No nii, mina jälle "online" :D
Ema tuli täna murelikult vaatama, kuidas ma ennast tunnen peale sellist materdamist kommentaariumis. Kell oli juba kümme ja mina ikka veel voodis. Pole eriti tavapärane. Olen ju hommikuinimene. Ja üldsegi ütles lilleriin kõik väga kenasti ära ja nii ongi. Elu läheb edasi.
Põhjus, miks ma veel põõnasin, oli aga muus. Öösel sain isalt telefonokõne ja pidin talle taaskord appi minema. Miks ja mis asjus, jätan oma teada, liiga jälk. Aga tunne oli küll selline, et ajal kui ma Saksamaal Opat hooldasin, pidin ma viimasel ajal alati poolunes magama ja iga krõpsu peale reageerima, et õigel ajal appi jõuda, kui Opal midagi juhtus. Lõpuks muutus see ikka väga kurnavaks, eriti pisikese beebi kõrvalt.
Nüüd on sama muster isaga, ainult et vaja ei ole teisele korrusele joosta vaid 15 kilomeetrit sõita. Praegu on see veel okei, aga kui see igal öösel juhtuma hakkab, siis on küll paha lugu.
Peale öiseid seiklusi lubasin ma endale seega natukene kauem magamist, kuigi ega see pikalt magamine eriti asi ei ole. Rohkem enese piinamine. Lapsed muudkui käisid ja pärisid, millal ma üles ärkan ja neile putru keedan. Katsu siis magada. Peavalu tekkis hoopis. Aga kui ema siia juba tuli, siis sain ka mina voodist välja.
Nüüd on juba palju korda aetud. Pesumasin ja nõudepesumasin tegutsevad, minul sedajagu rohkem vaba aega. Kõige rohkem rõõmu teeb mulle, et Stig sai oma nr. 2 hädaga ühele poole ja elu on kohe palju ilusam. Nii minul kui ka temal. Lastega panime plaani paika, et läheme metsa kuuske otsima. Vaatavad veel oma "Turbo" multika lõpuni ja siis läheme kõik üheskoos ja teeme ühe mõnusa metsaretke. Jala. Siiasamma oma kodumetsa. Sten tuleb saemeheks, meie läheme lihtsalt seltsiks. Tuleb ikka elus kuusk tuppa tuua, kuhu me muidu kingid paneme...ikka ju kuuse alla.
Veel plaanime me Kaisa toodud piparkoogivormid ära testida. Kohe kutsuvad piparkooke tegema. Äkki jõuame sel korral glasuurini ka.
Ja et täna Luutsinapäev on, siis oleks hea, kui ma natuke koristada ka jõuaksin.
Ilusat 3. adventi!
Ema tuli täna murelikult vaatama, kuidas ma ennast tunnen peale sellist materdamist kommentaariumis. Kell oli juba kümme ja mina ikka veel voodis. Pole eriti tavapärane. Olen ju hommikuinimene. Ja üldsegi ütles lilleriin kõik väga kenasti ära ja nii ongi. Elu läheb edasi.
Põhjus, miks ma veel põõnasin, oli aga muus. Öösel sain isalt telefonokõne ja pidin talle taaskord appi minema. Miks ja mis asjus, jätan oma teada, liiga jälk. Aga tunne oli küll selline, et ajal kui ma Saksamaal Opat hooldasin, pidin ma viimasel ajal alati poolunes magama ja iga krõpsu peale reageerima, et õigel ajal appi jõuda, kui Opal midagi juhtus. Lõpuks muutus see ikka väga kurnavaks, eriti pisikese beebi kõrvalt.
Nüüd on sama muster isaga, ainult et vaja ei ole teisele korrusele joosta vaid 15 kilomeetrit sõita. Praegu on see veel okei, aga kui see igal öösel juhtuma hakkab, siis on küll paha lugu.
Peale öiseid seiklusi lubasin ma endale seega natukene kauem magamist, kuigi ega see pikalt magamine eriti asi ei ole. Rohkem enese piinamine. Lapsed muudkui käisid ja pärisid, millal ma üles ärkan ja neile putru keedan. Katsu siis magada. Peavalu tekkis hoopis. Aga kui ema siia juba tuli, siis sain ka mina voodist välja.
Nüüd on juba palju korda aetud. Pesumasin ja nõudepesumasin tegutsevad, minul sedajagu rohkem vaba aega. Kõige rohkem rõõmu teeb mulle, et Stig sai oma nr. 2 hädaga ühele poole ja elu on kohe palju ilusam. Nii minul kui ka temal. Lastega panime plaani paika, et läheme metsa kuuske otsima. Vaatavad veel oma "Turbo" multika lõpuni ja siis läheme kõik üheskoos ja teeme ühe mõnusa metsaretke. Jala. Siiasamma oma kodumetsa. Sten tuleb saemeheks, meie läheme lihtsalt seltsiks. Tuleb ikka elus kuusk tuppa tuua, kuhu me muidu kingid paneme...ikka ju kuuse alla.
Veel plaanime me Kaisa toodud piparkoogivormid ära testida. Kohe kutsuvad piparkooke tegema. Äkki jõuame sel korral glasuurini ka.
Ja et täna Luutsinapäev on, siis oleks hea, kui ma natuke koristada ka jõuaksin.
Ilusat 3. adventi!
