Küsimused mulle

20. märts 2015

Hakkame otsi kokku tõmbama

Kujutane ette, et paljud on juba närvilised, sest eile postitust ei tulnud. Minust mitte olenevatel põhjustel. Kulutasin päeva jooksul liiga palju internetti, nii et õhtuks ei jätkunud enam.

Eile käisime kõik ühiselt mänguväljakul, mis asub sellises eraldatud kohas mäeküljel. Oleme seal varemgi palju kordi käinud. Läksime kahe autoga, sest ühte autosse me kõik ära ei mahu. Härra arvas, et ma omal käel ei leia seda kohta enam ülesse. Aga ta ei oska arvatagi, et tegelikult on meile see kant siin kõik vägagi tuttav, sõidan vabalt ilma Navi abita.







Peale mänguväljakut oli Stig nii väsinud, et tegime lõunapausi ja saime ühtlasi ka edasi mõelda, mida veel päevaga pihta hakata. Wolfenbüttelisse polnud me veel jalga saanud. Meist ca. 23 km ja ühtlasi ka nagu maakonna keskus. Kuna Sten tundis ennast halvasti ja oli nõus Stigi ja Meenaga kodus olema, läksime meie Metega Wolfenbüttelisse. Lahe oli. Saime tõesti rahus käia ja vaadata. Lausa uskumatu.

Juhtus ka pisike ime. Olime ühte poodi sisse astunud, kui Mete tuli minu juurde ja ütles, et tema oli üht ilusat kleiti märganud ja tahaks seda. Mete ja tahab kleiti, seda ei juhtu iga päev, isegi mitte iga aasta. See pidi ikka alles kleit olema:D Vaatasin selle ime üle, hind oli ka normaalne (15€) ja ostsin talle selle ära. Ta muidugi proovis ka enne ja selgus, et tuleb siiski number suurem võtta, kui ta kannab. Kleit on kena tibukollane ja tõesti armas. Hiljem ostsime juurde ka tumesinised balleriinad 12€-ga. Metel on nüüd kleit ja juurde sobivad kingad...juhuu. Hiljem saab need muidugi Meena jällegi omale.



Kolasime Metega pimedani ringi. Ise ta muudkui kiitis, et minuga pidi mõnus shopata olema. Pean mainima, et Metega on ka mõnus. Vedas mul kompse ja tuletas mulle aegajalt meelde, mida veel osta vaja oli. Mul on tõsine probleem unustamisega.

Tõime koju kaasa ka toorest maitsestatud hakkliha, siinset spetsialiteeti ja meie laste suurt lemmikut. Tundub jälk aga maitsev. Mulle on alati toores liha meeldinud.



Meie puhkus hakkab lõpule jõudma. Mete arvas eile, et jah, koju on vaja hakata ennast mõtlema, aga siin olevat ka tore. Just kaubanduse poole pealt. Kodus peame leppima "Konsumiga":D Siin on toidupoes niipalju häidja odavaidasju, mida ma olenselle nädala jooksul lastele ka võimaldanud. Banaanid on kogu aeg laual, külmkapis on juustud, singid, pudingid. Brötchenid on alati olemas. Nälga pole nad kordagi siin tundnud.

Niipalju siis eilsest. Tänases päevas pole ma veel lastega kokkuleppele saanud. Üks tahab üht, teine teist. Vaatame, mis saab.