Köök pildis

Väike ülevaade köögist, mis pole küll 100% valmis, aga Trinity-K on oma töö lõpetanud. Nemad on endast andnud rohkem kui 100% ja ma olen nende poolse teenusega väga rahul. Eriti meeldib mulle nende kinnipidamine lubatud aegadest. Minuti täpsusega oli töömees mõlemad päevad kohal, kui ta tulema pidi ja tegi oma tööd väga professionaalselt.

Sellised tööd nagu kraanikausi, nõudepesumasina, pliidi, õhupuhasti ja külmakapi ühendamised teeb tuleval nädalal Revatal, kes tegid ka minu köögis kapitaalremondi. Siis pannakse veel puuduolevad põrandaliistud, köis lakke jne. Nad lubasid ühe terve päeva siin teha, et kõik saaks paika, mis veel vaja.

Seniks aga pildigalerii, mis on küll moblaga klõpsitud, aga kaamerat pole ma juba ammu kapist välja kraaminud, sest minu arust teeb mu telefon sama häid pilte:)

Lükanduks mööbliga samas toonis, mille taga on minu pisikene majapidamisruum pesumasina, triikimislaua jms.

Siit puudub veel külmkapp

Praktiline lahendus palkseinaga - ei ole vaja hakata seina lõhkuma

Lift küpsetuspannidele

Esimesed sissekolijad

2 auguga pliidi asemel sai valitud 4 auguga

Iga perenaise unistus

Nii uskumatuna kui see ka ei tundu, hakkab minu köögiprojekt ilmet võtma ja lõpule jõudma. Kui ma vahepeal olin juba mures, et millal see jaanuari lõpp küll on, kui mööbel valmis saama pidi, siis nüüd on asi selge. Lepingus ühtki tähtaega reaalselt kirjas ei olnud. Oli vaid suusõnaline lause, mis mulle meelde jäi - jaanuari lõpp.

Vahepeal mind juba hirmutati, et olen 50% ära maksnud ja nüüd olen sellest ilma. Aga ega ma seda tõsiselt ei võtnud.

Selle pika ooteaja sees jõudis ema juba oma kööki uuendada ja isa tegi ka oma köögis uuendusi. Eks ma nakatasin neid natukene. Ja nüüd käib lõpuks minu köögis ka sagimine.

Tegelikult olin ma nii kannatamatu, et helistasin kuskil 25. jaanuari paiku oma köögitegijale. Kui päris mitme helistamise peale telefonile ei vastatud, hakkas mul seest juba kõhe. Alati varasemate helistamiste puhul oli kohe vastatud. Rahustasin ennast sellega, et oli lõunane aeg ja mine tea, inimesed lõunal. Lõpuks siisiki sain inimese toru otsa ja sellega olid minu hirmud pühitud. Paari päeva pärast tuli korraldus lõplik tasumine teha ja 31. jaanuari õhtul pidi mööbel saabuma. Kokkupanemise aeg oli veel lahtine, aga lubati teisel või kolmandal veebruaril.

Laenasin emalt veel 300 eurot, sest no puudu oli raha. Olen tohutult kokkuhoidlikult küll elanud viimasel ajal, nii et endalgi hakkab paha sellele mõeldes. Aga kui nii suur summa nagu 5453 eurot makstud sai, siis see 300 eurot pole midagi märkimisväärset seal juures. Tänaseks on see võlg emale juba likvideeritud.

Eile õhtul, täpselt nagu lubatud, oli mööbel hoovis ja veeti kenasti pakitult tuppa. Päris palju oli seda kraami. Aga kui nii võtta, siis pidigi olema - täie raha eest ikka. Transport läks maksma 76 eurot. See oli kõik pandud hinnapakkumisse ehk siis seal 5453 euro sees.

Pildilt on puudu veel tehnika

Vahepeal sain meili, et kokkupanija tuleb kohe järgmisel hommikul kell 8:00 ehk siis juba täna. Ja jällegi, nagu lubatud, täpselt kell 8 astus töömess oma kohvritega tuppa. Sama mees, kes käis novembris kööki kohapeal mõõtmas, et kõik ikka sobiks hiljem. Ma veel imestasin, kuidas nad mu siit metsast üles leidsid, tavaliselt ikka helistatakse ette ja küsitakse teed. Aga ma ei tundnud meest ära ja ei saanud arugi, et ta juba siin korra käinud. Mööbli kokkupanek ja paigaldamine maksab 466 eurot. Suur raha, aga ma leian, et seda peaks ikka professionaal tegema. Mööbel iseenesest on liiga kallis, et ise susserdama hakata ja garantii kehtib ka sel puhul, kui samast firmast on paigaldus tellitud. Mul polnud kordagi mõttes, et omade jõududega midagi ise aretama hakkame selle mööblihunnikuga.

