"Massa ei taha kennigi"

Mul on nii hästi meeles kadunud Eedu ütlemine, kes oli suur nalja- ja napsumees meil siin külas: "Sõite, jõite, aga massa ei taha kennigi" :D

Täna tegin minagi maksa ja alati kui ma seda teen, meenutan ma kõva häälega Eedut. Ikkagi ajalugu ja lapsed peaksid ka ajalooga kursis olema. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta:) Eedut nad muidugi ei tea, aga on nii välja kujunenud, et mina, olles veel laps, mäletan väga hästi seda ütlemist ja see jääb mulle eluks ajaks külge.

Kahjuks ei sööda meil maksa. Aga ma olen järjekindel ja mina armastan väga maksa. Jaskar ka kindlasti, aga tema on koolis. Igatahes oli mul üks suurem tükk varutud, igavesti soodne ost jälle, ja praadisin selle mõnusaks snäkiks, et "Kodutunde" ajal midagi suhu pista oleks. Õnneks astus ema ka läbi ja aitas mul süüa. Jõime piima peale ja väga mõnus kõhutäis.

Tükeldasin ribad

Jahu segasin jämeda soola ja pipraga

Veeretasin maksa jahusegus

Praadisin kuumal pannil

Voilaa!

Loodetavasti ajasin teilegi isu peale :D

Kalasalat

Ühe lugeja soovil avaldan saladuse, mida mina hakkan peale nii suure koguse skumbria õlis konservidega. Tema söötvat kassidele. Eks meie kassid saavad ka oma osa, karbis oleva vedeliku näol ja suuremad luud õngitsen ka mina kalast välja. Teen ikkagi endale seda salatit ja ma ei taha küll et mõni terav luu mulle suhu satub.

Selle salatiga oli kunagi üks vahva juhtum. Saksamaal. Olen seda ikka oma perele aegajalt teinud, sest see maitseb kõigile (peale Meena). Meil olid parasjagu külas Eestist Jana ja Toomas. Tegin sedasama skumbria salatit. Toomas siis hakkab omale taldrikule tõstma, mina silmad suured imestamas. Andsin talle siis vihje, kuidas meie seda sööme. Ikka leivakattena või nii. Proovis siis ära ja ta ei saanud enam pidama. Nii maitsev oli. Ta polnud oma elus sellist asja veel söönud. Andsin neile siis näpunäiteid kuidas seda edukalt kodus teha saab. Kas nende menüüs see salat ka olemas on, ma ei tea. Loodan, et on.

Kuidas mina salatit teen?

Panen munad keema ja tükeldan ühe keskmise sibula pisikesteks kuubikuteks. Valan kalal suurema vedeliku pealt ära ja hakkan kalasid opereerima, suuremad luud nokin välja. Keedetud munad tükeldan kuubikuteks. Lisan natuke soola, majoneesi ja hapukoort. Segan läbi ja ongi valmis.

Saagem skumbriaga sõbraks, head isu!

Parim magustoit

Täna oli see päev, kui võtsin lõpuks kätte ja tegin korralikku kodutoitu. Paar päeva on juba selline tunne olnud, et kutsuks tüdrukud kampa ja läheks kuhugile välja sööma. Aga alati, kui ma oma mõttega olen nii kaugele jõudnud, on kell juba üsna hilja olnud. Seega pole sellest midagi välja tulnud.

Selle söögitegemisega on praegu mingisugune kriis. No ei tule vaimu peale. Aga kuna täna on reede ja Jaskar on ka koju tulemas, siis pidin hakkama asja tõsisemalt võtma. Hommikul vara võtsin liha sulama, et äkki tuleb tahtmine süüa teha, siis on vähemalt tooraine sulanud kujul olemas.

Lõuna paiku aga tuli kõne lasteaiast, et Stigi pidi jälle kahtlaselt rahutu olema. Istub söögilauas ja muudkui hüppab. Pissile nõus minema ei ole ja kasvatajad olid nõutud. Loomulikult läksin kiiresti kohale, sest mina tunnen ju oma last kõige paremini. Viisin ta sealsamas kohe potile ja piss tuli ilusasti ära. Laps oli kohe rahulik. Mingi probleem tal on, et ta ei julge oma häda normaalselt teha. Võtsin ta koju kaasa, kui ma juba seal olin.

Stig jäi juba autosõidu ajal lõunaunne, nii et temaga oli asi ühel pool. Magas mõnusasti. Mina siis hakkasin süüa tegema. Guljašši ja kartult. Kättevõtmise asi. Ja söök sai maitsev. Mete ja Sten jõudsid koolist täpselt söögi ajaks. Stig ärkas ka just sel ajal ja nii me siis neljakesi istusime ühiselt söögilaua taga ja sõime. Mõnuga. Me kõik olime igatsenud korralikku sooja sööki.

Magustoiduks tegin tarretist. Sel nädalal juba teist korda. Ja see ongi vist magustoit, mida  ma olen kõige rohkem oma elus teinud. Ja võin väita, et see süüakse alati 100% ära. Ühesõnaga meie pere lemmik. Lihtne teha. Otse pakendist. Lasen ainult vee keema, segan pulbriga, valan klaasidesse, lasen maha jahtuda ja külmkappi. Eks ta paras keemia ole, aga seeeest lihtne ja maitsev. Natukene võib ju ikka maiustada.

Sidruni tarretis

Poolast kaasa shopatud pulbrid

Millega maiustavad teie lapsed kõige meelsamini?

Nostalgilised vahvlid

Vastlapäev küll, aga kukleid sõime pühapäeval. Täna sööme vahvleid. Juba mitu päeva on isutanud, nüüd sai kätte võetud ja tainas ühe vana kokaraamatu retsepti järgi valmis tehtud. Kohandasin ka retsepti natukene enda järgi.

Jällegi, ei midagi keerulist:

200 g võid
200 g suhkrut
3 muna
3 kl piima
vanilliini
300 g jahu

Või vahustada suhkruga, lisada munad. Vahustada. Segada juurde jahu ja vanilliin. Vedeldada tainas piimaga.

Vahvlimasin tasub sooja panna enne taigna tegemist, siis on paras kuumus juba käes, kui küpsetamiseks läheb.

Prügimäelt päästetud raamat:)

Täis "vanakooli" retsepte

Lisaks vastlakuklitele

Jagan teiega meie pere lemmikuteks saanud kuklite retsepti. Ega siin mingit retsepti ei olegi. Poest on ostetud valmis jahusegu, millele tuleb lisada vett, kuivpärmi ja mina lisan omal algatusel veel ka soola ja erinevaid seemneid.

Tegu on Veski Mati "Mitmevilja jahuseguga". Meie Konsumis on 1,5 kilose paki hinnaks 2.20. Ei tasu nüüd kohe poodi tormata, ma ostsin eile viimase paki ära:D Ja kui ma seda sama asja otsisin Viljandist Männimäe Selverist, siis mida ei olnud, oli seesamune jahu. Ja valget tatrajahu ka ei olnud. Olin pettunud ausalt õeldes. Meie Konsumis on isegi mitmekesisem valik, kui Viljandis:(

Kukleid teen alati poolest pakist jahust korraga ehk siis 750 g jahu, pakk Veski Mati kuivpärmi, seemneleivasegu (kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, seesamiseemned, linaseemned) silma järgi. Mida rohkem, seda parem:) Segan kuivad asjad läbi ja lisan 4,5 dl ( 450 ml) leiget vett. Sõtkun taignaks ja panen sooja kohta kerkima.

Valmis seemnesegu poes ca. 70 eurosenti

4,5 dl leiget vett = 450 ml leige veega

Valmis segatud tainas

Kerkinud tainas

Kui tainas on parasjagu kerkinud, teen märja käe abil paraja suurusega kuklid, mis võiksid võimalikult ümarad olla. Vormitud kuklitel lasen pannil natukene aega kerkida, määrin pealt munaga ja lähevad ahju. Kuumus ja aeg on kõik silma järgi.. Välja tuleb sellest taigna kogusest ca. 14 - 18 kuklit, oleneb, kui suured või väikesed need on.

Olen nüüd kokku kolm korda neid kukleid teinud ja lastelt on tulnud ainult kiidusõnad - söövad kõik, isegi Meena. Miks mitte teha neid samu kukleid vastlapäeval lisaks vahukoorekuklitele. Lastel hea nosida:)

Head katsetamist!

Special pannkoogid

Tundub, et mul on eriti igav ja ma tahan viimasel ajal rohkem toidu kallal nokitseda. Aga Stig magab ja mul tuli kohutav pannkoogi isu peale. Et asi mitte nii üksluine ja lihtne ei oleks, siis võtsin appi juba ammu soetatud abivahendid. Miks mitte teha natukene erikujulisemad pannkoogid. Mõnus käeharjutus lähenevaks sõbrapäevaks:)

Head isu!

Jaanuarikuu toidukatsetus

Lubasin hakata uusi asju proovima ja eksperimenteerima  ja eile peale autoremondi saagat tuli tahtmine millegi loomingulisemaga tegeleda.

Jaskar sai eelmise aasta lõpus Selverist mingi ostusumma pealt kingituseks kalendri, mille ta heal meelel minule kinkis:D Võtsin hea meelega vastu, sest see oli esimene 2015 aasta kalender mul ja vaja ikka. Ja kui juba Jaskar "kinkis", seegi juba ajalooline sündmus:D

Kärbselapp kaunistab veelgi seda kalendrit:)

Nii...nagu näha, kalender retseptidega. Iga kuu üks. Jaanuar üsna isuäratav ja kala ka kapis täitsa olemas.

Nüüd kõrvad kikki...Konsumis on momendil soodushinnaga broilerikintsuliha (4.49 €/kg), mida minagi ostsin. No nii igaks juhuks, kuidagi saab ikka söögiks valmistada:D Ja ammugi olen ma plaaninud omale koju tuua ühe kookospiima. Ka soodus praegu Konsumis (1.95€/400ml). Ma ei tee Konsumile reklaami praegu, aga see on mu kodupood ja need hinnad loevad mulle ja nendega olen ma kursis. Võib-olla on kuskil odavamad, ei tea.

