Küsimused mulle

15. märts 2019

Uuest töökohast

Kolisin juba mõnda aega tagasi oma kodukontori teisele korrusele. Toimus tubade vahetus. Kuna Jaskar on selleks korraks jälle pesast välja lennanud, siis on meil siin mõningane vangerdus täitsa võimalik.

Sten oli rõõmuga nõus saama omale toa, mis on suts privaatsem ja ei ole nagu läbikäiguhoov. Just selline oli tema tuba, mille "Kodutunne" talle kohandas. Et tüdrukud oma tuppa saaks, oli vaja Steni toast alati läbi käia ja avatud trepp on ka Steni toas. Seega üsna tihe liiklus ja ei mingit privaatsust.

Minule siin aga täitsa meeldib. Kui lapsed koolis, on siin üsna rahulik. Soojem on ka, valgust katuseaknast tuleb ka piisavalt. Kui päike juhtub välja tulema, siis on kohati väsitav, aga selleks tarbeks on mul akna vahele üks pleed pandud, et päikest varjata. See lahendus on ajutine, kuniks ma suudan ennast niikaugele viia, et siia üks pimendav soojust kiirgav ja külma hülgav ruloo muretseda. Aga ma tunnen, et see käib mulle täitsa üle jõu momendil, füüsiliselt. Selleks on vaja võtta mingid möödud, ja minna kusagile, kust seda tellida-osta. Ei teagi. Ja siis see kõige hullem osa, paigaldamine.Ühesõnaga jama kui palju.

Mõned plussid on siin veel. Kui peaks külm hakkama, mis mul just hetk tagasi juhtuski, siis teen tüdrukute toa ukse lahti ja panen soojuspumba tööle. Täiesti efektiivne lahendus. Natukene süda verd tilgu, kui elekter kulub, aga vahest pigistan silma kinni ja hindan soojust rohkem kui suuremat elektriarvet. Täna aga mõtlesin, et ei pane pumpa tööle, sest külmetamine pidi kaloreid ka suts kulutama. Ma olen nimelt jälle söögiga tagasihoidmise lainel. Oh jumal, eksju. Lõpmata teema see kaaluteema. Aga Riias olles oli meil iga õhtu menüüs Mäkk. Hommikusöögilauas ka tagasi ei hoidnud (nii maitsvad hommikusöögid olid) ja topp joogiks oli 100%-ne ananassimahl.

Koju jõudes oli vahtramahl jooksma pandud ja nüüd olen selle dieedil. Natuke tüütu on see wc vahet jooksmine, aga eks liigutamine tuleb ka kasuks. Eriti kui ma veel teisel korrusel asun. Trepist jooksmist on päeva jooksul ikka piisavalt. Nädalaga kilo kadunud nagu niuhti. Tuleb kasuks, eriti, kui ma omale mõne hilbu ka Riiast veel ostsin, näevad riided ka seljas paremad välja:) Sellised lood siis sel korral.

14. märts 2019

Minu Vikerraadio e-etteütluse tulemus

 Arenguruumi on, aga mingi vaist on siiski olemas:)

 

Minu sisestatud tekst:

Aitäh kaasmaalane, et pärast mitmendat-setmendat korda "Tõe ja õiguse" vaatamist ärksalt e-etteütlust kirjutad, tähistamaks riigikeele ning laulupeo juubelit. Laulu-ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad niiöelda euroaastal sündinud kooliuusikud, kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru või väliseesti tantsurühmad, kes Kalevi keskstaadionil "Tuljakut" esitades ühekorraga kodumaaigatsust ja jällenägemise rõõmu tunnevad. Kas üleeestiline juubelipidu "Minu arm" kuulub Rahvusringhäälingu enimvaadatud saadete hulka, on heinakuu alguseni teadmata.
"Laula ja hõiska", hüüab debütant dirigendipuldis, kui Gustav Ernesaksalikku segakoorilaulu juhatab ja enamik lauljaid vaid ümiseb, pilgud laulutaadi mälestussambal.

