Ei, ma ei tähista

Eile juhtusin Vikerraadiost kuulama juttu laste toitumisharjumustest (LINK). Meil peres on see väga aktuaalne teema ja suur murekoht. Vanema vastutada on, et lapsel oleks päevas kolm toidukorda ja väga oluline on korra päevas ühises söögilauas istuda.

Jah, ilus jutt puha ja olen täitsa nõus. Aga ses suhtes olen mina ikka äärmiselt halb lapsevanem ja pole suutnud oma laste suhtes neid nõudmisi täita. Toit on meil küll enamasti olemas ja mis toit ja millises konditsioonis. Vahest on nii, et ostan purgisupid, teen suuri toiduplaane (ahaahaaa, purgisupp ja toiduplaan), aga juhtub nii, et me saame nende purgisuppidega nädala aega läbi, enne kui ma tegude juurde jõuan. Ehk siis nädal aega nosima kes mida saab ja siis kui lõpuks see hetk aega ja tahtmist tekib toidutegemiseks, siis ongi nädal juba mööda lennanud. Ja kui saabki see supp valmis, siis igaüks sööb, millal saab-tahab. Sellist ühist söömist ei toimu meil juba aastast 2013, kui me Saksamaal elasime. Seal olid meil viimati kindlad kellaajad ja alati värskelt valmistatud toit.

On ka aegu olnud, kui ostan koju kasti nuudlirooga hea hinnaga, et lastel midagigi sooja kõhtu panna oleks. Ma tean, milline hirmus asi see on ja olen nende ostmist juba pikka aega vältinud, kuigi on käsi juba tõusnud nende järgi. Püüan parem inimene olla ja teadlikumaid valikuid teha...niipalju, kui see võimalik on. Sten on toitumise suhtes meil väga teadlik. Sööb ka rämpsu, aga oma "fit" toidu valmistab ta omale ise ja igapäevaselt. Minu asi on ainult hoolitseda, et vajalikud toiduained olemas oleks kodus.

Meenaga on äärmiselt halvasti lood. Tal on äärmiselt raskekujuline toitumishäire ja ma olen jõuetu ses suhtes, et midagi paremaks läheks. Abi ma leidnud ei ole. Perearsti poole kooliõe soovitusel sai pöördutud, aga erilist tolku sellest ei olnud. Ma peaksin ise agar olema ja temaga mööda spetsialiste jooksma, aga mul ei ole selleks ressurssi ega jõudu.

Eile Steni ja Meenaga poes käies unustasin korraks, et meil on raskekujulised rahaprobleemid ja ostsin ühtteist paremat, kui muidu. Instas sattusin ühe laheda Leedu noormehe peale (LINK), kes valmistab mõnusaid toite ja seda omas humoorikas võtmes. Üks toit tundus nii maitsev ja lihtne, et tahtsin seda kindlasti katsetada. Praegu pott podisebki pliidil.

Ostsin selle tarbeks kanafileed (hirmkallis asi meie jaoks) ja spinati pastat. Ema nägi seda pasta pakki mul köögilaual ja imestas, mis hinnaga asju ostetakse ja üldsegi, mis asjad need on:) Isegi valgel veinil võtsin punni pealt, et seda toidule lisada. Õnneks mul veiniriiulis leidus seda juba ammusest ajast. Pean sellele nüüd üksi päkad silma panema, muidu läheb raisku. Peale tööd muidugi ja vähe hilisemal ajal. Loodan, et ma sõltuvusse ei jää. Hea tundus küll see vein olema.

Veinil sai punn maha võetud, mitte küll vannitoa valmimise tähistamiseks, aga toidutegemiseks

Ja mis ma veel tegin. SOS korras lisasin toidule ka ühe puljongikuubiku (tavaliselt väldin ja mul polegi kodus sellist kraami), sest kartsin, et muidu jääb mekist natukene puudu ja mingeid tervislikke kuubikuid ei oska ma poest leidagi. Ja meil, maainimestel vast sellist valikut poes ei olegi. Ja mis see üks kuubik enam teeb, niigi oleme suurema osa rämpstoitujad. Vaata mida sa tahad poes, igas asjas leidub midagi, mis ei oleks okei sisse süüa. Alustades puuvilja-köögivilja valikust. Millest nad nii ilusaks kasvavad??? Nii et...

