Küsimused mulle

7. jaanuar 2019

Läbimurre

Tänasega saigi läbi pikk koolivaheaeg. Kodus saadi olla piisavalt, õhtuti oldi kaua üleval ja magati pealelõunani. Ega mul eriti vahet ei olnudki, kas oli vaheaeg või kool. See aeg magati maha ikka, mis tavaliselt koolis veedeti. Ainuke pluss oli, et hommikul ei olnud vaja kedagi kooli saata. Ise magasin ka ikka enamvähem kaheksani ja siis kohe kibekähku tööle. Jõulupuhkust kui sellist mul sel aastal ei olnud, tööl olin kõik aastalõpu tööpäevad. Ja tööd on ka kogu aeg piisavalt olnud.

Täna said kõik kenasti ilma pikema trallita üles, aga no tavapärane naaklemine käis ikka - ei ole aastavahetusega muutunud midagi. Jube närvesööv on see hommikune 30-45 minutit. On harv juhus, kui kõik harmooniline on. Ma lausa ootan seda hetke, kui kõik kolm uksest välja astuvad ja rahu majja saab.

Siis ma võtan hetke aega, istun kohvitassiga ja mõtlen, kus pihta hakata. Mul on tervelt tund aega vaba aega, enne kui töölaua taha istun. Tavaliselt teen köögi piinlikult korda, toon puukuurist puid, söödan kanad, lapin pesu kokku või panen uue kuivama. Äärmiselt harva vaatan mõne saate järgi, mille "magustoiduks" jätud olen. Varem oli selleks ikka "Malluka sügis". Hea lühike saade vaadata kiiresti.

Ma olen täheldanud, et elutoas diivanil, ühes kindlas kohas, hakkavad mul jube head ideed tulema ja saan seal justkui mingi energia laksu. Jube tegutsemis tuhin tuleb peale, kui ma seal kohvitassi seltsis mõtisklen. Vahel jään nii suurelt unistama, et telekat ei pane enam tähelegi.

Täna juhtus sama. Pidasin plaani, kas minna hommikust duši võtma või hakata koristama. Siis aga helises telefon ja ema teatas, et buss täna lapsi kooli ei vii. Buss ei olevat käima läinud. Ja käima ei lähe buss tavaliselt siis, kui sa ei puhu alkomeetrisse piisavalt karsket õhku. Ema ütles, et see on tal hommikuti kõige suurem hirm. Tema ei pidavat piisavalt välja puhuda jõudma, et buss käima läheks. Pidi selle töö juures kõige konti murdvam töö olema. Igatahes oli selge, et lapsed juba pea 20 minutit bussijaamas külmetanud, ise teadmata, et väljasõitu kooli ei toimugi.

Helistasin kohe Metele ja olin üsna kindel, et nad vantsivad kiirelt koju, sest issand, bussi ei tule ja on justkui koolivaba päev. Aga ei. Mete esimene küsimus oli, et tuled ja viid ära meid ju. No miks mitte. Hea mõte. Loomulikult kooli ikka. On ikka tänapäeva lapsed. Meie küll omal ajal vaatasime, et ikka kähku koju saaks ja lootsime nii väga, et buss ikka vahest tulemata jääks. Jäi ka, hoopis tihedamini, kui tänapäeval.

Et ma alles hommikumantlis istusin, siis hakkas äkitselt jube kiire. Kohv oli õnneks joodud. Panin käppelt riidesse, Stigile lugesin sõnad peale ja kadusin. Võtsin metsavahelt oma kolm last peale ja nad olid enne poolt kaheksat kooli ees nagu viis kopikat:)

Oligi minu hommik sisustatud. Koju jõudes talitasin (mis imelik sõna) kanad ära ja oligi aeg tööle hakata.

