Küsimused mulle

23. veebruar 2015

Coffee to go

Kirjutan ka mõned read oma kiire elu kõrvalt. Ask.fm-is sain küsimuse, kus tuntakse huvi, kuidas minu uus tahvel vastu võeti. Lapsed nagu arvavad, et nad võivad seda suvaliselt võtta ja kasutada. Olen püüdnud küll selgitada, et tuleks ikka küsida ja veel parem, kui mul ka mõni "oma" asi oleks.

Nüüd oleme nii kaugele jõudnud, et kummalisel kombel tullakse ja täidetakse vabatahtlikult minu käske, tehakse kõik antud tööd linnulennult ja vastu vaidlemata. Siis ma juba aiman, kuhu suunas asjad liiguvad - tahetakse arvutisse. Vabanduseks muidugi erinevad koolitööd, mis vajavad interneti kasutust. Võetakse siis tahvel kergleva lendlusega oma tuppa ja tükk aega on vaikus majas. Omavahel ollakse sõbralikud ja oodatakse kannatlikult, kui arvuti vabaks saab. Mina saan üliharva pihta ja siis on ka alati aku tühi. Minu osaks on seega ainult tehnika laadimine.


Stig - tema aga on nii kaval, et kasutab kohe juhust, kui arvuti käeulatuses on. Ta läheb ikka nii hasarti, et raskusi on teda arvuti küljest lahti pookida. Ja siis ta hakkab haledalt nutma, sest siin on ju nii ägedad automängud. Korra sattusin talle isegi peale, kui ta üht mängu juba iseseisvalt alla laadis😀

Pühapäeval käisin abiks külamajas, et Eesti Vabariigi sünnipäeva raames  oleval üritusel abiks olla. Ega ma suurt midagi ei saanudki aidata, seltskonna mõttes aga olin täitsa esindatud. Lapsed saatsin kõik väliüritusele eksiga, ise olime "tüdrukutega" külamajas külmunud ja näljaseid osalejaid ootamas kuuma tee ja hernetambiga.

Erich Krieger on meil ka traditsiooniliselt iga-aastane külaline. Mängib kitarri, laulab, jagab autogramme ja plaate. Stigile muusika väga meeldib ja seepärast veeres ta Erichil kogu aeg jalus ja tatsus muusika taktis kaasa. Lõpuks tõstis Erich ta toolile püsti ja laulis Stigile "Sõbralaulu". Stig oli täiesti kivistunud ootamatust käigust, ainult silmad peas liikusid. Aga pidas vapralt vastu ja pärast võttis vabamalt juba.


Viinaviga aga meie inimestel on täiesti üle piiride juba läinud. Kõnnitakse niinimetatud papist kaanega kohvitassiga ringi nagu õige mees kunagi. Keegi ei oska kahtlustadagi, et kohvi asemel on kangem kraam. Siis istutakse aga autorooli ja loodetakse heale õnnele. Kui hästi läheb, siis kedagi surnuks ei sõideta ja politseile vahele ei jääda. Aga kui nii hästi ei lähe, rikutakse kellegi elu lihtsalt ära. Mõtlemise koht kõigile!

Kui silmad lahti käia, siis on lihtsalt jube, kuidas inimesed ennast hävitavad. Ka naised. Ma ise olen arvutisõltlane ja tean, mida sõltuvus teeb ja tähendab. Aga alkohol on vist sada korda hullem. Sellest püüan mina puutumatuks jääda.

Eks mul on teisi sõltuvusi ka -söömine näiteks. Täna õhtuks on üks suur kausi täis kartulisalatit tehtud, et pidustustega juba pihta hakata varakult. Homme tahaks kindlasti "pingviinide paraadi" vaadata ja sinna juurde iseenesest mõistetavalt ka midagi ampsata.

Valimas käisin ka täna valimisjaoskannas kohapeal ära. Ega mul kindlat kanditaati ei olnud, kabiinis tutvusin nimekirjadega ja siis alles otsustasin. Päris kaua aega läks, et lõpuks valik ühe IRL-i kanditaadi kasuks ära sai tehtud. Tuleb mis tuleb, vaevalt meie valik midagi kardinaalselt siin riigis muudaks.

Ilusat homset pidupäeva kõigile!




4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kuidas saab seda väita ,et kohvitopsis on kange.... kas olid ise tarvitamas samast topsist?

Anonüümne ütles ...

Kes on see salapärane ,,eks,,? Miks inimesel pole nime? Kas neid ,,eks,,-e on rohkem kui üks? Blogi pidades võiks olla kasutatud inimese eesnimi, kui ei taha nime välja öelda , siis kutsu teda nt Pontuks või Jussiks! Aga kindlasti mitte ,eks,,

ShoppingQ ütles ...

Mul on ainult üks eks ja kes teavad, need teavad:D

ShoppingQ ütles ...

Nuusutasin maha jäetud topsi sisu, nii et kindlatest allikatest ikka:)