Küsimused mulle

10. juuni 2018

Koolivaheaeg

Ongi lõpuks kool läbi. Mul oli selline pinge langus, et magasin laupäeva peamiselt maha. Mingil imelikul kombel oli kooli lõpukatus laupäevale planeeritud, et lapsed veel viimast korda hommikul vara kodust välja ajada paariks tunniks. Mis selle asja mõte oli, jääb arusaamatuks. Kui ma esialgu plaanisin ka aktusele minna kella 9-ks, siis varsti ma enam nii ei mõelnud.

Saatsin lapsed kodust välja bussile (metafoor-ise ikka läksid omal käel) ja varsti sain Stenilt kõne, et buss laupäeval oma liini lõpuni ei sõidagi, sõidab vaid kuni külakeskuseni. Kui bussiliiklusega eriti kokkupuudet ei ole, siis selliseid nüansse ei teagi. Seega üllatus, üllatus - minu lapsed seisid oma peatuses ja ootasid ei tea mida seal kallil laupäeva hommikul. Kargasin siis öösärgis auto rooli, et lapsed õigeks ajaks bussi peale saaks. Napilt jõudsid.

Hommikul vara ajas muidugi Meena mind ka juba marru, nagu tavaliselt. Ei midagi uut, aga minule oli seda liiga palju tol hommikul. Eeldasin, et Meenal mingit riidemuret ei tule ega ole. Tema paneb meelsasti piduliku riietusena kleidi selga ja seda eeldasin ma ka tol hommikul. Mida ma aga nägin - kõnnib ringi teksapükstega, ülemise osana alles öösärgis. Seisab oma riidekummuti juures ja nõuab, mida ta pluusiks selga saab. Siis jooksis mul juhe kokku - ükski minu pakutud variandist talle ei sobinud. Lõpuks tõmbas ikka oma igapäevase t-särgi peale ja mina ka rohkem ei piiksatanud. Kui see oli tema meelest pidulik, siis las olla.

Ja kui Mete kuulis, et mul on plaan ka aktusele tulla, venis tema nägu pikaks. No umbes, et kuhu sa ronid. Palju üks inimene ikka ühe hommiku jooksul taluda suudab, eriti veel viimasel koolipäeval, mis oleks pidanud natukenegi helgem olema.

Kui ma olin kindel, et lapsed ilusasti kooli jõuavad, keerasin ma uuesti magama ja ei suutnud sealt tõusta enne kui hilisel lõuna ajal. Lapsed olid juba omal jõul ise koju jõudnud. Vahepeal sain loomulikult kõne, et on vaja nüüd kooli järgi tulla (9:48), aga kuna lastele oli ekstra bussiliin käima pandud (väljumisega 10:30), siis ma ennast ei liigutanud. Ilus ilma, võivad oodata küll natukene aega. Ei pea ma iga käsu peale meeleheitlikult sõitma.

Kui ma siis ennast voodist välja suutsin ajada, tuju jumalast nullis, tegin oma päeva esimese kohvi. Nokitsesin väljas midagi ja keerasin uuesti magama. Siis ühinesid juba Stig ja Meena ka. Magasime mõnuga kuni õhtul kella seitsmeni. Maja oli vaikne, Sten ja Jaskar tegelesid kodust väljaspool oma asjadega. Ja need segajad, kelle pärast siin majas tavaliselt rahulikult päeval magada ei saa, magasid.

Alles õhtul sain pilgu peale visata laste tunnistustele ja tänukirjadele. Arvestades seda, et mu lapsed tõesti on kõik õpitulemused ise saavutanud, siis võib rahule jääda. Kui mina ka neid veel takka sunniks ja aitaks, oleks seis muidugi parem. Mete-Mari keskmine aastahinne oli 4,4, Stenil 4,3 ja Meenal 4,5.


Mul on hea meel, et nüüd on see läbi ja saab pingevabalt sügiseni jõudu koguda. Võtan piima ja munad, lähen emale külla ja teeme koos ühed mõnusad lumepallid ja maiustame:)

Ilusat suvevaheaega kõigile!

Kommentaare ei ole: