Küsimused mulle

Kuvatud on postitused sildiga halb emotsioon. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga halb emotsioon. Kuva kõik postitused

16. veebruar 2016

Mõtlemise koht

Ma ei tahaks seda teemat siin avalikult arutada, aga kus siis veel. Mul on mure ja sees kripeldab.

Teine päev tööl möödus mõnusalt. Olin rahul ja õnnelik, et sain õppida uusi asju ja midagi ka õnnestus juba. Tasa ja targu. Kõik töökõrvane on ka väga pro. Mõnus oli peale tööpäeva läbi käia odavpoest, korjata kokku oma lapsed ja soojaks kõetud koju tulla. Ei mingit probleemi.

Siis aga sain hetke aega, et oma töölepingut uurida. Vat siis tõmbas küll tuju nulli ja siin on nüüd see koht, kus oleks vaja asju kainelt vaadata. Ma ei hakka numbreid nimetama, aga ausaltõeldes on minu toimetulekutoetus suurem, kui palk, mille ma pean reaalselt välja teenin. Lisaks veel kütusekulu, autokulu ja lõppkokkuvõttes ma maksaks veel pealegi. Ma teen oma pere eelarvele suure karuteene, kui ma lepingu allkirjastan.

Appi, mida ma teen? Kas maksta peale ja panustada sellele, et äkki tasuks pingutada, õppida ja oodata ära suurem tasu peale katseaega (4 kuud) või lõpetada kohe teiste aja raiskamine (minu koolitamine)?

15. mai 2015

Apsud liikluses

Kõik, kes vähegi on autosõiduga kokku puutunud, oskavad kindlasti pajatada mõne apsu või olukorra, mis nendega juhtunud on. Kas siis nende endi süül või on sattutud kokku teise liiklejaga, kes pole eriti arukalt käitunud.

Minul oli ühel lasteaia hommikul näiteks juhus, kus mulle täiskiirusel sõitis üks ilmatuma uhke ja suur bemm lihtsalt peateele ette. Õnneks suutsin kokkupõrke ära hoida ja tõmbasin niipalju äärde, kui kannatas. Ja pidurdus oli ka päris korralik. Ehmatusest ei tasu rääkidagi. Pisikesed lapsed peal, sõitsin jalad all värisedes lastaia juurde. Enne seda tegin loomulikult ka ise apsu, sest ei suutnud adekvaatselt käituda äsjasest ehmatusest tingituna.

Lasteaia juurde jõudes märkasin, et toosama uhke bemm oli ka samal kursil sõitnud, aga teist teed ja poole kiiremini kui mina. Sattusin ulja juhiga vastamisi ja loomulikult vabandati. Arusaadav, juhtub ikka. Mina omakorda vabandasin selle juhi ees, kellele ma korralikult teed ei andnud peale oma ehmatust. Oleme ju siiski inimesed ja suudame normaalselt suhelda kaaskodanikega. Ega keegi ju meelega selliseid asju ei tee.

Üldsegi olen ma rahulik, nii muidu elus, kui liikluses. Ma ei sõida ringi vihaselt ja ei kiru rooli taga omaette kaasliiklejaid, kui nad ei sõida nii nagu mina neilt ootan ja eeldan. Eks meil kõigil ole hetki, kui kõik perfektne ei ole.

Eile oli juhus, kui koolimaja juurest oli peateele sõitnud just mitte õigel ajal üks teenekas õpetaja ja ta seisis seal poolenisti peateel ja oli nõutu. Ootas, kuni asi laheneb, et siis ohutult oma teed jätkata. Saime kõik aru, et oli tekkinud probleem ja lahendasime selle rahulikult ja viisakalt, teisi austades. Normaalne ju. Selliseid juhuseid on palju. Nii teiste algatatuid kui ka minu süül olevaid. Ei õigusta ennast üldsegi.

Kuhu ma jõuda tahan, on aga tänane situatsioon, mis jäi küll hinge kriipima. Mitte sellepärast, et mina nüüd kibestnud oleksin, aga kibestunud tundus hoopis teine pool olevat, kellele ma pöördumatuid kannatusi vist tekitasin.

Tegelikult on asi siiski vist sallimatuses, kui järele mõelda. Juhtus siis nii, et vahetult enne koju jõudmist, siinsama meie oma tee peal, kus liiklust eriti ei ole, sõitsin mina juhuslikult vastassuunas. Juhtub. Ei tohiks, aga näed... Nägin, et auto tuleb vastu ja hakkasin sujuvalt oma ritta tõmbama. Oli natukene ootamatu loomulikult, et auto tuli, aga rahulikult asja ajades sain oma suunda ja mahtusid kõik sõitma.


Vastutulija oli tuttav. Seda enam lootsin, et asi oli sellega lahendatud. Aga ei. Minu naeratusest ei piisanud sel korral. Üsna läbi hammaste ja vihast nõretava tooniga mainiti ära, kui ohtlik ma liikluses olen ja korralikud/korrektsed, mitte iialgi eksivad liiklejad ei julgevat enam maanteele tullagi, kui mina ringi liigun.

Siit on kohe näha, kui palju viha ja kurjust tegelikult inimestes on. Mul on ainult hea meel, et mina isiklikult suudan sellistest asjadest üle olla ja liiga teevad need vihast nõretavad inimesed ainult ja ainult iseendale. Olgem sallivamad! Iseenda huvideski vähemalt :D

Kuidas käitud sina ootamatutes olukordades, mis liikluses tihtipeale juhtuvad?