Küsimused mulle

5. mai 2014

Me kõik oleme natuke "haiged"

Sattusin lugema Perekooli Pereelu kategooriast teemat ühest "Segasest perekonnast". Lugu üsna sarnane minu loole. Mitte küll nii hullusti, kui seal. Mina polnud jõudnud abielluda. Nii naljaga pooleks anti mulle teada, et kui saavutan kaalu 58, siis olen abieluvääriline. Seda ma muidugi ei suutnud ja jumal tänatud.

Kirjutan väheke oma loost. Mina sain oma "sakslasega" tuttavaks interneti kaudu. Tol ajal oli mul kasutaja Delfi date´is. See oli umbes aastal 2006. Võin aastatega eksida, pole nii tugev aastaarvudes. Aga nii umbes ta oli. Sealses jutukas oli võimalus paljudes keeltes suhelda ja mina saksa keele armastajana käisin saksa jutukas. Rahvast seal eriti ei olnud ja nii ma siis saingi jutule tolle mehega. Vanust ta muidugi valetas. 46 vist oli. Öige vanuse sain teada hiljem, kui Riias hotellis oli vaja tema andmeid ja vot siis jäi mul suu lahti ja sellest ajast oli mul nagu mingi okas kurgus, et mulle nii alatult valetatud oli. Tema jaoks oli see muidugi lihtsalt väike "nali". Kujutas ta ju ennast ette nooremana niikuinii ja oli julm macho omaarust.
Macho Men
Ühesõnaga oli minust ikka oluliselt vanem mees ja asjad arenesid niikaugele, et ta sealt kaugelt Saksamaalt teatas üks päev, et tema sõidab puhkuse aeg Eestisse ja kas võiksime kokku saada. Mina muidugi ei võtnud seda tõsiselt ja ütlesin "ja-jah". Ta teadis nii umbkaudu ka mu elukohta. Tola ajal oli piiril veel kontroll ja saingi ühel ilusal  päeval kõne meie kohalikust piiripunktist, et üks mees on neil seal ja soovib minuga kokku saada. Läksin siis talle vastu ja nii me esimest korda kohtusimegi. Omavahel naersime ikka, et tellisin internetist mehe omale:)

Meil siin kodus oli paras hullumaja parajasti. Väljas käisid kõrvalhoone ehitustööd ja kui ta nägi, kuidas teise ringi tuhaplokkidest mu isa hoone üles ehitas, siis hiljem ta kuidagi halvustavalt suhtus sellesse ja minu isa oli tema silmis täielik "holzkopf" (puupea). Ja vend oli mul niikuinii "joodik". Ainult ema nägi ta mul positiivses võtmes. See selleks. Kuidas minu elamine talle tundus, sellest ei tahaks rääkima hakatagi. Ta kurtis pidevalt, et tema peab siin minu juures "kohvris" elama ja tal pole oma nurka.

Asi arenes edasi, tema käis mul külas, mina temal. Jäin 2008 märtsis titeootele, mis oli talle täielik põnts. Oli ta ju vaba mees, lapsi ei olnud. Kui ta ennast kogunud oli, tundis ta vist isegi natuke röömu sellest uudisest. Minul pole titeootustega kunagi probleeme olnud:) Ema sõbrannagi mainis ära, et paljuneb nagu kass. No ja siis? Pole küll kahetsenud midagi.

Lapse sünni ajaks tuli ta taas Eestisse, suhted polnud meil selleks ajaks eriti soojad enam. Tal oli Viljandis hotellituba võetud ja tuli sünnituse ajaks haiglasse. Selle ta magas muidugi maha, sest Meenal oli ilmale tulekuga kiire ja sündis eelsünnitus palatis sel ajal kui tema suitsul käis. See oli üks moment, mille ta mööda lasi.