Nüüd jääb vaid põnevusega oodata lõpptulemust:)

"Mustlaselu" ja segadus

On selge, et lastega peres ilma köögita elamine on üsna keeruline ja piiratud. Kõige hullemal ajal olid lapsed suurema osa vanaema juures, said seal süüa, pesta, õppida ja kooli minna. Kui meil siin tööd lõppesid ja ehitustolm ja prügi koristatud sai, hakkasid lapsed vaikselt koju tulema. Nüüdseks on elu normaliseerunud ja eluks vajalik ka paikka loksunud. Mingeid kulinaarseid saavutusi siit ei tule, aga ühtteist annab ka puupliidil valmistada ja ahjus saab ka igasugu roogasid valmistada. Kaneelirullid ja piparkoogid on asjad, millest peame mõneks ajaks suu puhtaks pühkima, neid puuahjus juba ei valmista. Mina igatahes mitte.

Köögi oleme endale kohandanud elutuppa, suur söögilaud on keset tuba, riiulites on miinimum kogus nõusid. See on selleks hea, et siis ei kogune meeletuid koguseid musti nõusid. Kogu aeg peab nõud puhtad hoidma, et kuskilt jälle süüa oleks. Seda peaks hakkama uues köögis ka praktiseerima. Igale taldrik ja tass, mitte nii, et võetakse nii kaua puhtaid nõudsid, kui võtta on. Ja mul on neid päris hulga kogunenud. Tuleb osa hoiule panna.

Nõudepesu toimub meil vannitoas, sealsamas käeulatuses on ka nõuderest. Kõik toimib. Pakuti küll välja, et kööki saaks nõudepesumasina järgi ühendada, aga loobusin viisakalt. Külmkapp leidis koha Jaskari toa nurka.

 

Köögis on momendil vaid nurgadiivan, mis ootab oma kohta elutoas. Elutoa diivan saab tulevikus oma koha köögis.

Sellises segaduses tuleb ka uus aasta vastu võtta:)

Minu jõulusoovid

Et mitte mingil juhul jätta muljet kerjamisest, ütlen kohe ära, et minul ei ole ühtki jõulusoovi sel hooajal. Kui, siis üks, nagu igal aastal - soovin vaid häid lapsi:)

Lastega on kokku lepitud, et minult ei tule ühtki kinki sel aastal, meie ühine kink on köök ja sinna tulev mööbel. Sellest saab ju osa kogu pere. Ja et mul on siiski vaja veel pool summast maksta jaanuari lõpuks, siis iga sent on meil kuni tasumiseni arvel - ei mingit laristamist. Närutame, aga asi on seda väärt:)

Kui Meena ja Stigi isa teada tahtis, mis lastel jõuluks soovid on, siis mul kähvatas ja ütlesin talle päris karmid sõnad niipalju kui ma saksa keeles õelda oskasin. Igatahes mõjus Mitu päeva oli vaikus ja sovumine. Aga tõesti, mul ka mingi piir. Meie peame tohutult pingutama, et midagi saavutada ja oma kodu meile mugavaks ja soojenaks muuta, kusjuures tema pole võimeline miinimum elatisrahagi maksma ja siis julgeb veel tulla küsima, mida kinkida. Oi kui vihale ajab. Kust see raha kinkidele tuleb? Muidu kurdab, et tema pole võimeline maksma. Ja jäigi nii, et hoidku oma kingiraha omale.

Kommikotid lastele tulevad minu töökohast, nii et suud saame ka magusaks:)

Ah jaa. Vahetult enne jõule on Meena sünnipäev. Siis teeme ühe kinopäeva koos kohvikuga ja Stigi võtame ka punti:)

Köögimööbli ootel - meie pere jõulukink:)

Projekt: KÖÖK

Kirjutan natukene lähemalt oma unistuste projektist, millest ma olen juba pikalt unistanud ja milles ma üldse ei kahelnud, et see kunagi teoks saab, ükskõik siis kuidas. Iga asi omal ajal.

Tõsisemalt alustasin ma asjaga tegelema suvel, kui käisin pangas konsultatsioonil, et uurida laenutingimusi. Oli selge, et omal mul sellist raha ei ole tagataskust võtta, et asja põhjalikult teha. Ja niisama tapeeti vahetada ma ei soovinud. Köök oli meiel majas ainuke ruum, mis õhkas külma, põrand oli konarlik, seinad lasid tuult läbi ja üleüldse üks suur jahutav element majas. Soe oli ainult siis, kui tuli pliidi all oli.