Loodan, et minu tänaseid pingutusi hinnatakse ja toit saab söödud. Ma ei hakka siinkohal unistamagi, et me seda ühises söögilauas teeksime...peaaasi, et keegi sööks.

Tänane pasta valmimas

Valmis!

Tuleb leidlik olla

Päev on õhtus ja sõna otses mõttes magasin tänase päeva maha. Ja ma tegin seda rahuliku südamega, sest minu viimase aja magamised on ikka väga puudulikud ja lünklikud olnud, rääkimata päevasest uinakust, mis on puudunud juba ma ei tea mis ajast.

Hiljem lugesin Delfist, et täna on/oli aasta masendavam päev. Iga aasta kolmas esmaspäev pidi uuringute kohaselt olema aasta kõige masendavam. Põhjused halvas ilmas (mina leian, et täna oli super talveilm ilusa lume ja normaalse temperatuuriga), jõulukulutusteks kasutatud krediitkaartide arvete laekumises (pole ühtki sellist võlga, seega 0 sellist arvet) ja suveilma kauguses (mõtlesin kõhedusega ajale, kui on vaja hakata jälle muru niitma). Kokkuvõtteks, ei mingit masendust, olin lihtsalt kogu sellest kremplist väsinud.

Lapsed olid hommikul tublid. Eriti tahan kiita Metet, kes paneb omale iseseisvalt äratuse ja peab sellest ka kinni. Kohe peale äratust ta tõuseb ja hakkab tegutsema. Ja seda igal hommikul, kui vaja kooli minna. Kui mina ärkasin, oli temal juba pats tehtud. Kiitsin teda ja sain kohe vastuseks, et hambad pidid ka pestud juba olema. Rõõm ju lausa sellist last omada. Parim tunne päeva alustamiseks.

Viisin lapsed lasteaeda, käisin tiiru poes ja tulin kohe koju. Tõin puid, tegin tule pliidi alla, söötsin kassid ja hakkasin söögiettevalmistusi tegema. Plaanisin teha tangukartuliputru. Ostsin poest isegi suitsupõske selle tarbeks. Kõik muu pidi mul kodus olemas olema. Kui kartul tükeldatud oli ja juba peatselt keema hakanud vette pandud, selgus, et mul on vaid peotäis tangu. Juhtub. Mis kärutädi puder" sellest tuleb, kui mul tangu liiga vähe on. Oli vaja kapis inventuur teha, äkki leian midagi. Tangu ei leidnu, aga leidsin bulgurit. Kui ma seda viimati kasutasin salati tarbeks, meenutas see mulle täitsa tangu. Mul oli see veel väga hästi meeles. Asi tundus lahenduse saanud olevat. Valasin bulguri kartulitele peale ja jäin lootma, et asi toimib.

Puupliit on üks tänuväärne asi. Hoiab voolu kokku, kütab toa soojaks ja söögi võib ka sinna rahuliku südamega podisema jätta. Oleneb muidugi söögist, aga sellised pikavalmimisega asjad küll. Nii ma tegingi. Panin potile kaane peale, rohkem puid ei lisanud ja keerasin magama. Isegi käsitööringi ei suutnud minna, selline väsimus oli peal.

Tõusin, kui Sten koolist tuli. Aeg oli uskumatult kiirelt läinud ja mul oli hea meel, et ma selle aja ikka kenasti magasin ka mitte telefonis ei istunud. Vahepeal käis keegi aknale ka koputamas. Jehoova tunnistajad tõid on brožüürikese. Nad teevad seda regulaarselt, ikka esmaspäeviti. Aga nad olid mõistvad ja lasid mul edasi magada. Ja see et ma tiiru üles pidin tõusma, mind ka ei heidutanud. Und jätkus edasi.

Igatahes söök oli mul valmis, kui Sten saabus. Pidin vaid liha ja sibula kõrvale praadima. Siis oli aeg juba sealmaal, et pidin minema Meenale lasteaeda järgi, et teda lauliringi viia.

Kui me koju lõpuks jõudsime, oli pudru potist jõudsalt vähenenud. Keegi ei saanud arugi, et olin tangu asendanud bulguriga. Meena sõi ka hoolega. Sain isegi kiidusõnu, et söök oli maitsev. Parim tasu. Ma arvan, et hakkangi edaspidi tangukartulipudru tegemisel tangu bulguriga asendama.

On teil ka olnud juhuseid, kus tuleb käigu pealt midagi välja mõelda, et söögitegu seisma ei jääks puuduoleva toiduaine pärast.Mida millega asendanud olete?

Mee-jogurtitort pistaatsiatega

Lõpuks teile siis üks versioon tordist, mille tegin ka külapäeva koogivõistlusele. Selle tordi tegin Meepäeva raames toimuvale meetoitude degusteerimisele. Seega improviseerisin jälle kõvasti. See ongi selline tort, et saab marjad asendada vastavalt hooajale. Algne versioon on värskete maasikatega.

Ja ma leian peale pikka kaalumist, et kirja panen ka algversiooni. Iga üks siis ise asendab mida iganes oma soovi järgi. Sel korral asendasin mina marjad ja suhkru jogurtikreemis puhtalt meega. Marjamassi suhkrukogusega sama lugu. Suhkru asemele sai mesi.

Biskviidi tegin vanakooli retsepti järgi (10 muna, valged - kollased eraldi, 10 spl suhkrut, 10 spl jahu, munakollased tugevaks vahuks suhkruga, lisasin jahu ja segasin õrnalt juurde 10 tugevaks vahuks vahustatud munavalget).

Lõikasin põhja kaks korda noaga õrnalt läbi ja sain kolm põhja.

Marjadeks võtsin sel korral maasikvaarikad ja sügavkülmast. Purustasin saumiksriga, lisasin mee.

Marjapüree (500g) panin kastruli ja lasin keema. Lisasin Rote Grütze pulbri, mida ma ekstra Saksamaalt kaasa tõin. Eelmine kord kasutasin häda sunnil poest istetud kisselli pulbrit (vaarikamaitseline), mis ajas ka asja ära..

Ühe paki (40g) pulbrit lahustan 6 spl veega ja lisan marjapüürele. Lasen püree keema ja keedan 1 minut.

Asetan esimese kihi biskviiti tordirõnga sisse ja valan marjamassi biskviidi peale. Katan teise biskviidipõhjaga ja panen külmkappi.

Siis võtan 6 zelatinilehte, mida tõin samuti kaasa Saksamaalt, sest siit meie lähikaubandusest mul neid leida ei õnnestunud. Panen lehed külma vette pehmenema.

Samal ajal mõõdan välja 150 g maitsestamata jogurtit, lisan 250 g vedelat mett, segan.

Pehmenenud zelatiinilehed pigistan kuivaks ja panen kastruli ja kuumutan vedelaks. Vedelale zelatiinile lisan silma järgi sortsu jogurtit ja segan. Lisan jogurti-mee massile, jälle segan. Vahustan 100 g vahukoort ja segan jogurti massile.

Võtan külmkapist pooleioleva tordi ja valan järgmise kihi biskviidile - jogurti - meemassi.

Asetan peale viimase biskviidipõhja ja läheb see kõik 2 tunniks külma.

Peale 2 tunni möödumist võib hakata vahukoorega tegelema. Seda oleks vaja 400 g pluss pakk vaniljesuhkrut ja vahustada tugevaks vahuks, et tekiks tipud. Ettevaatust! Võiks ei tohi mikserdada.

Eelnev võtta tordirõngast välja ja katta ühtlaselt vahukoorega.

Kaunistada marjadega ja omal soovil ülejäänud vahukoorega.

Originaal retsept

Vaja läheb:

4 muna
200 g suhkrut
3 pakki vaniljesuhkrut
näpuotsatäis soola
50g tärklist
100 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1,25 kgmaasikaid
1 pakk Rote Grütze pulbrit (vaarikamaitseline)
6 lehte valget zelatiini
150 g koorest maitsestamata jogurtit
4 spl sidrunimahla
500 g vahukoort
20 g pistaatsia pähkli puru

Töö käik:

1. Munad eraldada. Munavalge tugevaks vahuks vahustada, lisada 100 g suhkrut ja pakk vaniljesuhkrut, natukene soola. Lisada munakollased. Jahu ja küpsetuspulber omavahel ühendada ja samuti juurde segada.

Tainas valada küpsetuspaberiga kaetud vormi (○26cm), küpsetada 175 °C juures 20-25 minutit. Biskviitpõhi võtta välja vormist ja lasta jahtuda.

2. 750 g maasikaid püreestada. Põhi kaks korda läbi lõigata. 500 g püreed 50g suhkruga segada. Rote Grütze pulber 6 spl veega lahustada. Püree keema lasta, lahustatud pulbrisegu juurde valadaja ca. 1 minut keeda lasta. Tordirõngas biskviitpõhja ümber asetada ja maasikamass peale laotada ühtlaselt. Teine põhi peale asetada ja külma tõsta.