Kontrolltekst:

Aitäh, kaasmaalane, et pärast mitmendat-setmendat korda "Tõe ja õiguse" vaatamist ärksalt e-etteütlust kirjutad, tähistamaks riigikeele ning laulupeo juubelit!
Laulu- ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad nii-öelda euroaastal sündinud kooliuusikud, kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru, või Välis-Eesti tantsurühmad, kes Kalevi keskstaadionil “Tuljakut” esitades ühekorraga kodumaaigatsust ja jällenägemise rõõmu tunnevad.
Kas üle-eestiline juubelipidu „Minu arm“ kuulub rahvusringhäälingu enim vaadatud saadete hulka, on heinakuu alguseni teadmata.
„Laula ja hõiska!“ hüüab debütant dirigendipuldis, kui gustavernesaksalikku segakoorilaulu juhatab ja enamik lauljaid vaid ümiseb, pilgud laulutaadi mälestussambal.

Paralleelvõimalused:

  • Esimese lause lõpus võib olla nii punkt kui ka hüüumärk.
  • Sõna „tähistamaks“ ees ei ole koma kohustuslik.
  • euroaasta / euro aasta
  • Välis-Eesti / väliseesti
  • lauluväljakul / Lauluväljakul
  • „Tuljakut“ / tuljakut
  • kodumaaigatsust / kodumaa igatsust
  • jällenägemise / jälle nägemise
  • Kalevi / „Kalevi“
  • üle-eestiline / üleeestiline
  • „Minu arm“ / Minu Arm
  • enim vaadatud / enimvaadatud
  • gustavernesaksalikku / gustav-ernesaksalikku
  • segakoorilaulu / segakoori laulu
  • laulutaadi / Laulutaadi
  • Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes. 
     

11. märts 2019

Röövimine keset päeva?

Tahan jagada üht lugu, mis minuga Riias juhtus. Ma pole viitsinud seda ekstra kellelegi rääkida, mõtlesin, et panen kirja, siis pole igaühele ekstra seletamist. Võib-olla on see kellelegi ka pisikeseks õpetuseks, kuigi meie siin Eestis peaks sellisteks juhtudeks küll väga hästi ettevalmistatud olema, tänu Kuuuurijale ikka.

Kuna tegu oli profiga, siis nagu näha, langesin mina lõksu. Õnneks ma suutsin kainet meelt säilitada ja taipasin õige pea, millega tegu.

Lugu siis selline, et täiesti tavaline kaubanduskeskus, kus otsustasime esimesel õhtul pisikese tiiru teha (Spice) ja kuna seal oli Naistepäeva tähistamine täies hoos, siis oli igasuguseid müügikohti jalakäijate tsoon tihedalt täis - Läti disaini, igasugu seepe, ehteid jne. Ühes taolises kohas panin tähele, et naistele tehakse ka meiki. Aga kuna oli õhtune aeg, siis endamisis mõtlesin, kes tahab lasta oma nägu plökerdada enne magama minekut, enda mätta otsast vaadates muidugi. Normaalsed inimesed muidugi suunduvad reede õhtul ikka nädalavahetust tähistama. Oli nagu oli, unustasin asja.

Ülejärgmisel päeval sattusime sinna samasse kaubanduskeskusesse. Üsna avamise hetkel, rahvast liikus veel vähe. Sisesenesime samast kohast, kust eelmine kord. Ja siis see juhtus. Mulle astus kohe ligi üks kena naisterahvas. Mida ta minuga rääkis (või mis keeles) või kuidas see juhtus, aga üksäkki istusin ma tema juures toolis ja ta hakkas mu näol testima üht seerumit. Minu jaoks täitsa tundmatu tootja kraam, aga tema jutt oli nii hea ja sain kohe reaalis ka tulemusi näha. Katsetus käis ühel näopoolel, et tulemus silmaga kohe näha oleks. Tegu oli  MicaCosmetics seerumiga (LINK). Minu langenud nahk näos tõusis sekunditega ja pikaaegsema kasutusega pidi see minuga lausa imet tegema.

Siis palus Svetlana (jah, olime selleks ajaks juba tuttavaks saanud) minu käerannet ja sinna hakkas ta määrima teist imelist toodet, seda siin (LINK), imeõrna koorimiskreemi. Ta lasi kreemil hetke mõjuda ja siis hakkas ringjate liigutustega nahka koorima. Kreem oli siidjas, aga ma nüüd ei saagi aru, kas see oli mustus, mida mul maha kooruma hakkas või oli see tõesti kõik vana nahk? Svetlana rääkis minuga vene keeles. Sain enamvähem aru, mida ta rääkis, ise vastu rääkida oskasin minimaalselt. Mida mul aga maha voolama hakkas, sellest ma õnneks (või kahjuks) aru ei saanudki. Sama asja kordas ta mul ka nöo peal. Mida ja kui palju sealt maha koorus, ma ei näinud. Kurjusekorts aga ühelt poolt nägu tasandus küll võluväel ära, võrdluseks teise nöopoole omaga. Töötas. Ma olin peaaegu vaimustunud. Aga...