Tgelikult sellest ma rääkida ei tahtnudki, vaid seoses selle Perekooli teemaga hoopis. Ta oli ka tohutu kontrollfriik ja kui ma tema juurde  elama läksin 2011 kevad koos oma kahe tütrega, siis hakkasid samad hädad pihta, nagu Pereelu teemast lugeda saab. Küll ma olin liiga palju arvutis, küll ma ei osanud lapsi kasvatada ja vastupidiselt Pereelu teemale ei otsinud mina tööd piisavalt kiiresti. Elasime ju seal tema kukil ja tema kulul, kuigi hoidsime ainult hinge endil sees, ei mingit priiskamist. Ja kui tööle sain, siis oli jälle häda, et tema peab lastega sel ajal tegelema, kui mina vahetustega tööl käin. Paaril korral tõi isegi lapsed mulle töö juurde, sest temal on omad tegemised. See oli ikka viimane piisk. Interneti kasutamist piiras ta mul ka, lihtsalt vöttis selle ära:) Tema suur armastus on IT ja arvutid. Ja ma esitasin talle ultimaatumi, nii ülbe, kui ma juba olen. Kas paneb interneti tagasi või korraldan katastroofi tema kabinetis. Tal oli üks terve tuba ettenähtud ainult arvutitele ja seal ta siis istus oma põhilise aja samal ajal, kui meie lastega pidime maas magama ruumipuudusel. Ja kuna ta internetti enam ei võimaldanud mulle lõpuks, siis võtsin käärid ja lõikasin tal kõiks võimalikud ja võimatud juhtmed tema kabinetis läbi ja ühe vidina lihtsalt võtsin ka vahelt välja. Olevat olnud ülitähtis ja kallis tulemüür :D Selle peitsin talle pesumasinasse:) Oli paras "kino", mida Mete meenutab siiamaani. Peale seda pandi selle kabineti uks lukku. Hullu eest loomulikult. Aga ega mind vihaseks ajada ei tasu. Ja seda ta juba teab, arvab isegi kindlalt, et olen "haige". Eks me kõik ole natuke "haiged":)) Kino sai veel muudki, ei hakka endal siinkohal marki rohkem täis tegema. Teinekord võib-olla....

4. mai 2014

"Sita" nädala lõpetuseks

Vaatamata viletsale ja vihmasele ilmale, sai täna nii mõndagi ära tehtud. Hommikul jõudsin kenasti enne vihma sibulad maha panna, punapeedi, porgandi,salati, tilli külvata ja siis hakkas sadama. Pidin kiirelt liigutama, sest Stig magas samal ajal väljas ja ei võinud teda ju märjaks sadada lasta.

Põllu peal olles pidasin plaani, et küpsetan toas kohe peale külvi ühe kohupiima-rabarberi koogi, hooaeg ju ikkagi. Kohupiimakoogi retsept on saadaval siin, kasutasin ainult rabarbereid ja mustikaid.




Kohvi joodud ja soe kook maitstud, viisin ühe lapse vähemaks. Jaskaril algab ju jälle koolinädal ja siis olen neljalapseline.

Kuna vihma sadas jätkuvalt, keerasin magama. Kogu aeg kiired ajad olnud juba pikalt, vaja ju puhata ka ja päevane magamine on selleks parim. Öhtul, kui vihm järgi jäi, oli väljas nii mõnus värske ja tuulevaikne. Võtsin tikud ja läksin panin meie sogahunniku põlema. Täpselt õige ilm oli selleks. Lapsed lippasid kaasa ja neile oli see jälle paras elamus.



Ja siis oli tahtmine natuke kolama minna. Võtsin tüdrukud kaasa ja läksime sitakooke tooma. Pidi olema puhas ramm aiaviljale. Labida võtsin ka, aga need koogid olid nii ilusasti ühes tükis, et sai käega tõstetud. Pärast pudistan näppude vahel aiaviljale.
Idee sain sellest korrast, kui üks ööse (ammu juba) oli mu magamistoa aknaalune suuri hereforde täis. Olin täitsa paanikas, et mis krdi loomad need nüüd on nii kõrgete turjadega ja tohutu kabjaklõbinaga. Maa oli siis veel külmunud ja kahju nad ei teinud õnneks. Aga paraja ehmatuse sain küll, lapsed ei lubanud õue uurima ka minna, mis elukad siin kõnnivad.Olid aga siit samast lähedalt herefordid jalutama otsustanud tulla. Head väärtuslikku sitta jätsid küll maha. Ja nüüd siis saigi juurde toodud. Meil siin ümbruskonnas on seda kraami saada küll ja küll, kui viitsimist korjata on.
Mete hakkas lõpuks isegi paljaste kätega sitta kotti ajama, nii huvitav oli:D

Selliseid oli mul öösel akna taga umbes 7-10 tükki




Mete on saagiga jällegi ülirahul:)

Maasikad röömustavad

Meena kindlasti keeldub kõike seda söömast, mis selle sitaga kasvatatakse
Lõpetame selle "sita" nädala siis selleks korraks:)

3. mai 2014

Soovitan!