3. Zelatiin külmas vees pehmeneda lasta. Jogurt, sidrunimahl, ülejääk püreest, 50 g suhkrut ja pakk vaniljesuhkrut segada. 100 g vahukoort vahustada. Zelatiin veest välja pigistada ja sulatada. 3-4 spl jogurtiga segada. Ülejäänud jogurtile lisada. Külma panna. Vahukoor jogurti massile segada. Mass jällegi biskviitpõhjale valada ja katta järgmise põhjaga. Panna külma 2-ks tunniks.

4. Pistaatsiad peenikeseks jahvatada. Tort vormist välja võtta. 400 g vahukoort paki 8vaniljesuhkruga vahustada. Tort ringiratast koorega määrida. Ca. tunniks külmkappi asetada.Tordi äär pistaatsiatega katta. Ülejäänud maasikad poolitada. Tort kaunistada.

Besee

Mul on juba pikemat aega besee faas. Kindel asi, mida ma ostan, kui Lätis Ruhjas käime, on besee. Ajan seda siis igast poest taga ja ostan erinevate tootjate omi. Kui ostud tehtud ja autosse lõpuks saame, siis esimene asi on beseede testimine. Kui ühen võtan, siis enam pidama ei saa. Eks see annab mu kaalus ka juba vaikselt tunda, aga olulisem on siiski maitseelamus. Elan ju vaid korra ja siis ei tahaks päris nälgida ka. Ja ma olen märganud, et mõningad riided istuvad priskemal inimesel paremini seljas.

Nüüd siis poe beseedest. Kahjuks pole nad tehtud ehedast munavalgest vaid mingist valgupulbrist. Tihti on ka maitseainetega liialdatatud (vanilje ja jumal teab mis maitsetugevdajad). Kõrvalmaitseid on teisigi. On vaid üks sort ja tootja, millega võib rahule jääda (kahjuks ei oska seda praegu nimetada).

Nii ma siis juba pikemalt hoogu võtsingi, et ise üks partii valmis teha. Pole elu sees veel teinud ise. Ema aga küll kunagi lapsepõlves ja  need maitsesid küll hästi.

Retsepti sain "vanakooli" retseptiraamatust, mille ma prügimäelt leidsin. Kogused korrutasin kahega. Ikkagi suur pere ja pole mõtet nõusid määrima hakata kolme munavalge pärast. Munakollased said kassid, las kosuvad ka:)

 Vaja läheb:

3 munavalget
3/4 klaasi suhkrut
pisut soola
1/2 sidruni mahl (sidrunihappe lahust või piiritust)

Töökäik:

Munavalged vahustada, siis lisada vähehaaval tuhk - või peensuhkur, kogu aeg tugevasti edasi vahustades. Sidrunimahl, sidrunihappe lahus või piiritus tilgutada vahustamise lõpupoole tilkhaaval juurde. Vaht peab jääma hästi kõva. Taignat küpsetada, õigemini kuivatada (90 - 110°C), kuni ta on seest täielikult kuiv. Alumine soojus ahjus peab olema veidi tugevam kui ülemine.

Küpsetamine võtab aega päris kaua, võib rahulikult ära unustada. Mina kasutasin ka pöördõhku, sest panin kolm plaaditäit korraga ahju. Ülemisel plaadil tõmbas besee õrnalt pruunikaks, mis on täpselt mulle meelepärane. Need on need parimad:D

Meie beseetegu:

Tuhksukrut mul kodus piisavalt ei olnud. Õnneks on mul veneaegne kohviveski, millega tegin tuhksuhkru ise.

Plaanisin taigna pannile panna lusikaga, sest tordipritsi käsitlemine käib mulle üle jõu. Aga kui ma nägin, et munavalge on mõnusalt tihe ja seda peaks olema päris hea pritsida, siis ikka proovisin. Algul pisema variandiga, siis aga vaatasin, et nii ma jäängi mängima ja võtsin suurema pritsi. Paras mäkerdamine, aga vajab harjutamist. Lõpp läks päris libedalt, kuigi kõik mailm oli munavalgega. Lapsed tulid ka tainast limpsima ja veeresid jalus. Paramatus..