Aga siis küsis ta mult imelikult, et kumb toode mulle rohkem meeldis. No jah, raske küsimus, mõlemad olid mu südame võitnud. Aga kuna pidin ühe ütlema, siis ütlesin, et seerum. Kohe käis ta mulle välja, et täna on neil pakkumine 100 eurot seerum. Ma kujutasin ette, kuidas ma 100 eurot maksan ja ma ei suutnud seda tegelikult ette kujutada. Päris hirmus oleks olnud, et ostan midagi nii kallist jumalast lampi.Aga siis järgnes jutt, et  kuna mina olen Eestist ja ikkagi külaline, siis mulle teeb hea hinnaga - 65 eurot. Selleks ajaks olin toolist juba püsti tõusnud ja ootasin, kunas Svetlana otsad kokku tõmbab ja ma saan Mete vaevad lõpetada. Teema ootas mind nurga taga. Kui Svetlana taipama hakkas, et ma eriti nagu hinnast vaimustuses ei ole, läks ta kapi juurde, võttis sealt oma läpaka välja, avas selle, vaatas sealt midagi asjalikult ja tuli minu juurde ja küsis, kas ma suud pidada oskan. Hästi saan aru ju vene keelest, ah?:D Temal olevat mulle salapakkumine 55 eurot seerumi eest. Sujuvalt võttis ta kilekotikese, pani pakendis seerumi kotti ja oli valmis selle mulle ulatama, raha vastu muidugi. Mina aga olin juba aru saanud, et see seal on mingi agressiivne müük, millest meil siin Eestis räägitakse päris tihti. Jäin endale kindlaks ja andsin mõista, et mul ei ole plaanigi seda toodet osta. Mis sest, et ta mu nägu kiitis ja ütles, et pikaajalisema kasutuse korral muutun ma näost pea 10 aastat nooremaks.

Mingi imega ma sealt igatahes pääsesin ilma sentigi kulutamata. Mete ei saanud aru, miks ma sinna üldse vabatahtlikult läksin, et mida ma ometi mõtlesin. Ma ei osanud talle midagi vastata, vaid lasin kohe oma nägu hinnata. Ja Mete tunnistas, et muutused on märgatavad. Ja isegi ütles, et kui ma tahan ikka, mingu ma, ja ostku omale see seerum. Aga ei. Võtsime kohe google välja ja vaatasime, mis hinnaga selline kraam ringi liigub. Kõige esimene tulemus oli 69,95 USD-d ja minult püüti selle eest just äsja 100 eurot küsida? Tänasime jumalat, et pääsesime ja ajasime omi asju edasi. Vastik tunne oli sees. Iga natukese aja tagant aga jälle imestasime, mis siin maailmas toimub.

Et ma nendest toodetest aga vaimustuses olin, sellest anna märku tõsisasi, et mul jäi see südamele ikka kripeldama. Päris lahe oleks ise kodustes tingimustes sellist profikosmeetikat kasutada ja kui tulemusi ka veel on, miks mitte. Kosmeetiku juures ma ju ei käi.

Täna ma siis tuhlasin, uurisin, kahtlesin, võrdlesin ja avastasin, et Eestis müüb seda sama seerumit Micabella Eesti 130 euroga (LINK) ja Vita -C koorjat 110 euroga (LINK), millest ma unistada ei julgendki üldse. SIIT aga leidsin need kaks head toodet + veel kindlasti hea silmakreemi komplekti hinnaga 99,95 USD-d.

Tegin omale konto ja esmakordse tellijana sain veel -45% alla. Mitte küll nende promotoodete pealt, valisin tavahinnaga tooted, lisasin ühe soodukaga ripsmedusshi, et 100 USD-d täis saaks ja sain ka rahvusvahelise saatmise tasuta. Nüüd saan öösel rahulikult magada jälle, miski ei jää vaevama.