Küsimused mulle

26. juuni 2014

Käin teraapias

Ma ei tea kuidas teiega on, aga mina naudin täiega suve. Mitte küll ilma suhtes, aga suvi saab õige tähenduse, kui saab maasikaid metsas korjata ja kõhu ka täis vorpida. Kolm päeva olen juba maasikaid talveks varumas käinud ja närvid on ka nii kenasti puhanud. Mõnus vaikus ja rahu, saab omi mõtteid mõlgutada ja unistada omakeskis. Kodust ärasaamisega on mul omad nipid. Tarvitseb mul lastele ainult kirjeldada, kuidas me talvel sügavkülmast metsmaasika moosi võtame ja pühapäeviti ülepannikooke sellega süüa saame või siis mannaputru metsmaasika moosiga sööme. Sellest piisab, kui luba metsa minna on olemas. Easy.

Lank, kus mul hea korjamise koht on, asub kodu lähedal. Möödasõites olen nänud, kuidas naabrinaine korjab, ema on mul seal korjamas käinud ja ega minagi halvem olla ei saa. Autot käima ajada vaja ei ole, kuhugile kihutama ei pea. Võtan ratta ja olen hetkega kohal. Suur pluss asja juures. Kuulub minu päevakavva juba. Ja eks rauda on ka vaja, mida maasikatest palju leidub. Millal siis ikka oma rauavaruseid täiendada, kui mitte hooajal ja otse metsast. Esmaspäeval tahaks jälle verd loovutama minna doonoritepäevale.

Kõige suurem pluss on muidugi see, et mulle see noppimine meeldib. Mõni imestab, kuidas sa küll viitsid. Nii pisikese marjad ju, annab korjata. Aga istub mulle see korjamine. 2-3 tundi päevas ja 3-4 võikarbi täit moosi jälle olemas.

Eelmine aasta jäi mul see ilus maasikaaeg sellesse aega, kui Saksamaal olime. Seal sellist võimalust ei ole, et lähed metsa marjule. Metsmaasikaid ei julge sakslane korjatagi, sest kardetakse, et rebased levitavad metsades igasugu haigusi ja maasikad on ka saastunud. Mina seda eriti ei karda ja olen ikka kraavipervest ja metsa alt leitud marjad suhu pistnud Saksamaal. Võõras mure minu jaoks.

Kavatsen veel niikaua juhust kasutada, kui võimalik, sest lank on suur ja maasikaid palju, jätkub ka naabritele ja minu jaoks on see nagu puhkus ja teraapia samaaegselt. Kel viis last kodus, oskab vaikust hinnata ja ka seda, kui on võimalus midagi teha ilma segamata. Mina seda oskan  ja vägagi. Uhukusega postitan Instasse maasikalangi pilte, selfie´deks mul aega ei ole. Teised prioriteedid momendil:D

Teraapia on praegu kohal nr. 1, sest no siin külas on täitsa hullumaja see elu. Sulle valetatakse näkku ja siis see valetaja valetab veel teisele näkku, et mitte halba varju endale jätta ja teise ees head mängu mängida. Seljataga tõmmatakse nii mis kole:D Täis kino:) Siis ähvardatakse veel politseiga, sest julgen oma blogis kirjutada omi mõtteid ja ausalt oma elust ja teisi tsiteerida. No mida?? Kõige hullem, et minu ema terroriseeritakse täiesti mõttetult telefonaatidega ja teemadega, milles temal pole üldse kompententsi. Ise tahavad veel inteligentsed inimesed olla :D (Matsikari, ma ütlen). Aga mina pean rahulik olema, hingan kolm korda sisse ja homme rõõmsalt jälle maasikale:)

Esimene päev läksin 2 liitrise shaslõki ämbriga. Napiks jäi...


Korralik ämber oli palju parem korjamiseks

Marjamaa missugune:D



Kredexi inimene oli ka meil täna täitsa kohapeal ära ja tegi paikvaatlust. Mina midagi ilustama ei hakanud, tube ei koristanud, ennast mukkima ei hakanud. Võtsin vabalt ja olin loomulik oma loomulikus keskkonnas. Tuli,küsis mõned küsimused, pani kirja. No et mitu tuba, kas vesi sees, kanalisatsioon. Siis pildistas tube, ronisime redeliga pööningule, pildistas seal ja oligi kõik. Nii oli ka 2010, isegi vist naine oli sama.

