Küsimused mulle

6. juuli 2018

Kas odavpoodide eelistamine on häbiasi?

Kindlasti mõne jaoks on, kui lugeda ühe inimese kommentaari, mis minus imestust tekitas.

Selline kommentaar lugejalt:

Ma küsin ilma irooniata - kas te vahel reisil olles midagi muud ka teete kui käite ühest odavast poest teise ja veedate aega MacDonaldsis ja teistes samalaadsetes kohtades (ok, ükspäev käisite ujumas). Mulle näiteks praeguses eluperioodis ei meeldi reisida, aga mis reis see on, kui sõidetakse autoga odavpoe parklasse ja ööbitakse seal (see oli sul üks varasem kord), et esimesena kohal olla. Ja siis mingi Nike'i lõputu tagaajamine. Aga nagu näed, olen su lugeja. Ise küsisin just ükspäev endalt, et miks, aga ilmselt siis selleks, et näha "nii võib ka". Inimesed on väga erinevad, aga see just teebki maailma põnevaks. 


Arutasin seda kommentaari emaga ja Mete kuulis pealt. Tema oli üks lastest, kes tol korral ööbis odavpoest 20 km raadiuses (mitte parklas) ja ta meenutas seda sära silmis. Tema jaoks oli see omaette elamus, mis jääb talle pikaks aja meelde.

Siis see Nike´i tagaajamine. Miks mitte osta Nike´i korra aastas, kui sportlikule tüdrukule see bränd meeldib ja ta kannab oma riided põhimõtteliselt ribadeks ja sealjuures saame me need riided soetada -50%-lise soodustusega? Ma ei näe küll probleemi. Minu kolme lapse koolikotid on Nike´i poest soetatud ca. 15 eurot tükk. Need on vastupidavad, soodsalt saadud ja lapsed kannavad neid meelsasti - miks mitte?

Sel korral ostsin Nike´i poest kolm asja - t-särgi Stenile, Stigile vajalikud tossud ja Metele lühikesed spordipüksid.

Sealtsamast ostukeskusest sai Meena oma telefonile kaitseklaasi 2.90 eest, Eestis maksab sama klaas 5 eurot. PopSocket´id soetasime odavpoest  tükihinnaga 1.90. Miks me peaksime kuskilt esinduspoest sama funktsiooniga asjad soetama kallima hinnaga. Kus selle asja mõte on? Kõik tuleb niikuinii Hiinast.

Ja mis on Lidli vaimustuses halba. Sealt on pärit minu alla 2 eurone ripsmetušš (Cien), mis teeb sama töö, kui 40 eurone, eriti, kui ma mingi eriline meigiguru ka veel ei ole. Kui ma ostan suurema portsu hambaharju Lidlist, mille kahese paki hind on 65 senti, siis ma ei saa aru, kus on probleem. Sama kiirelt kuluvad harjad ära, kui kallimal variandil jne. jne.

Aldist sain oma mitme aasta bokserite (aluspesu) varu natukene üle 3 euro paar. Väga mugavad ja nahasõbralikud. Tasakaaluks ostsin Karstadt´ist kaks paari ka Skiny firma boksereid soodushinnaga. Vaatab siis, kummad paremini vastu peavad.

Meenale jäi silma üks sinise-valgetriibuline suvine trikookleit. Vaatasin, et number sobib ja tõstsime korvi. 7 euroga selline äge kleit mulle, et anna olla.

Ja et te ei arvaks, et ma ainult odavpoode eelistan, siis käisin ka Karstadt´is sisseoste tegemas. See on juba peenem kaubamaja. Sealt ostsin omale palju kiidetud Triumph´i rinnahoidjad. Tavahind oli 44, sain -50%-ga. Istuvad seljas äärmiselt mugavalt, näevad ilusad välja ja kannan neid rõõmuga.

Ühest soliidsest jalanõude poest soetasin endale Tommy Hilfigeri varbavahed (plätud). Saksamaal elades ühed ma sealt juba soetasin ja olen neid kandnud iga jumala suvi pea 5-6 aastat ja lagunemismärke pole. Seega väga vastupidavad. Ja mul oli kindel plaan uued osta. Kui ma veel natukene soodsamalt sain, oli see vaid minu poolne rõõm.


Rahakott on mul samuti Hilfigeri oma ja juba ka 5-6 aastat kasutuses ja muutub ajaga vaid ilusamaks. Ei osta ma päris kõike odavpoest, mulle meeldivad ka kallimad ja ajatumad asjad, mis vastu peavad pikema aja.

Sel korral oli meie ostmine äärmiselt piiratud. Lendamise rõõmud ja ega rahaga ka priisata ei olnud. Mul on äärmiselt suured väljaminekud ees seoses minu hammastega, seega...

Aga kui tuleb jälle võimalus, ei häbene ma küll odavpoodides ostelda, sest keegi arvab, et see pole tema arvates OK. Meie perele selline reisimise viis sobib, keegi vastu tahtmist kaasa ei tee. Ja ei tasu arvata, et mu lapsed midagi peale odavpost teise käimist näinud ei ole. Ma arvan, et oma eakaaslastest on minu laste silmaring isegi natukene laiem.