Placent Activ juuksevedelik-seerum

Tegin kuuri läbi. Juukseid langeb välja palju, abi selle probleemi vastu ei saanud. Kasvavad küll silmnähtavalt kiiremini. Peale kuuri soovitatakse edasi kasutada. Mina seda ei tee.

Coloplasti kreem

Väga hea kreem. Lamba lõhnaga. Kasutasin kätele, õhtul määrisin käed ja küüned paksult kreemiga. Otsa sai sellepärast väga kiirelt. Uut osta ei õnnestunud Pärnust, lihtsalt apteekides ei ole saada. Saadaval ainult Tartus ja Tallinnas.

Venus kehakreem

Super toode, värske lõhnaga, imendub ja niisutab hästi. Hind kõrge võitu:) Et kõik kreem kätte saada, pidin pudeli puruks lõikama.

Plantur21 shampoon kofeiiniga 

Soodustab juuksekasvu ja aitab juuste väljalangemise vastu. Oli hea shampoon, ostaksin veel.

Maniatis kohevust andev shampoon

Lubatakse juustele kohevust. Täitis oma ülesande.


Maniatis juukseotsaseerum-õli

Imeline toode. Jätkus kolmele naisele peaaegu aastaks. Hea lõhn ja juuksed jättis siidiseks. Kergendas kammimist.

Weleda tselluliidivastane koorimiskreem 

Ka väga hea toode. Mõnusa lõhnaga, vahutas hästi. 

Nüüd läheb aga tühi taara prügisse.  

"Teeme ära" 2014

Ega siin pikka juttu polegi. Lasen piltidel rääkida. Lühidalt niipalju, et päev oli väsitav,kõigile. Eriti mulle, sest peavalu eelmisest ööst oli kohutav. Prügi oli üllatavalt vähe. Läbi käisime  umbes 5 kilomeetrit manteed ja kraavid said puhtaks.

Peavalu põhjustest...esiteks tõusis Stig öösel pool kaks ja tahtis süüa. Sellega oli parasjagu sebimist. Eelmine õhtu läks ta ju seitsme paiku magama ja eks ta oli ennast välja maganud ja kõht oli ka tühjaks läinud. Lõpuks saime jälle magama kuni hommiku kuueni. Siis tuli vanem poiss oma prallelt kodu ja kuna ta alati teeb seda vaikselt ja märkamatult, siis see kord oli asi imelik. Kuulsin ust ja jutukõminat, mis polnud tavaline. Tal oli "kompanjone". Ajasine ennast naksti voodist püsti ja läksin vaatama, mis toimub. Ikkagi minu maja ju:) Teen esiku ukse lahti ja mis ma näen, paljas mees minu vannitoas. Alasti. Võõras ka veel. Jaskar seisis esikus ja hoidis tolle  teksasi oma näpukeste vahel. Küsisin siis, mis siin toimub ja kes see on?:) Jaskar vastu, et Kaido on ja läheb pesema. Tore küll ju! Küsisin siis pükste kohta. Need oli nähtavalt märjad ja küsisn mis nendes pükstes on. Jaskar ulatas mulle ja nuusutusan kaugelt ettevaatlikult.S**t kurat oli:D Kujutate ette, hommikul kell kuus mingi võõras kutt alasti minu vannitoas oma si**a rookimas??? No mul sai mõõt täis, keerasin otsa ringi ja läksin magama. Ei tahtnud mina rohkem midagi tol momendil teada mis seal toimus ja toimuma hakkas. Mulle piisab kui Stig püksi teeb.
Sain siis veel kaheksani magada ja siis oli vaja hakata sättima talgutele.
Talgute algus Läti-Eesti piiril
Kes arvab, mis imeasi see on kraavipõhjas?