Uurisin, palju taotlusi tuli. Üle 500. Väga - väga palju ikka. Üle 400 vastasid nõuetele ja rahaline kate on üle 200-le. Täpseid arve ei mäleta, aga üldine pilt on siis selline. Kolm inimest on, kes peavad need 400 taotluse esitanud peret läbi käima suve jooksul. Otsustamisel arveststakse ikkagi pere suurust, elamispinna suurust ja sissetulekut. Need, kelle taotlused positiivse vastuse saavad, selguvad septembri lõpuks. Nüüd tuleb ainult rahulikult oodata. Mina olen sinnamaani kõik teinud.


25. juuni 2014

Väärtuslik leid

Lugu selline, et viisime Steniga eelmisel nädalal utiiltaarat Nuia prügikonteinerisse ja tahtsime tühjaks jäänud pappkastid paberikonteinerisse visata. Teeme siis suure kaane lahti ja mida me näeme-raamatud on prügisse visatud. Ja palju raamatuid. Üks parem kui teine:) Palju mõelda vaja ei olnud, korjasime kõik kokku, mis käeulatusse jäid. Mida möödujad arvasid, huvitas meid sel momendil kõige vähem. Enamus tuntud kirjanike raamatud, palju lasteraamatuid, Mirabeelia seeriast terve hunnik, Ukuaru jne. Neli kasti raamatuid korjasime kokku lõpuks. Tõime koju, sorteerisin ära ja panime lehtla alla raamaturiiulisse. Tulevikus, kui ülemine korrus väljaehitatud saab, saame sinna mõnusa raamatunurga teha. Seoses selle ülemise korrusega - homme tullakse Kredexi poolt paikvaatlust tegema....jeeee.

Meie leid



Korrastatud raamaturiiul meie väärt leiuga
Inimesed, enne kui raamatud ära viskate, uurige kohalikust raamatukogust võimalust raamatud sinna anda. Küll nemad teavad juba pareminei, kuidas neid edasi kasutada. Ärge prügimäele küll raamatuid viige.

Tean ka, kellele need raamatud kuulusid ja kui sa satud seda lugu siin lugema, siis teinekord kaalu ka teisi alternatiive äraviskamisele. Tegu oli tõesti heade raamatutega ja pakuvad meile kindlasti palju rõõmu pikaks ajaks. Hea, et suutsime päästa mis päästa andis, enne kui konteiner tühjendamisele oleks läinud:)

23. juuni 2014

Minupoolne kommentaar...

...selle postituse ja vastukaja kohta:


Eks see koer karjatab, kelle pihta kaigas lõi :D

 

37. Jaanijooks

Päev oli meie peres täna sportlik. Alustasime jaanijooksu traditsiooniga. Metele ja Stenile oli see esimene ümber Karksi-Nuia paisjärve Jaanijooks. Ja üllataval kombel olid nad peale 4,4 km.' ringi veel päris entusiastlikud ja näoad naerul, lubasid järgmine aasta jälle kohal olla. Väga rõõmustav. Andsin siis minagi lubaduse järgmisel aastal kaasa joosta:) Sel aastal olin riiete hoidja rollis. 

Peame plaani

Sten vaatab linnulennult rada üle


Meena tegi kaasa 5-6 aastaste tüdrukute  lastejooksus (0,3 km; 20. koht), Mete veel enne põhijooksu ka 9-10 aastaste tüdrukute lastejooksus (0,7 km; 10. koht). Nii et Mete sai päris palju "vatti".

Meenal nägu nalja täis ja aega küll. Sten püüab ikka ergutada:)
Meena nr. 32


9-10 aastaste tüdrukute start

Mete -Mari nr. 95

Põhijooksu stardis oli sel aastal 1 võistleja rohkem, kui eelmisel aastal. Sel aastal siis stardis inimesi 331. Kõik see tänu Stenile ja Metele, et nad ikka osaleda otsustasid:D

Ühispilt enne starti ja rasket jooksu. Lilli esindus:D


Põhijooksu start

Start antud-Sten väga rõõmsameelne veel
Meie Meenaga ootasim finishikoridori juures ja kohtasime lahedaid kolmikuid, aeg lausa lendas

37. jaanijooksu võitja meeste arvestuses

37. jaanijooksu võitja naiste arvestuses, teine koht kohe kannul ja esimese kaksikõde:) Ühte nägu olid:))
Leopold jooksis ka:D



