Küsimused mulle

29. märts 2015

Teismelistega väljas

"Tuhkatriinu" vaadatud, päev kenasti sisustatud ja nüüd jälle surmväsinud. Eks see kella lükkamine teeb ka oma töö.

Alustasime oma hommikut kell 10:00, kui peale enda tüdrukute veel kaks tüdrukut peale korjasin, et võtta suund Pärnu poole, kinno. Autos oli sõiduajal haudvaikus. Kes kuulas klappidega muusikat, kes mängis telefoniga.

Enne kinno jõudmist oli meil veel piisavalt aega, et Kaubamajaka Rimist läbi minna ja ütteist kaasa osta - jooki ja meeletutes kogustes kommi. Mõnus ju filmi ajal suul käia lasta.


Ma siis ettenägelikuna haarasin igale lapsele veel kohupiimapiruka ka, et nad midagi tugevamat ka enne kino kõhtu saaks. Mis neist kommidest ikka nii väga saab, ainult kõhuvalu. Hakkavad veel filmi ajal süüa ka nõudma. Mina olin igatahes hommikusöögita ja sõin veel ühe spinatipiruka ka ära.

Rahvast oli seansil vähe. Tagumine rida, kus meie kohad olid, oligi vaid meie päralt. Ees ka kedagi läheduses ei olnud, nii et oma maiustamistega me kedagi segada küll ei tohtinud.

Meena oli lummatud. Nii Elsa filmijupist kui ka "Tuhkatriinust". Istus ja lausa õhkas, silmad rõõmust suured. Talle nii väga meeldivad ilusad kleidid, printsessid ja maagia. Oli tõesti ilus vaatamine. Armastus on ikka üks ilus asi.



Kui nüüd minu mätta otsast võtta, siis olen paari viimase päeva jooksul saanud FB-i vahendusel mõned pakkumised meesterahvastel suhtlemise eesmärgil. Eks ikka vast seoses "Kodutundega". Äkki. Ega ma ei teagi, millistel ajenditel. Pole sõandanud uurida. Ma parem hoian sellistest asjadest eemale. Pole mul rohkem sekeldusi siin elus vaja. Ja meestega tulevad tavaliselt sekeldused.

Film vaadatud, läksime edasi vaatama, kuhu me sööma minna saaksime. Meena oli pettunud. Tema arvas, et saab südamerahus shoppama minna. Apollo raamatupoes ta juba püüdis pisikest draamat korraldada, sest talle ei ostetud esimese soovi peale midagigi Elsa teemalist. No pole ju seda nodi vaja. Elsa nuku sai, aitab. Sain ta ikka heaga sealt poest välja. Tema muidugi toppis mulle aga sõnu suhu, et teisest poest siis ikka midagi ostame talle. Need ei olnud minu lubadused, tema dikteeris. Mina ei lubanud midagi. Ta oli üsna ving, kui me Pärnu Keskusest lahkusime. Ja kui me veel söömisest rääkima hakkasime, sushiüle arutasime, läks ta veel eriti keema. Tema ju lihast - kalast huvitatud ei ole.

Pääsu tal ei olnud. Ta pidi meile järgnema ja maandusime BabyBackis. Minu esmakordne käik sinna ja no lastenurk, mis neil seal on, on küll üks ütlemata hea asi. Sealsamas lähedal on ka lauad kohe ekstra lastega peredele reserveeritud, nii et kõik käe - jala juures. Meenaga oli rahu majas. Tellisime talle friikad, mida ta siis aegajalt mängu vahelt näksimas käis ja saime rahus oma tellitud sööke nautida, ilma et keegi kogu aeg hädaldanud oleks. Kõigis söögikohtades võiks lastele midagi tähelepanu tõmbamiseks olla.



Kõhud pilgeni täis, leppisime kokku, et tüdrukud võivad Kaubamajakas 45 minutit ringi vaadata omal soovil. Auto juures pidime kohtuma kõik kell 16:00. Mete arvates oli see päeva parem osa:D

Mina lippasin ringi Meena sabas. Õnneks midagi keerulist ei olnud. Minu kindel soov oli Ökopoest midagi osta. Midagigi. Ammu aega oli hambapastat igatsenud ja ühe kätepesuvahendi sain ka, mis oli -30%.


Hambageeli valge savi, greibiseemne ekstrakti ja sidruniga sain tänu kliendikaardi tegemisele -5% odavamalt e. siis hinnaga 13.59€ ja käte ja keha vedelseebi hinnaga 3.44€. Oligi kogi mu ost ja ma olin väga rahul omadega. Jällegi paar ökotoodet olemas kasutamiseks.

Koju jõudes asusin kohe hambaid pesema. Niivõrd huvitatud olin ma sellest omapärasest geelist, mis on floori, parabeenide ja keemiliste ühendite vaba. Hea oli. Hambad said puhtaks ja doseerimine oli ka ok. Ime vähe kulub seda kraami. Sellest 300ml peaks jätkuma terveks igavikuks.

Kui me Meenaga olime enamvähem valmis oma tuuriga, otsisid tüdrukud meid juba kaubamaja pealt. Pead lauali otsas, suurest vabadusest olid nad unustanud, mis kell kokkulepitud sai auto juures kohtumine. Aga eks nad alles õpivad vastutustunnet ja aegadest kinnipidamist. Vähemasti olid nad mures ja õigeaegselt silmapiiril.

Võiski kojusõit alata. Tagasiteel oli "laat" autos juba üsna kõva. 5 naishinge koos ikkagi, neist 3 parajas pubeka eas. Aga lasin neil siis rahus lärmata. Las olla siis aastas üks päev end tunda vabalt. Mul oli ka tegelikult huvitav vaikselt kuulata, mis teemad aktuaalsed on ja kes kellega käib:D Meena kihistas ka naerda, nagu teaks asjadest midagi. Lõbus oli:)


Kommentaare ei ole: