Ema küll lohutas mind, et ta võib vajadusel ka oma 9-kohalist autot-bussi anda, aga see pole ikka see. Võõras auto ja kui sellega peaks midagi juhtuma, on eriti hull. Ei oska kabotti lahti teha, tagavararatast otsida jne. Sõiduga pidi muideks nii olema, et esimesed 5 km on võõras, edasi pidi tunne olema, nagu sõidaks oma autoga. Aga ikkagi...see on äärmuslik variant, kui muud varianti tõesti enam ei ole ja tahtmine minna ikkagi on:)
Sain "eksilt" ühe numbri, kus temagi oma autoga käis. See ei pidanud küll koht olema, kus tavaremonti tehakse, vaid selline spetsiifiline koht, ku teatud asjadele on orienteerutud. Seega sealt juhatati mind edasi, anti uus number, mis küll pikka aega ei vastanud (ise ma juba rõõmustasin, sest tõesti tegin seda kõike vastu tahtmist), lõpuks aga helistati tagasi. Sain esialgse aja kella üheks, et üle näidata, mida ma kurdan üldse ja milles probleem. Kui ma seda isegi oleks teadnud.
Profid panid esialgse diagnoosi ja olid üsna nõutud ja saatsid mu tagasi sinna, kust ma nende numbri üldse saanud olin. Selle spetsialiseerunud mehe juurde. Kurjajuur olevat kütusepumba tihendis. Ja peale selle veel igasugused tihendid lekivad. Aga alustada tuleks kütusepumbaga.
Asi aga nii ei olnud. Kui oleks viga kütusepumbas, siis oleks mul ammu probleeme auto käivitamisega. Aga seda mul pole. Läheb kenasti võtmest käima ja iga ilmaga:) Tundus, et need kes mind jooksutama hakkasid ja polnud huvitatud tõelisest probleemist, polnud asjadega eriti kursis või siis liiga pealiskaudsed. Garaazh oli neil ka tühi, tundus, et kundesid ka ei olnud. Järeldused tegin ise.
Sõitsin minema. Võtsin aega, et mõelda, mis edasi saab. Targemaks ma saanud ei olnud. Tõin oma paki Smart Postist ära (esimesed kohvipadjad Eesti müüjalt), ostsime Kivi Pagarist saiakesi-istusime Stigiga, sõime ja mõtlesime järele. Tean, saiakesed ei olnud hea valik, aga tundus kõige lihtsam lahendus, et midagi hamba alla saada. Just Stigi vaatevinklist. Vahest ju võib.
Olime ennast natukene kogunud ja otsustasin veel üht arvamust küsima-uurima minna. Raske see naiste elu, kes peavad jumal teab mida mööda linna taga ajama. Täielik meestemaailm ju. Aga ei olnud ju mõtete sama targalt koju tagasi tulla.
Näitasin jällegi kapotialuse üle, loeti mailma tihendid ette, mis kõik vaja vahetada oleks ja tööajaks pakuti 3 tundi. Maksumuseks juppide eest ca. 70 eurot, töö esst 100. Arvestasin siis juba jämedalt 200-ga ja panin aja kinni. Niigi palju päevast tolku. Kolmapäeval siis kell 9:D Tahaks näha, mis sealt ussipesast veel välja koorub. Selline võimalus märgiti ka ära, nii et imestada pole siin midagi, kui lõpuks kirves selga lüüakse:D
Meie Stigiga andsime endast parima igatahes. Ja mis peamine, koduteel küsis Stig viisakalt metsapeatust, mille ta ka sai. Tegi väga viisakalt lumehange pika pissi, mitte ei lasknud püksi:D Ei ole ta meil enam mingi "kusipüks":)
2 kommentaari:
Tere, kapoti aluse pildi pealt näen õlileket, kui ohtlik see on ei tea, ei tunne seda automarki. Ja pilt ka suht kehv. Kui õli tilgub rihma/de peale siis see tuleb kindlasti likvideerida. Õli "sööb" rihmad ära ja kui geneka rihma puruneb keset Poolat jäädki seisma sinna jne. Tehnoülevaatusel räägiti mingist "ketist" ka midagi? Ei leia seda postitust enam. Ja puksidest?
Kohati on tõesti tunne, et pean Tallinnast autole järele tulema ja töökotta viima ning ise üle vaatama ning otsustama mis on primaarsed vead ja tööd ning mis sekundaarsed. Mina sind küll lastega ei laseks Eestist välja sõitma autoga mis pole adekvaatset kontrolli saanud.
Kõige rohkem "vatti" saab hammasrihm praegu. Vahetada oleks vaja vähemalt kaks tihendit- vända tihend, nukitihend ja hammasrihm lisaks (ainult rihm esialgu).
Ega ma ei lähegi sellises seisukorras autoga Arhangelsist kaugemale:D
Postita kommentaar