Talgulised

4 km seljataga
Külakeskuses
Siinkohal tahaks suured tänud õelda Pille Põllumäele, kes tõi talgulistele kosutavaid mahlu-mehusid oma süümepiinade vähendamiseks:). Toodang pärineb Lillimäe Viljad Oü-lt. Olid väga maitsvad ja õigel ajal õiges kohas. Kummardus!
Päris reibas veel oma peavaluga

Suur Saak
Kõige põnevam leid. Lõhnas nagu originaal ja oli veel pool pudelit. Kel kadunud, võtta ühendust! Ja olgu siis ikka "vaba mees" ka:D
Talgud kestsid meil poole kahetestkümnest kaheni. Ema valmistas näljastele talgulistele maitsva seljanka ja seega sai meie panus vahvasse ettevõtmisse antud.

Kodus, minu tutikas aiakärus ootas meid aga üllatus "inimese sitaga". Nüüd oli siis võimalus Jaskarilt üksikasju pärida. "Mees" olevat lihtsalt püksi si**unud suure peeru tagajärjel  keset küla ja otsustanud seda rookida minu kaunis soojas vannitoas. Maa oli ju väljas valge. Mugav ju külapeal ennast pesemas käia.
Pükste omaniku nuhkisin kiirelt välja.
On samad püksid???:)))On!!Ju mees ka sama. Kaido, sina vä?

Ja kõige huvitavam, et Jaskar kasis need püksid puhtaks ja viskas minu pesumasinasse ka. Nii et täis puhastusteenindus. Ei tea kas triigib ära ka:D Mina tean kindlasti pool tõde kogu sellest loost  ja tahaks näha, kui see Kaido mulle silma alla ilmub. Eks ma siis tõgan:" Kaido, Sina vä?" :)))))

Hea nali oli veel see ka, kui küla peal oma exiga juhuslikult kokku sain hommikul.Siis ta küsis miks ma nii säran, kas olen meest saanud:) Kohe jagas matsu:D Ei saanud, aga nägin, sellest juba piisas minu puhul:D

Mida oleksite teinud minu olukorras Teie ?

2. mai 2014

Kartul mullas

Olen rampväsinud. Nii kõvasti pole juba ammu tööd tehtud. 
Üleval olen hommikul kuuest. Kui lapsed saadetud olid, hakkasin hoolega koristama. Talveriided - jalan
õud said kappidest kokku pakitud, et suveriietele ruumi teha. Krooniline ruumipuudus. Oleks vaja üks välimüük lausa teha, et mittevajalikust lahti saada, aga kus ja kuidas? Pole aimugi. Netis müük on paras jama, eriti paki saatmine...seda olen ma juba kirunud siin.
Pesu olen täna kolm masinat läbi lasknud ja osa riideid juba kappides ka. Arvutis olen ka istunud. See ongi päevas ainus moment, kui aja maha võtta saab.

Suurim saavutus on minu hernepeenar. Kõvasti hernest sai külvatud. Nii mõnus on ju suvel otse peenrast herneid nosida. Ja kui üle jääb, panen sügavkülma ka. Lugesin just, et herned tuleb 1-2 minutiks keevasse vette ja siis külma veega üle valada ja sügavkülma. Siis säilitavad nad oma ilusa rohelise värvuse. 



Siis panin veel ühe pika vao sihvkasid maha, ok, päevalilli. Ema arvas, et olen hull, keset põldu, pidavat päikse ära varjama ja aiavili jäävat viludasse. Ta on üldse aianduse alal väga pädev. Kui temaga kokku saame, siis ta jahvatab nii mis hirmus oma taimedest ja värkidest. Ja külla lähen, siis saab ekskursiooni alati:) 
Täna oli ta siin ja seletas kuidas jorjeneid maha panna. Tõi mulle mõned kastid juurikaid. Mina muidugi kuulasin ja püüdsin võimalikult palju infot oma peas läbi töötada. Tema aga küsis, et miks ma nii pilvedes olen ja kas ma ikka kuulan. Aga kui mitut asja teha, küpsetasin just pannkooke, ja veel lapsega tegeleda ja siis teda ka veel pean kuulama, siis on see ikka päris palju korraga. Ma ütlesin, et töötan peas tema spetsiifilist infi läbi.

Ega ma mingi eriline põllundushuviline ei ole. Aga maal juba elan, siis on vaja midagi ka liigutada ja ikka ise kasvatada endale ja eriti lastele. Mina seda bio värki kaubanduses eriti tõsiselt ei võta. Lollid, kes ostavad kalli raha eest bio märgistusega tooteid ja sealjuures tõsimeeli usuvad ka, et söövad puhast kemikaalide vaba asja. Pole olemas! Mina usun ainult oma kasvatatud asju ja tean, et on sita peal kasvanud, ilma keemiata :D
Ja kui ma juba ennast töö juurde vedanud olen, siis väga hull ei olegi näppe mullaseks teha. Ja siis veel suvi läbi hoolitseda ja sügise poole juba töö vilju maitsta, purki teha. See on kõige etem. See mulle istub, parajates kogustes muidugi.
 

Ja nüüd siis päeva nael, kartuli panin ka maha. Peaaegu üksi, lõpus tuli ema appi, keetis mu näljastele lastele mannaputru, sest Stig oli lõunaste pannkookide peal kuni õhtu kuueni väja. Toimetas see terve aeg väljas ja mina muudkui ladusin kartult maha. Kui ta siis lõpuks tuppa sai, kõhu täis, pepu kuivaks, jäi tema õhtale. Magab! Hommikuni! Kell seitse sai voodisse. Vaat mis värske õhk teeb. Isegi tahaks juba oma väljas kuivataud linade vahele. 

Homme siis projekt "Teeme ära". Vaatame siis, palju prügi kokku ajame tee äärtest:)
Head ööd!

Rohkem majoneesi - rohkem rõõmu!

Minu siianine "favoriit"
Kuidas ma majoneesi valikuga orki lendasin...Jah, olin omaarust kaval ja ostsin mõni sent odavamat majoneesi, kuna seda oli vaja ikka hulgim ja pakend oli ka selline, et saab mugavalt kõik välja pigistada. Pudelitest annab kätte saada kogu kraami, alati peab loputama kas kurgiveega või piimaga. Mul on harjumuseks saanud kartulisalatit teha puhta majoneesiga, hapukoort ei lisa. Ja oma "firma" salatit teen ka majoneesiga.Seekord osutus valituks Jaani Kodune majonees.
Soojalt soovitan mitte osta!

Tavaliselt olen Salvesti toodangut kasutanud ja rahule jäänud. Aga see väidetavalt "eesti kaup"  pani mu salatid sõna otseses mõttes p***e. Oli kohe selline spetsiifiliselt rõve maik. Söödi küll, ise sõin ka, aga maik oli rikutud ja palju salatit on veel alles.

Millist majoneesi kasutate Teie kallid lugejad? Mida julgete soovitada ka teistele?

1. mai 2014

Kartulipanek

Täna on see päev vist, kui kartulipanekuks läheb. Vaod said eile sisse, seemnekartult on ka üks kastike juba kohale toodud. Loodetavasti toob sel aastal iga panija ise seemne kaasa, sest mul seda pole lihtsalt. Kus ta mul olla saab, kui jõulude aegu alles tulin ja sinnamaani ostsin oma kardula supermarketist, pestult.
Vagude ajamine ja traktori käivitamine oli meil siin suursündmus, lastele. Päev aega läks traktorile elu sisse saamisega. Oli teine ju sügisest saati puutumatult kuuri all seisnud. Nüüd siis akud tühjad ja sada häda. Vagude ajamine oli käki tegu selle muu ooperi juures.
Stig vaatas suure huviga masinat põllul, Sten jooksis ja püüdis vanaisa huulilt iga soovi välja lugeda ja muudkui jooksis. Mete kükitas mullas ja lasi mullal läbi näppude joosta, ise nii ametis. Siis hakkas vabatahtlikult suurest igavusest kive korjama.
Sten peseb tuuleklaasi puhtaks, et vanaisa paremini näeks:)

Väike masinamees unistustes

Ei tea millest küll Meteke unistab:)