Ja Eestis elades ei lähe ma iialgi Selverisse vabatahtlikult ostma, eelistan iga kell Maximat. Kui ma raha peale vihane oleks, siis küll.
Ajal, kui mina pere pisematega reisil olin, hoolitsesid kodu eest suuremad lapsed ja minu ema. Ema jutu järgi ta esimesed kolm päeva siia üldsegi ei saanud, siis aga hakkas käima kolm korda päevas.

Kohe esimesel päeval sain Metelt teate, et rebane oli jälle kana ära võtnud. Seega jäi alles kaks kana ja kukk. See oli minu jaoks kurb uudis. Kui ema kuulis, et ma olin nii õnnetu selle üle, siis otsustas ta mulle kanu juurde tuua. Enne aga ehitas ta ka kanaaia, et rebase tegevust piirata. Samal ajal, kui ta kanaaeda ehitas ja vihma eest korraks puukuuri varju oli sunnitud minema, pidi rebane ta jalust maha jooksma.

Nüüd mul siis ongi 12 kana, kukk ja kanaaed ja külmkapitäis maamune. Lisaks ei pea enam lapsed hirmu tundma kuke ees, kui õue minna tahavad. Eks Stig ikka vanast harjumusest küsib, kas kukk on kinni. Lillepeenrad jäävad segi siblimata, sitta pole enam hoovi peal, kassisööki ei pea kanade eest peitma jne. Elu nagu lill tänu ema ettevõtlikkusele.

Kukk on endiselt kuri. Kui ema siin kiitles, et teda kukk küll ei ründa, siis nüüd on see ka tehtud. Sai temagi oma osa. Aga ta oli nii julge, et haaras kuke jalust kinni ja kastis pesukaussi peadpidi vette ja "uputas" teda natuke. Nüüd pidi kukk kohe pea alla lööma, kui ema näeb. Mina nii teha ei julge ja käin kanaaias alati äärmise ettevaatlikusega, tihti ikka reha kaitseks käes. Ükspäev aga äigas ta mulle ikka millegagi jala pihta ära ja jalg paistetas täitsa üles ja eile õhtuks ma lonkasin lausa. Määrsisin enne magama minekut Voltareniga kokku jala ja hommikuks oli kõik korras - õnneks. Kartsin juba, et peale puhkust pean haiguslehele jääma. Kahtlustasin, et mul linnugripp äkki:D(nali).

Nii, muidu on ikka kodus äärmiselt mõnus olla. Mete ja ema on sügavkülma moosi ja maasikaid täis pannud. Eile ma niitsin natukene muru, kakkusin ohakaid ja nautisin muidu aias toimetamist. Stig oli kogu aja minuga õues ja toimetas oma mängudega. Lõpuks tuli mete ka välja, siis mängiti veepüssidega veesõda ja kui padukat sadama hakkas, läks eriti lõbusaks. Ei hoolinud nad vihmast, vaid mäng käis edasi.

Meie Meenaga läksime kodust ära, nemad jäid meist õue läbimärgadena mängima. Andsin Metele juhised, kuidas käituda, kui nad tuppa minema hakkavad - väljas koorivad endal märjad riided seljast ja siis Stig kohe sooja dushi alla ja puhtad riided selga. Kõik selge ja arusaadav. Nii oli ka tehtud, kui õhtul koju tulime.

Esmaspäevast pean mina tööl käima hakkama. Läbi mu puhkus selleks aastaks. Ja tööl pean käima kontoris, sest puhkuste aeg ja kontoris on inimeste kohalolek vajalik. Augusti keskpaigani on mul siis igapäevaselt seda pikka sõitu edas-tagasi. Praegu pole hullu, Mete saab pisemaid kodus valvata, aga mingi aeg sõidab Mete vanaemaga Norra ja siis peavad Stig ja Meena omapäid hakkama saama ajal, kui mina päeval tööl olen. Poisid on samamoodi igapäevaselt tööl, seega kedagi kodu jäämas ei ole.

Mina lähen nüüd maasikaid korjama. Tundub, et pikalt enam seda maasikaaega ei ole. Teen korje ära ja siis hakkab see asi ka ühele poole saama. Täna teen keedumoosi esimese laari. Siis on vaja minna metsa mustikale. Sel aastal pidi väga palju mustikaid olema. Vaja ju pudrumustikaid sügavkülma varuda talveks. Stig nii ootab, et ka metsa kaasa saada. Eelmisest aastast on tal sellest ajast väga meeldivad mälestused, tuleb ja saab ennast kaelani täis süüa mustikatest.

Plaan on mul veel üks postitus kirjutada sellest, kuidas ja mida  ma odavpoodidest meie reisi ajal sisse ostsin. See meil juba peresisene nali seoses ühe kommentaariga ja loomulikult teeme me ikka igal võimalusel "persenalju" ka. Sellised me oleme, võtke või jätke:)