Panga peale ma eriti ei lootnud, aga oli huvitav, mida nad välja pakuvad. Laenuintressid olid kõrged ja kui ma oleks soovinud 7000 eurot neilt laenata 2 aastaks, oleksin intressideks maksnud ca. 1500 eurot. Päris arvestatav summa. Väiksema intressi puhul oleks jällegi olnud vaja oma kodu panti panna pluss veel enne kõik hooneregistris arvele võtta, kindlustada jne. Tohutu asjaajamine. See on vaja kunagi küll teha, aga praegu mul selleks aega ei ole. See on tulevikumuusika.

Ühesõnaga langes variant "pank" välja. Õnneks läbirääkimiste käigus õnnestus mul raha laenata pereringist. Tegin laenulepingu ja rahastus oli olemas, ilma intressideta, 7000 eurot 2 aastaks kuumaksega 300 eurot kuus. Selleks olen ma võimeline küll, isegi siis, kui peaksin töötuks jääma. Aga mõtleme positiivselt.

Raha rahaks, aga järgmine keerulisem samm oli ehitaja leidmine. Otsisin Sakalast ühe ehitaja ja helistasin. Kui ma nende hinda kuulsin (ca. 150 eurot m2) ja nurinat, et Viljandist ehitama tulla on päris pikk maa (mina käisin tol ajal iga päev Viljandis tööl), siis jäi nendega asi kohe katki.

Kogusin ennast mõned nädalad ja otsisin uue numbri. Helistasin ja saime kohe niikaugele, et oldi nõus objekti vaatama tulla. Ei mingit vingu. Andsin siis teada, mis töid teha vaja on ja sain mõne päeva pärast ehitajate pakkumise - 1800 eurot. Arutasin asja targematega ja jäin nõusse. Sõlmisime lepingu ja käed olid löödud. Ehitajad olid platsis täpselt 31. oktoobril nagu lubatud. Üldsegi esmane mulje sõna pidamisest on väga oluline, see tekitab kindlustunnet.

Ma ei hakka rääkima, kui kohutav oli pilt, kui ma esimesel päeval töölt tulin. Terve elamine paksu tolmu täis. Ja mis kõige hullem, see jätkus järgmisel ja ülejärgmisel päeval. Ja siiamaani on mul iga päev koristamist ja ikkagi on kõik nii jube. Aga töö edenes. See leevendas. Ükskord see kõik lõppeb ja siis saab siin korra majja lüüa. See oli mu ainuke lohutus.

Samal ajal, kui ehitus algas, hakkasin tõsisemalt ka köögimööbli peale mõtlema. Olin päris palju juba eeltööd teinud, kui lõpuks taipasin, et kõige lihtsam on minna siiski meie kodulinna Viljandisse oma mõõtudega ja panna esialgne plaan paberile. Kuskilt kaugelt mööblit tellima hakata ei olnud mõtet.

Firma, kuhu ma esimesed sammud seadsin, oli Trinity-K OÜ. Nemad on Arensi edasimüüjad ja väga kompetentsed sel alal. Asjaajamine ja suhtlemine käis kiirelt, ei mingit venitamist. Lõpuks sai lõplik plaan paika, hinnapakkumine sobis ja sõlmisin lepingu. Kohe samal päeval käis kohal ka mõõtja, nii et ei ühtki paha sõna.

Teise hinnapakkumise võtsin Baltest mööblist. Mu süda hoidis küll Trinity poole, aga popp on ju mitmest kohast pakkumine võtta. Kuna stiilid mööblitel oli totaalselt erinevad, siis ega siin võrrelda ka midagi ei ole. Trinity pakkumises on materjalid kvaliteetsemad + lükanduks sahvrile, aga hind oli enamvähem samal tasemel. Polnud raske otsustada.

Trinity-K köök

Baltesti köök

Nüüdseks on suurem töö tehtud, köök on tellitud, 50% sissemaksust tehtud, tuleb vaid kannatlikult jaanuari lõpuni oodata ja ilma mööblita hakkama saada. Oh, lahedad jõulud tulevad meil:)

Köögi remont veel käib. Eilse seisuga oli pilt selline...

Jaskari kätetöö:)

On mis on, aga põrandad on meil nüüd soojad, seinad samuti soojad ja sirged, mõnusad laiad aknalauad, lakke tulevad LED tuled, pesumasin saab omale koha sahvris...õnneks pole palju vaja:)

Eelarveliselt olen ma juba lõhki. Kui köögi teise poole veel tasun, siis pean juurde maksma veel ca. 400 eurot. 700 eurot olen juba lisanud. Nii et kokku peaks kõik see lõbu maksma minema 8100 eurot.

Pildid töö käigust...