Leidis omale tegevust

Kõik see mees kohal tähtsal üritusel

Mina kakun seda rõvedat umbrohtu, mis igalpool ilutseb

Kägu kukkus just ka õues, toomingas meil siin õitseb, järelikult on õige aeg kartuli panekuks.
Kägu isiklikult
Eile oli ka selline päev, kui lapsed kooli minna ei soovinud. Ja ma lubasin neil koju jääda. Põhjuseks oli too nõidade jant. Nemad ei soovi ennast riietada nõiaks ja üleüldse nad ei osanud ka nõutud nõiakaabut teha. Luua ma aitasin küll Stenil valmis teha, aga no ei ole sellised maskeraadid meeltmööda Stenile ja Metele. Meena seega on hoopis teisest puust. Kostüüm kästi juba päev varem kohale lasteaeda viia ja kui ta eile õhtul kodu tuli, oli tal enda tehtud nõiakaabu peas. Teeb silmad ette suurematele ja mulle ka. Mina igatahes ei oskaks sellist kaabut teha.
Sõrmus hambaarstilt. Hommikul said kaks auku roosad plommid ja kingituseks hambaarstilt väike meene.


Kartulipanek ehk mõtteid Eesti rahva kevadisest ühisüritusest: "Paneme maha!"

1. Uudishimulik naaber:
"Panete ka varast vä?"

2. Tööka mehe väsinud mõte:
"Terve päev otsa panin Laurat igasse vakku."

3. Noor pastor:
"Panime Ando mulda."

4. Vähetreenitud külamees:
"Panin põllul Birgitit seni, kuni selg valutama hakkas."

5. Kirjanduslik klišee:
"Panime isaga Arnot kooli taga põllul."

6. Kirikuõpetaja tütre kõmuline saaga:
"Panime kirikukellade helinal terve jutluse aja."

7. Õpetlik ema:
"Ära nii tihedalt pane, äbarikud tulevad!"

8. Eksliku hinge rõõmus avastus:
"Arvasin, et panin Mildat, aga tegelikult oli see hoopis Ants!"

11 aastat tagasi

Täna, 11 aastat tagasi, sündis meie perre teine laps.
Et midagi teoksil on, tundsin hommikul kella seitsme ajal. Olin rahulik. Ajasin lapse isa üles ja ütlesin, et nüüd on minek. Tema, nõrganärviline, nagu ta oli, hakkas kohe pabistama ja käsi väristama. Au talle selle eest, et ta sünnituse juures oli, kogu protsessi tegelikult, algusest lõpuni. Vapruse eest annan talle lisa punktid:)
Mäletan hästi, kuidas väljast kostus Viljandi ümberjärve jooksu melu. Oli kohe selline erilisem päev ja eks 1. mai ongi ju eriline, igas mõttes.
Ilmavalgust nägi beebipoiss 13:27. Kaal 3920 g ja pikkuseks 52 cm.


Kõik oli kena, kuni avastati, et lapsel on kõrge palavik ja ajab pead kuklasse ja loomulikult kisas vahetpidamata. Asi tundus kahtlane. Kutsuti lastearst kodust, kuna oli ju 1. mai ja arsti kohapeal ei olnud. Tehti vereproov ja kohe organiseeriti sõit kiirabiga Tartusse. Laps oli kuvöösis ja mina endast väga väljas, nutsin vahetpidamata ja ei suutnud uskuda, et sellisel pisikesel süütul olevusel võib midagi halba olla. Diagnoos oli ajupõletik. Laps oli sünnituse käigus saanud pisiku.
Önneks sai ta Tartus kohe õige ravi peale. Olime haiglas kokku natuke üle kuu aja. Lapse isa käis meid pea iga päev vaatamas.
Nime panekuga oli meil selle poisi puhul tõelised raskused. Meie kutsusime teda kohe algusest saati Tipiks. See oli ainuõige nimi tol hetkel. Aga ega sellist nime ei saa ju lapsele panna ametlikult. Oleks saanud kindlasti, aga jumal küll, kuidas laps sellise nimega elanud oleks.Tipp:D Lõpuks pidime otsuse langetama, sest nime panek oli niigi juba hiljapeale jäänud seoses ootamatustega. Sten-Tippo sai sünnitunnistusele ja Sten ise on selle nimega vist üsnagi rahul.
Täna tähistame pereringis ja Stenil on külla kutsutud ka üks sõber külast. Sünnipäevaks soovib üks 11-aastane poiss haamrit, saagi, tööriistakohvrit ja näpitsaid. Vat selline mees on kasvanud meile. Ja isa pole tema vastu huvi tundnud vist juba aastaid. Sellest on kahju. See-eest on vanaisa Stenile suureks eeskujuks ja õpetajaks.
Vanaisal alati sabas:D