Ja kõiki neid asju koju muretsedes, arvestasin ma selle kalendri retseptiga. Omaarust. Et kui kõik vajalik olemas, hakkan katsetama. Eile mul see tunne tekkiski, et nüüd...

Olin liha juba ära tükeldanud ja kuumale pannile õlisse praadima pannud, kui mõtlesin veel retseptile pildu peale heita-et noh kuidas see töökäik seal üles tähendatud on:) Loen ja loen ja selgus, et oli kanaliha ja kala segi ajanud. Metsik möödapanek. Hakkasin siis improviseerima ja palaan oli, et karri tuleb välja nii või naa, sest karripulber oli mul olemas. Lisasin veel küüslauku, kurkumi, vahemeremaitseainet ja mis põhiline-kookospiim. See oli huvitav asi. Esimest korda oma elus nägin sellist asja. Kuigi mul on koka paberid. Aga tol ajal, kui mina söögitegemist õppisin, selliseid asju veel ringi ei liikunud.

Niiõelda kookospiim valgete tükkide näol

Lugesin purgilt juhendit. Kästi enne avamist loksutada. Loksutasin. Mingi tilk seal liikus, aga eritlist kasu sellest küll ei olnud. Võtsin purgi lahti ja üks lonks läbipaistvat ollust sain pannile valada, ülejäänu oli rasva näol purgi seintel kinni. Väga huvitav. Kas ma poleks tohtinud külmkapis seda hoida äkki? Igatahes pannil sulas kõik piimaks. Lihale olin enne juba lisanud ohtrasti küüslauku ja porgandilaaste. Lasin kõigel haududa ja lisasin lõpuks veel ananassikonservi koos vedelikuga. Riis sel ajal mul juba kees pliidil. Söök sai kiirelt valmis ja oli imemaitsev. Vaheldus igapäevasele toidule (hakklihakaste jne.) ja täitsa tahtmine oli hakata menüüd kokku panema oma tulevase restorani jaoks:D

Mida järgmine kuu toob, sellest juba edaspidi.

PS. Unustasin enne lisada...Kuna riisi sai liiga palju keedetud. Selle panin täna kottidesse, vajutasin kotid lamedaks ja läksid sügavkülma. Hea võtta kas siis kapsarullidele või lihapiruka sisuks.

Kapsarullid

Kapsarulle on minu lapsepõlvekodus tehtud alati. Ju sealt on see külge jäänud ka minule ja nii ma siis aegajalt teen neid. Saksamaal sai isegi tihedamini tehtud, kui nüüd Eestis olles. Poest ostetud rullid mind ei tõmba. Kui isu, teen ikka ise. Ei midagi rasket. Aga aega kulub küll.

Hommikul, kui tuli pliidi alla sai, panin ettevalmistatud kapsapea pliidile keema. Lõikasin enne juurika välja, veele lisasin soola ja seal ta siis haidus omajagu. Väga pehmeks ei maksa ka keeta ja liiga vähe ka jälle mitte. Kui kapsas toores on, hakkavad lehed kokkumurdmisel murduma ja on liiga jäigad.

Kapsaga koos sai keema ka riis, mille segasin jahtunult hakkliha, sibula ja munaga. Maitseks soola ja pipart. Kapsalehe varred vasardasin natukene pehmemaks ja keerasin hakkliha sisse. Kinnitasin hambatikuga. Selleks ajaks oli juba pann kuumas õliga ja järjest valmis keeratud rullid panin praadima pannile. Kui mõlemad küljed olid kuldpruunid, tõstsin rullid ahjuvormi. Praadimisrasvale lisasin lõpuks vee ja pintliga segasin kõige paremad praejäägid pannilt vedelikuga, et sellest rullidele peale kaste valada. Kõige lõpuks valasin kapsarullid veel üle tomatipastaga ja raputasin ka igaksjuhuks natuke soola peale. Vorm läks mõneks ajaks ahju. Kõik tunde järgi:)

Vahepeal olin juba kartulid valmis keetnud ja magustoit sai hommikul tehtud. Jahtunud puuviljakissellile tegin peale kohupiima-vahukoore. Igati kuninglik söök meil täna, mis sest, et Sten ja Meena kapsarullidest lugu ei pea. Jääb teistele rohkem. Mete ja Meena jällegi ei armasta rosinaid. Jällegi jääb meile magustoitu rohkem. Ega sellepärast ei jäta ma teatud sööke tegemata, kui keegi midagi ei söö.

Stig sööb suure isuga, järelikult on maitsev

Kuna sööki on meil palju, sööjaid vähe, siis kutsusin ema meile sööma. Ja kui ta ära minema hakkas, siis ta mainis nii moka otsast, et kui juhtub kapsarulle üle jääma, siis kutsuks ma jälle teda, küll tema aitab ära süüa. Muideks...kapsarulle kannatab väga hästi ka sügavkülma panna õhukindla karbiga!