mitte minna, ei muutu ja ei juhtu mitte midagi. Nii et seda ma veel kaalun.

Praegu on selline aeg, kui järjest tulevad uued arved. Vaja on finantsid üle vaadata ja kokkuhoipoliitikat rakendada. Pidustused on kõik seljataga, mis olid natukene kulukamad kui meie igapäeva elu. Nüüd tuleb natuke tagasi tõmmata.

Katsun nende asjadega täna ühelepoole saada ja tean, et siis on enesetunne ka kohe parem. Päike tuleb ka välja ja loodan, et päris masendusse ei lange.

P.S. Keegi veel lisaks arvab JÄLLE Perekoolist, et minu blogi on nõmeduse tipp ja üldse võiksin ennast põlema panna, et olen julgenud 5 last omale lubada. Masendav:(

Jõudu mulle!

2 kommentaari:

Mari ütles ...

Avastasin selle blogi alles nüüd hiljuti Tikri blogi kaudu ja loen tagantjärele vanu postitusi, et üldse sotti saada, et kes on kes:)

Igal juhul ajas küll nii vihale selliseid väiteid lugeda, mida perekoolis olevat inimesed öelnud. Ma just loen su blogi imetlusega, et kui tubli ja vinge naine sa ikka oled!!! Oleks sinusuguseid ainult rohkem Eestimaal!

ShoppingQ ütles ...

Aitäh Sulle!