Elu on ettearvamatu. Mina võin oma asju organiseerida ja planeerida, aga sealsama keeratakse teiste poolt minu plaanud nii pea peale, kui veel võimalik.
Näiteks reedel. Sain lõunaks palgid peitsitud ja hakkasin tapeetimise peale mõtlema, et võimalikult palju enne laste tulekut rahus ära teha, kui helises telefon. Meenal olevat halb olla ja vaja laps koju tuua. Jätsin oma asjad kus seda ja teist ja läksin lastele järgi. Võtsin kohe ka Stigi kaasa, et mitte mitut korda sõita. Ja olidki minu plaanid nässus. Meenal polnud muidugi lõpuks häda midagi ja isegi lõunaund ta kodus ei teinud. Katsusin siis muude sebimiste vahelt pihta hakata tapeetimisega, sest eks mul on ka tähtajad. Pühapäevaks oli vaja järgmine tuba tühjaks teha.
Laupäeva hommik kujunes veel hullemaks. Isegi oma kõige õudsamas unenäos poleks ma midagi sellist ette kujutada osanud. Joon mina rahulikult hommikukohvi, kui koju tuuakse minu läbipekstud poeg. Esimene asi oli vaja kiirest EMO-sse minna, siis politseisse ja nii see pool päeva jälle möödas oli.
Täna lõpetasin tapeetimise ja pereliikmed olid kõik abiks, et tuba tühjaks saaks ja elutuba nii enamvähem juba oleks.
Vahepeal oli küll tunne, et ma lihtsalt ei suuda enam. Aga tundub, et läks üle.
Näiteks reedel. Sain lõunaks palgid peitsitud ja hakkasin tapeetimise peale mõtlema, et võimalikult palju enne laste tulekut rahus ära teha, kui helises telefon. Meenal olevat halb olla ja vaja laps koju tuua. Jätsin oma asjad kus seda ja teist ja läksin lastele järgi. Võtsin kohe ka Stigi kaasa, et mitte mitut korda sõita. Ja olidki minu plaanid nässus. Meenal polnud muidugi lõpuks häda midagi ja isegi lõunaund ta kodus ei teinud. Katsusin siis muude sebimiste vahelt pihta hakata tapeetimisega, sest eks mul on ka tähtajad. Pühapäevaks oli vaja järgmine tuba tühjaks teha.
Laupäeva hommik kujunes veel hullemaks. Isegi oma kõige õudsamas unenäos poleks ma midagi sellist ette kujutada osanud. Joon mina rahulikult hommikukohvi, kui koju tuuakse minu läbipekstud poeg. Esimene asi oli vaja kiirest EMO-sse minna, siis politseisse ja nii see pool päeva jälle möödas oli.
Täna lõpetasin tapeetimise ja pereliikmed olid kõik abiks, et tuba tühjaks saaks ja elutuba nii enamvähem juba oleks.
Vahepeal oli küll tunne, et ma lihtsalt ei suuda enam. Aga tundub, et läks üle.
 |
| Järgmine tuba, mis saab sooja põranda ja seinad |
 |
| Soe elutuba, kus on veel nokitsemist küll ja küll |
6 kommentaari:
See peksmise asi tundub väga kole:(
Aga elutuba on ilus, mulle hästi meeldib. See kirju tapeet sobib stiililt nii hästi ka kummutiga!
Natukene veel vuntsida ja saab vist küll päris õdus tuba. Parem ikka, kui enne:)
On poisiga ikka korras kõik? /küsib 23-aastase noormehe ema, kes on öösel pidanud vastama telefonikõnele, mis tehti haiglast/
Kes peksis? Kas poliseis käisite? Kas poisiga kõik korras?
See on tõesti õudne!
Ja Sa räägid rahulikult remondist edasi?
Küsib kahe täiskasvanud poja ema.
Ei midagi eluohtlikku, aga ehmatus oli suur. Lisaks veel eesolevad arstilkäigud ja 100 muud muret.
Peksja teada, politseis käidud.
Ma olen murest murtud, aga elu vajab elamist.
Postita kommentaar