30. aprill 2014

Käisime "vällamaal"

Kõigepealt tänan kõiki bliogilugejaid, kes mind eilsel tähtsal päeval meeles pidasid ja õnnitlustega üle külvasid :D Armsad olete!
Kuidas minu päev eile möödus, kuulete kohe. Plaanis oli siis minu sünnipäeva puhul üks rattasõit Lätti teha, et Ruhjas pidulik lõuna süüa. Päev oli ju vaja kuidagi eriliseks teha. Suurem pralle sai laupäeval ära peetud, söökide ja jookidega. Mõned lähedasemad inimesed olid ka külla kutsutud. Kingitusi sain ka. Selle kohta tahaks lähitulevikus eraldi postituse teha, siis saate aimu, mida ühele 38. aastaseks saavale naisterahvale kinkida:D
Ärasõit oli plaanitud kella 12-ks, kui Stig oli ennast välja maganud. Reaalselt saime minema  enne ühte, sest Stigi mähe oli hommikust saati kuiv ja ootasime pissi. Olin juba natuke mures, et äkki vedelikupuudus lapsel. Ootasime ja ootasime, aeg muudkui läks ja ikka ei midagi. Võtsin ta siis potilt, mähe uuesti tagasi alla ja seadsime endid minekule. Oleksimegi muidu seda pissi ootama jäänud.
Stardivalmis
Esimene viperus teepeal juhtus õige pea. Väntan ja väntan ja äkki enam vändata ei saanud. Kinni kiilus midagi. Stig andis küll oma lalinaga midagi teada, aga kes seda kuulas siis. Tema kaisurätt "nossu" oli keti vahele takerdunud.
"Nossu" päästetööd
Jukerdasime tükk aega, enne kui "nossu" jupphaaval kätte saime. Kolm sai ühest rätist nüüd. Ja sõit võis jälle alata. Esimese peatuse tegime Köönas. Seal on villavabrik ja veski.
Mõtlesime, et astume läbi. Mingit liikumist seal ei olnud, ühtki autot samuti mitte.Meie Stigiga avastasime kohe väga laheda kiigu. Pole elus nii hea kiiguga kiikuda saanud. Sujuv ja ei ühtki kriginat, uinutav lausa.
Vahepeal katsusin mähet ja jumal tänatud, midagi oli sinna juba tehtud. Süda jäi rahule. Kõik oli korras ja asi funksis.


Nii saab sellise kiigu ehitada
Siis märkasime liikumist ja kuulu järgi pidavat seal ka kohvi ja värsket leiba pakutama. Saigi küsitud niiviisi ja pererahvas oli väga lahke, kutsuti meid sisse ja saime natukene keha kinnitada. Oli ikkagi juba ca. 10 km seljataga.

Kohvi, kaht sorti kohapeal küpsetatud leiba, või ja mustsõstra moos.
Kaasa sai ka värsket leiba osta. See tuli otse ahjust ja oli veel kodu jõudes soe.Pätsi hinnaks oli 2.50 €.
Vahepeal vaatasin seal hoones ahetades ringi ja tegin pilte. Väga lahedaid lahendusi oli seal sisustuse vallast näha ja palju sepistatud asju. Vaadake ise...
Lahedalt maalitud seinad Vol.1

Vol. 2

Sepistatud toolid

Lühter kohaliku villaga polsterdatud

Tool

Heinarehad nagidena kasutusel

Lahe garderoob sepistatud jällegi, ka riidepuud


Prügikast...vaatasin, prügi oli ka sees. Ei uskunud algul:)

Sissekäigu juures suitsetajatele


Suure prillid, kuhu abiellujad tabalukke panevad

Edasi jalutasime sealsel territooriumil, kus oli ka ahhetamist küll ja küll...

Värvilised mesitarud. Läksin liiga lähedale ja üks sumiseja lendas mulle kraevahele. Siis oli küll hirm juba. Pääsesin seekord.

