Küsimused mulle

21. juuli 2019

Lits

Küll on ikka kuumus. Tulla puhkuselt, kus keskmine temperatuur oli +11, siis on kontrast ikka olemas. Reisida on jahedamas kindlasti parem, aga soojaga oleks saanud veemõnusid rohkem nautida. Kahe otsaga asi. Korra saime vette, õhk oli +16, vesi 19 kraadi. Aga kuna tegu oli Botnia lahega, siis andis seilata, enne kui sai ennast märjaks kasta. Lihtsalt ei läinud sügavaks. Ujumisest oli asi kaugel. Hommikul andsid lihased isegi tunda, ju said vees kõndimisest mingi koormuse isegi, nii pikk maa sai käidud.

Võimalusi vette minemiseks oli veelgi, aga tuulise ja jaheda tõttu mina loobusin. Nii häda ka ei olnud. Hakka villast kampsunit seljast ära võtma ja siis pärast vaata, kus märgi ujukaid kuivatada.

Mul on momendil siesta. Pole mõtet nii kuumaga väljas olla ja ennast tappa. Olen juba täna suht palju ära teinud. Isegi saun on juba köetud ja väike leilgi võetud. Aaa, küsite, et miks saun, sai ju uhke vannituba meil äsja valmis. No sellega on selline asi, et oleks ma teadnud, et see “kiiks” e. tööpind kempsupoti ees pole kõige hullem asi, siis poleks ma lasknud oma tujul selle pärast üldse langeda lasknud. Hullem ootas veel ees. Nii paar kolm nädalat vannitoa kasutamisest selgus, et dušisegisti kand seina sees lekkis. Sinna oli liiga palju tihendusteipi pandud ja kand oli puruks keeratud. Ja nii see värk siis seal mädandas seina pea kolm nädalat, enne kui asjale jälile saime. Loomulikult on garantii 12 kuud tehtud töödele, aga töömees oli ära Soome läinud ja pidi naasma alles juuli lõpus.

Kutsusin ehitusjärelvalvest spetsialisti, kes hindas kahjud ära. Seinal on seespidised veekahjustused, mis pidid palki mädandama hakkama ja oleks vaja sein mingis ulatuses lahti võtta, et täpsemini näha, kui halb asi on. Ehitusmees ise distantsilt minu jutu põhjal arvas, et kõik kuivab iseenesest ära tänu tuulutusavadele (mida iganes või kus need on), aga ma töesti ei tea, mis sest nüüd saab. Igatahes pesemisvõimalust meie vannituba momendil ei paku. Olen suht nõutu ses osas, aga üldiselt nagu vana rahu ise. Saun on olemas, elektriarved sedajagu väiksemad, vast see asi ka kunagi laheneb.

Aga muidu pole elul nagu vigagi. Muru sai täies ulatuses niidetud. Tõin õhtul hilja veel Lätist bensiini traktorile, et midagi poolikuks ei jääks. Enne puhkust lasin järelkäru puukoormaga otse sauna ette sõita, et siis poleks kaugelt puuvedu, kui vaja sauna kütta. Hea kohe ukse eest võtta ja kes teab, kui pikalt me saunaga peame piirduma. Täna ma likvideerisin selle jama ära ja ladusin puud kenasti sauna räästa alla. Kohe pilt ilusam. Niitsin ja kakkusin kõik ilusaks. Hea tunne on kohe.

Ja kui eile juba Lätti asja oli, tõin suurema koguse piima ka. Kui Lätist tavaliselt piima osta ei kannata, siis eile sain ma üsna hea hinnaga piima, 0,65 senti liiter (2L/1.29€). Läks asja ette käik. Ja milline mõnus suvine õhtu oli, oleks kohe kellegagi veini joonud. Või purgi külma Gin’i joonud, Lätis ju 0,5 promilli lubatud. Aga üksi ju jooma ei hakka, piirdusin apelsini mahlaga, oli ka hea.

Ja siis veel selline lugu, meile on soojade ilmadega naabrid tekkinud. Kas suvitavad või alaliselt, ei tea. Palju lapsi on seal ja Stig on juba mitmendat õhtut sinna tikkunud. Õhtul saan täis söödetud kõhuga lapse kenasti tagasi. Kõik on kena, aga hakkasin mõtlema, et peaksin neile kuidagi vaeva eest tasuma, et teeks lastele ülepannikooke maasikamoosiga. Siia ma neid sööma kutsuda ei riskiks. Ma ei tuleks sellise “armeega” toime ja nii stabiilset suurt söögilauda mul ka väljas ei ole. Küpsetaks koogid valmis ja organiseeriks naabrite juurde.

Eile, kui Lätti läksin, sõitsin sealt läbi, et Stig sektsiks kaasa kutsuda. Ta keeldus, lastega olevat lõbusam. Tagasi tulles kutsusin ta koju, olid just ühise söögilaua taga. Lubas kõhu täis süüa ja koju tulla. Kodus siis jutustas, et kõik on tore, aga üks poiss oli minu lahkudes mulle fakki näidanud ja litsiks kutsunud. Nojah, niipalju siis sellest.

Kommentaare ei ole: