Küsimused mulle

1. veebruar 2017

Olen dilemma ees

Ma olen mõtlema hakanud, et laud, mis meil praegu köögis kasutusel on - enamvähem antiik - nagu hästi ei sobi enam meie kööki. Sobiks, kui ta oleks restauraatori poolt kenasti korda tehtud ja taastatud, aga sellisena nagu ta praegu on, nagu riivab silma. Mete on ka seda meelt.


Nii ma siis olen natukene ringi vaadanud ja nagu ikka, oma lemmik mööblipoes Ikeas. Seal jäi mulle silma selline lahendus...

On ju hoopis teine tera, kui praegune variant? Ja ruumi oleks ka jälle rohkem. Aga eks näis, kui mööbel koos ja kuidas see vana laud sinna interjööri sobib.

Iga perenaise unistus

Nii uskumatuna kui see ka ei tundu, hakkab minu köögiprojekt ilmet võtma ja lõpule jõudma. Kui ma vahepeal olin juba mures, et millal see jaanuari lõpp küll on, kui mööbel valmis saama pidi, siis nüüd on asi selge. Lepingus ühtki tähtaega reaalselt kirjas ei olnud. Oli vaid suusõnaline lause, mis mulle meelde jäi - jaanuari lõpp.

Vahepeal mind juba hirmutati, et olen 50% ära maksnud ja nüüd olen sellest ilma. Aga ega ma seda tõsiselt ei võtnud.

Selle pika ooteaja sees jõudis ema juba oma kööki uuendada ja isa tegi ka oma köögis uuendusi. Eks ma nakatasin neid natukene. Ja nüüd käib lõpuks minu köögis ka sagimine.

Tegelikult olin ma nii kannatamatu, et helistasin kuskil 25. jaanuari paiku oma köögitegijale. Kui päris mitme helistamise peale telefonile ei vastatud, hakkas mul seest juba kõhe. Alati varasemate helistamiste puhul oli kohe vastatud. Rahustasin ennast sellega, et oli lõunane aeg ja mine tea, inimesed lõunal. Lõpuks siisiki sain inimese toru otsa ja sellega olid minu hirmud pühitud. Paari päeva pärast tuli korraldus lõplik tasumine teha ja 31. jaanuari õhtul pidi mööbel saabuma. Kokkupanemise aeg oli veel lahtine, aga lubati teisel või kolmandal veebruaril.

Laenasin emalt veel 300 eurot, sest no puudu oli raha. Olen tohutult kokkuhoidlikult küll elanud viimasel ajal, nii et endalgi hakkab paha sellele mõeldes. Aga kui nii suur summa nagu 5453 eurot makstud sai, siis see 300 eurot pole midagi märkimisväärset seal juures. Tänaseks on see võlg emale juba likvideeritud.

Eile õhtul, täpselt nagu lubatud, oli mööbel hoovis ja veeti kenasti pakitult tuppa. Päris palju oli seda kraami. Aga kui nii võtta, siis pidigi olema - täie raha eest ikka. Transport läks maksma 76 eurot. See oli kõik pandud hinnapakkumisse ehk siis seal 5453 euro sees.

Pildilt on puudu veel tehnika
Vahepeal sain meili, et kokkupanija tuleb kohe järgmisel hommikul kell 8:00 ehk siis juba täna. Ja jällegi, nagu lubatud, täpselt kell 8 astus töömess oma kohvritega tuppa. Sama mees, kes käis novembris kööki kohapeal mõõtmas, et kõik ikka sobiks hiljem. Ma veel imestasin, kuidas nad mu siit metsast üles leidsid, tavaliselt ikka helistatakse ette ja küsitakse teed. Aga ma ei tundnud meest ära ja ei saanud arugi, et ta juba siin korra käinud. Mööbli kokkupanek ja paigaldamine maksab 466 eurot. Suur raha, aga ma leian, et seda peaks ikka professionaal tegema. Mööbel iseenesest on liiga kallis, et ise susserdama hakata ja garantii kehtib ka sel puhul, kui samast firmast on paigaldus tellitud. Mul polnud kordagi mõttes, et omade jõududega midagi ise aretama hakkame selle mööblihunnikuga.

Nüüd jääb vaid põnevusega oodata lõpptulemust:)