Stigil oli täna öösel ka pisike eksperiment. Ma räägin talle juba ammu ilma, et aeg oleks minu voodist välja kolida. Pidevalt tirib ta seal minu tekki ja magab osaliselt minu padja peal. Ühesõnaga täiega laiutab. Ma alati tõrelen, et kuule, minu tekk, minu voodi, mida sa peremehitsed siin, mine ometi oma voodisse. Tal on nii kihvt magamiskoht üleval korrusel Steni toas pennide peal. Aga näe, ei suuda minu "põllepaeltest" lahti lasta. Vahest on selline tunne, et kui naise majja toob, magab ka ikka veel minu kaisus:D

Igatahes eile oli järjekordne katse. Tegi temaga diili. Lastega diili tegemine pidi üsna halvamaiguline olema, aga mina teen tihti diile. Ma pole mingi muster ema. Stig tegi ettepaneku, et kui ta öösel omas voodis magab, siis mina pean talle mingi hiigelpuldika ostma. Läks siis üheksaks oma voodissse. Meil oli lastega kokku lepitud, et kuna täna koolipäev, siis õhtul oma majas kell 9 vaikus. Nii oligi.

Korra varem läks Stig ka oma voodisse. Kui juba jupp aega möödas oli ja ma otsustasin lõplikult magama jääda - sirutasin ennast veel mõnusalt kogu voodi ulatuses välja ja mõtlesin, kui mõnus on kogu voodit omada - siis just sel helgel hetkel kuulsin, kuidas keegi redelist alla hakkas ronima ja tipa-tapa minu voodisse kolis. Nii vähe seda rõõmu tol hetkel oligi.

Eile ma olin samaks asjaks valmis. Päris vilu oli ka üksi teki all. Eks ma tahan ka harjumist, et üksi magada oskaks. Ja kui Stig otsustabki jäädavalt lahkuda, pean ma omale uue küljesoojendaja otsima.

Ja ta magaski öö oma voodis, ilma probleemideta, ei mingit kõndimist öösel. Murranguline hetk meil peres, kui see nüüd samas vaimus jätkuks. Ahjaa, auto ka ju. Aga ta valib selle Aliexpressist ja seal ei maksa need eriti hingehinda. Diil on diil:)


6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Täitsa segaduses, kas ema on bussijuht 🤔 ja kas päriselt peab puhuma 🤔 Mônus lugemine ja tavaliselt saan huumorile ikka pihta ☺️

ShoppingQ ütles ...

Ema on mul jah veel bussijuht oma 68 eluaasta juues:)

MO isetegemised ütles ...

Tubli ema!

Nägematu ütles ...

Mina ka ei saanud aru, mis selle ema ja bussiga siis lahti oli? Mulje jäi selline, et ema on bussijuht ja enne rooliminekut peab puhuma, et kas on ikka kaine. Ja et tal on igal hommikul hirm, kas ikka on jõudnud kaineks saada või on alles purjus/jääknähtudega. Täna siis ei olnud piisavalt kaine.
Kas päriselt nii oligi?
Kui jah, siis peab kõigil ikka üüratu julgus olema, et oma laste elu joodiku hoolde anda. Loodan, et sain millestki väga valesti aru või kui ei saanud, siis ehk su emal ei lasta rohkem laste elu ohtu seada. See ei loe midagi, et napilt on jõudnud kaineks saada, reageering on alkohoolikul ikka alkohooliku oma, väike ealine faktor ka veel lisaks.

ShoppingQ ütles ...

Ema on bussijuht, aga ikka alati kaine. Tal pole lihtsalt sellist kopsumahtu, nagu see alkomeeter nõuab - jube raske pidi puhuda olema.
See, kui buss tulemata jäi, ei olnud üldsegi minu emaga seotud. Tema lihtsalt töötab samas firmas ja tal oli infot, et bussi ei saadud käima ja buss jääb tulemata. Ja miks bussi käima ei saadud, pole enam raske arvata:D
Lastel pole karta midagi tänapäevaste lahenduste juures, kõik on vägagi turvaline:) Liigagi.

ShoppingQ ütles ...

Mis tubli nüüd, aga eks iga ema tahab endast parima anda. Iseasi, kuidas see alati välja kukub.