Küsimused mulle

29. juuni 2015

Suvi on meie endi kätes:)

Me oleme Metega nii tublid olnud juba teist õhtut, et pean sellest lausa kirjutama.

Hommikud venivad meil tavaliselt pikale. Hommikust sööme kuskil 11 paiku, kui kõik enamvähem juba ärkvel on. Jaskar on muidugi hommikul vara juba iseseisvalt tööle läinud. Mina ajan ennast Stigi pärast kuskil 8-9 ajal voodist välja, et teda pissitama minna. Meena  vaatab tavaliselt varakult juba multikaid.

Tiksun kohvitassi ja mõne ajakirja taga, kuni siis saab hakata hommikusöögiga tegelema. Tavaliselt siis neljaviljapuder. Olen katsunud ikka päeva vahele jätta, et tüütuks ei muutu, aga lapsed ikka nõuavad. Kui on nõudlust, pole minul  selle vastu midagi. Meil süüakse seda kaneelisuhkruga ja tõesti iga ilmaga. Teen tavaliselt sellise koguse, mis korraga ära süüakse ja potist jagan kohe välja portsjoniteks, et pott kohe pessu saaks. Kuumalt on see puder parim.

Kui kõhud täis, on vaja hakata aegsasti mõtlema, mis järgmiseks söögiks saab. Ja et midagi üldse tegema saab hakata, on vaja natukene korda luua. Ega ma siis ei istu laua ääres ja ei mõtle - koristan, kraamin, lähen välja, teen kasvuhoonete uksed lahti, kastan, kakun heina, kohendan siit ja sealt. Siis jälle tiir tuppa, et kohvipaus teha ja söögitegemisega alustada.


Täna tegin ema toodud soolaseentest mõnusa seenekastme ohtra tilli ja kartulitega. Peaaegu, et null kulu. Ainult oma vaev ja maitsev söök olemas. Stig on selline mees vist, et tema sööb silmadega. Ega see söök eriti hea väljanägemisega ei olnud, eriti, kui ma veel kartuli olin tükkideks teinud ja kastmega seganud. Stig ei arvanud igatahes asjast midagi. Palusin tal küll nuusutada, et ta taipaks, kui hea söök tal taldrikus on, aga ei.

Täna oli meil natukene elevust ka rästiku näol, kelle Meena rattaga sõites meie tee pealt leidis. Siis kogunesid kõik sinna ja eks ma pidin ka lõpuks vaatama minema. Meil oli lausa perekondlik kogunemine oma kodutee peal. Suht õudsaks kiskus. Isegi minul oli kõhe, kui ma üritasin lõmastatud rästiku tee pealt võssa trantsportida. Nii kui ma tokiga teda võtma minna üritasin, hakkas ta närviliselt visklema. Lapsed jooksid kahte lehte laial ja olid minu pärast hirmul. Arvasime kõik, et ta on surnud. Sinna ta meist jäi. Jube...ma ei tea, kes lehti veel tooma minna julgeb postkastist. Mina küll mitte.

Ajab hirmu nahka küll

Kogunemine lõppenud, koju minek
Õhtuti, kuskil kuue paiku, tekib meil alles õige tahtmine mindagi korda saata. Siis on Mete ka mestis ja igati asjalik aiatöödel. Mina kakun umbrohtu, tema Stigiga veab. Mäng ja töö käsikäes. Ja minule suur abi. Täna vedas isegi turvast mulle peenardesse ja saime maja ümbrust jälle ilusamaks. Hästi mõnus on aias tegutseda õhtuti, kui on tuulevaikne ja mõnus soe õhk. Tõeline suvetunne.

Kui "Kättemaksukontor" hakkas, saatsin lapsed tuppa, et vaadata, palju maasikapõllus maasikaid on. Nad olid eelmisel päeval iseseisvalt sealt juba läbi käi ud, nii et ega ma eriti mudagi ei lootnud. Seepärast tahtsin seda täna salaja teha, et äkki õnnestub midagi saada. Midagi sain ka, aga moosikeetmiseks on seda vast vähe. Puhastasin ära ja panin suhkru alla. Hommikul saaks sellest kuningliku hommikusöögi ülepannikookidega. Vaatame, kas õnnestub:D

Kui ma õhtul tuppa tulin, seisis Stigi söök ikka puutumatult laual. Panin kastet juurde ja tegin soojaks. Pakkusin uuest Stigile.Stig, otsekohene, nagu ta on, ütles kohe ausalt ära, et "rõve" on:D Jaskar kuulis seda pealt ja muigas omaette. Ma ka muigasin...Istusin Stigiga lauda ja tegin meie vanat mängu, mis talle väga hästi istub. Võtan lusikatäie sööki ja ütlen: "Suu lahti, vanaema tuleb bussiga". Stig on sellisest lähenemisest vaimustuses ja nii need ampsud suhu saavad. Küll tuleb vanaisa, küll Jaskar jne., kuni taldrik tühi. Polnudki nii rõve. Jõi tassitäie piima peale ja rohkem ma teda köögis nälga taga ajamas ei näinud.

Selline vahva päev meil, mis venib julgelt kella 23-ni välja, kuni sääsed lihtsalt tuppa peletavad. Homme oleme Metega sama tegusad aias. Tööd on palju. Isegi ema käis täna oma vaheltharimise agregaadiga abis ja põld sai hoopis ilusama ilme. Homme algab isal vaba nädal ja siis saavad kartulid ka haritud.

Naudime igat maal veedetud päeva. Tulge maale elama:D


4 kommentaari:

Kata ütles ...

pane aga tuba valmis ja kohe stardin :) Sinu juttu lugedes tuleb meelde, kui mõnus oli lapsena maal vanatädi juures olla..

Anonüümne ütles ...

Sinu lastel on küll ideaalne suvi!!

ShoppingQ ütles ...

Suur pluss on palju lapsi. Keegi ikka kellegagi mängib. Mängukaaslased omast käest ühesõnaga:)

ShoppingQ ütles ...

Mina sain ka õnneks suviti oma vanaema juures maal olla. See on väärtuslik aeg ühele lapsele, mis jääb meelde eluks ajaks.