Igatahes algus sai tehtud ja midagi hullu ei ole. Maitsevad ikka poole paremini kui poe omad. Lapsed on ka kahjuks neid armastama hakanud, nii et pean jagama, ei saa üksi maiustada.

Kas olete besee sõbrad ja millised on teie meelest parimad?

Lihtne kohupiimakook

Mingeid teid pidi jõudis minuni Soomest ühel paberilipikul hea koogi retsept, mis pidi ülimaitsev olema. Võtsin retsepti tänutundega vastu ja isegi kohupiim oli mul juba ammu aega ette ära muretsetud. Täna siis võtsin asja tõsisemalt ette ja lugesin juhendi läbi. Kõik lihtne ja loogiline -teoreetiliselt. Praktikas asi nii "lilleline" ei olnud.

Puru valmistamine oli lihtne. 150 g võid, 100 g suhkrut, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 2 kl. jahu ja see tuli näppda puruks. 2/3 purust laotasin plaadile. Siis selgus tõsiasi, et oleksin pidanud selle koguse puruga hoopiski koogivormi mitte ahjuplaati kasutama või siis koguseid kahekordistama. Teinekord tean.

Retsept soovitas kasutada õunu, aga praegu pole õunahooaeg. Mõtlesin natukene ja otsustasin kasutada maasikaid. Mõne tüki rabarberit lisasin ka. Laotasin need purukihile ja kindluse mõttes raputasin veel õrna suhkrukorraga ka üle.

Koduaia maasikad

Siis hakkasin kohupiimasegu valmistama. Võtsin 3 lahjat kohupiimapakki (a' 200g), suhkrut lisasin silmajärgi ja natukene  rohkem, kui retseptis õeldud, 1 muna, mannat lusika jagu, tõrtsu hapukoort. Kui ma selle segu ära segasin, tundus asi kahtlane. Liiga paks oli see segu. Oleks olnud üsna keeruline see segu koogile laiali saada. Lisasin piima ja paki vaniljepudingipulbrit, et segu oleks kergem maasikatele laotada. Asi toimis.

Lõpuks lisasin veel ülejäänud puru ja kook läks ahju. 175 kraadi ja 60 minutit oli ettenähtud küpsetamisaeg. Mina vaatasin silmajärgi, kui õrnalt pruuni jume jubapeale tõmbas, oli valmis.

Kook sai õhuke. Tuleks kasutada koogivormi või koguseid retseptis kahekordistada.

Pudingipulber, mida omal algatusel kohupiimaga koos kasutasin

Maitses kook imehästi. Lapsed polnud kiidusõnadega kitsid. Kindlasti kordame. Aitähh retsepti eest, Katrin!

Nõgesesupp

Tehtud. Pikalt võtsin hoogu, vesistasin teiste suppide pilte ja täna võtsin kätte ja otsisin retsepti välja. Kahjuks olid retseptid natukene jamad minu jaoks, ikka puljongi kuubikuga. Mina oma köögis sellist saasta ei kasuta. Vaatasin erinevaid retsepte ja panin kokku omaloomingu.

Esmalt oli vaja nõgeseid. Neid meil siin aias ikka leidub. Korjasin paraja koguse silma järgi. Ühes retseptis oli koguseks 500g, paras ulme minu arust. Annab koguda sellist massi :D

Keetsin veekeedu kannuga vee ja valasin nopitud nõgestele peale.

Samal ajal tükeldasin suitsupõse kuubikuteks ja panin kuuma potti praadima, lisasin sibula kuubikud. Valasin peale kuuma vee. Pesin peotäis tange ja lisasin vedeliku sisse. Ühe suure porgandi riivisin jämeda riiviga ja lisasin ka supile, värviks. Mõned kartulid koorisin ja tükeldasin kuubikuteks ja jällegi supi sisse. Nõgesed kurnasin ära, lõikasin peeneks ja samuti supi sisse. Lasin kõik keema ja panin vaiksemale tulele, kaane alla, kuni kõik asjad mõnusalt pehmed olid. Maitsestasin soola ja pipraga.

10 muna keetsin ka ja neid siis tükeldan jooksvalt supi peale igale portsjonile eraldi.

Rabarberid on ka juba noppimis kõlbulikud

Supp sai väga maitsev. Magustoiduks keetsin potitäie rabarberi kisselli. Ikkagi selle aasta esimene :) Seega on selleks aastaks rabarberi hooaeg avatud.