Stig arvas, et see on päris loom:)

Geniaalne kiik minuarust.
Esimese peatuse üle rahulolevaten liikusime röömsalt edasi, sihtpunkti, Ruhja. Riigipiirilt näitas kilomeetreid Ruhja 16. 10 oli seljataga, järelikult umbes 6 veel. Polnud ju hull. Valimsime teise tee Ruhja sisenemiseks ja nägime kohti, kuhu varem sattunud ei olnudki. Käidud on ju seal palju-palju ja alati samat teed pidi. Avastasime uusi paiku.
Plaan oli ühes Ruhja söögikohas pidulik lõuna süüa piduliku päeva puhul. Koht oli täitsa avatud, ilm ilus teenindus ka väga meeldiv. Võib-olla aitas sellele kaasa see, et meil oli väike laps seltskonnas:) Menüüst eriti midagi välja lugeda ei osanud ja sai tellitud praad, kus ikka liha oleks ja kartuleid. Kaste sai ka suure surmaga tellitud:) Läti keel on ikka jube keeruline.
Söögikoha nimi on umbes-täpselt tõlgituna  "Kolm sõpra"


Menüül puust kaaned

Inglise keelne variant menüüst

Huvitav lahendus letil.Erinevate maade mündid.




 Istusime väljas. Saime ka enda käsutusse söögitooli ja mänguasja Stigile. Oote aeg ei olnud pikk, kui söögid juba lauda toodi. Ahvatlev nägi kõik välja ja maitse oli sama hea. Ju meil olid kõhud ka ikka tühjad. Imestama pani, et Stig sõi ikka ka väga isukalt. Söök pidi ikka hea olema.Sööma hakates oli selline tunne, et peame ikka veel juurde vist tellima, niivõrd maitsev oli. Aga kui lõpetasime, siis lausa ägisesime. Stig otsustas püksid ka kohe sealsamas täis teha. Mina,ettenägeliku emmena, olin loomulikult puhta mähkme kaasa võtnud. Kui selle probleemi lahendanud olime, oli Stigi näost näha ülimat rahulolu ja isegi paari haigutust. Me kõik oleks heameelega silma kinni lasknud. Kõht ju oli täis ja ilm mõnusalt soe. Riided olin ma endal etäpselt õiged valinud. Midagi ei pidanud juurde panema ega ka ära võtma. Hommiku otsa sai ju valitud ka:D
Kuskil Ruhja peal me ringi ei kolanud, veelvähem me shoppasime seal. Polnud vajadust ja eesmärk oli ju teine. Tagasi sõites jäi samale tänavale, kus söögikohtki, Ruhja jäätisetehas. See on nii kuulus koht, et kohustuslik pildi tegemine pidi ka olema loomulikult.



Stig oli väga tubli ja vapper reisikaaslane. Ei mingisugust vingumist. Täitsa emmesse:) Magama jäi ta sealsamas Köönal, kust kodu oli veel 10 km. Ta oli nii vaese olekuga, kui ta oma suure kiivriga tukkuma jäi, et tegime peatuse. Tahtsime ta paremini sättida, aga ega seal rattatoolis see eriti võimalik ei olegi. Stig ärkas selle jama peale peale 5 minutilist tukkumist ja nii ta üles jäigi. Piisas talle sellestki.
Reisi lõpp, kodus
Ja mis kodu jõudes lahti läks. Stig muutus nii hüperaktiivseks. Kõigepeal pani sajaga taha tuppa, otsis paar väikest autot ja siis viskas köögi põrandale ennast kõhuli ja hakkas vuristama oma autodega, ise ajas suust mootori mürinat välja. Küll ta siis mängis, jooksis ja toimetas. Areng oli vist rattatoolis peatuma jäänud. Katsuge ise 5-6 tundi istuda vagusi.
Magama sain ta peale üheksat alles ja seda ka suure surmaga. Ta oli ikka nii üle väsinud, et kõik oli segi. Hommikul magas ta rekordkaua, poole kaheksani:)
Suured tänud vahvale reisikaaslasele, kes kannatas pea 36 km  ära minu uinumist ja uimerdamist maanteel. Ja veel minu ratta kilinat kolinat terve tee kuulama pidi. Aga uimerdamine ja lätu löömine mulle istub ja kui seda veel tervislikult värskes õhus teha saab ja samal ajal saab veel päikest ka võtta, siis teinekordki:D