Mete viimane spurt
Loosi tahtel sai Mete maasikakasti omanikuks


Kõigi osalejate vahel loositi välja hulganisti sponsorite poolt välja pandud auhindu. Meie pundist naeratas õnn kõigile. Mete sai kasti maasikaid, Sten kingikoti apteegi poolt, Tudva "krokodillid" autole. Maasikad olid eriti magusad ja Mete oli tõeliselt õnnelik.
Peale pikka ja väsitavat päeva oli minul tunne, nagu oleksin ka jooksust osa võtnud. Jalad valutasid. Seismisest ja ringi tuiamisest arvatavasti. Lisaks veel kord külm, kord päike, siis jälle vihm. Ilm oli heitlik nagu korralikule põhjamaa suvele kohane. Õnneks jooksu aeg möödus ilma vihmata. Mina igatahes vajusin sohvale, kui koju jõudsin ja sain isegi suigatuse kiirelt teha-nii läbi olin.


Järgmise aastani siis, nagu lubatud:D

22. juuni 2014

Meie kohalik jaaniõhtu



Räägin mõne sõnaga, kuidas möödus jaaniõhtu meie külas.

Kõigepealt helistas minu sõbranna ja läbi minu blogi nägi ta peo kuulutust ja uuris, kas nad võiksid ka perega tulla. Loomulikult võisid, seltsis ikka segasem. Ilm oli küll heitlik ja kahtlane, aga kaheksast, kui lastele mängud algasid, kõige hullem ilm ei olnud. Tibutas korra, aga polnud hullu.

Lastele olid välja kuulutatud mitmed mängud, aset aga leidsid mõned neist. Põhjus selles, et külamaja perenaine ei olnud vastavat atripuutikad välja toonud ja arvati, et piisab ka nendest mängudest, mis aset leidsid. Toimus siis saapavise, noolevise, pudelimäng ja ümber tiigi jooks. Lastele pakkusid need asjad väga suurt lõbu ja auhinnad olid ka nii korraldatud, et igaüks sai midagi, keegi ei jäänud tunnustusest ilma. Kusjuures võimalus oli ka auhindu annetada. Edaspidi võiks sellist võimalust rohkem välja reklaamida, et inimesed seda võimalust kasutada saaks. Igatahes väga armas, et lastele nii palju rõõmu valmistati. Mu sõbranna veel imestas, et tema pole sellist vahvat pidu veel näinud. Kohad, kus tema on käinud, on kõik tasuline ja kommertslik. Muudkui aga anna lastele raha igasuguse ninni-nänni jaoks. Nüüd viskas aga iga laps rõngast ja nii oli kohe joogimure lastel murtud. Siis veel võistlusest osavõtjad said kõik auhinnatud ja veel peoga kommi pealekauba:)

Kui mängud läbi, valgus rahvas kes siis kuhu. Külamajja peoõhtule ei plaaninud meie seltskond minna, sest 5 eurot pileti eest maksta käis lihtsalt üle jõu. Karksi-Nuias Jaanijooksu Jaanisimmanil Mait Maltise ja Kuldse Trio kontserti eest tuleb välja käia  samapalju ehk siis 5 eurot. Vahe on ikka arvestatav ja valik langeb kuulsuste kasuks.  Läksime väikesele istumisele minu ema juurde. Tegime kuuma kohvi, sõime moosisepikut ja soojendasime endid ja lapsi.

Kui hämaramaks läks, suundusime tagasi külamaja juurde, et lõke süüdata. Lõkkemeister oli tasemel, sest lõke süttis probleemideta ja võttis kohe hoo üles. Oli koht, kus ennast soojendada. Abja noored lasid ka meeleolukat muusikat autost ja lapsed said tahtmist pidi ringi joosta ja möllata.

Lõkke süütamine





Pisikesed sugulased:) Neid oli kokku koos Meenaga kuus vanusevahemikus 4-6, igati vahva:)

Noored

Stig pidas keskööni vastu ja siis jäi mõnusalt magama lõkkepaistel

Selline tegelane tuli ka ennast soojendama
Külamajas käis samal ajal tantsuõhtu. Autosid oli meeletult meie väikese küla kohta. Ja noored ikka enamuses. Natukene kohutav on vaadata, kuidas noored inimesed tapavad ennast tubaka ja lahjade alkohoolsete jookidega ja sõnavara on ka ikka kohati päris krõbe. Arvavad ju, et nad on jube cool'id nii:D Loodetavasti proovivad nad need meelemürgid ära ja saavad aru, et see ei ole ikkagu elu, mida nad lõpmatuseni elada tahavad. Elus on võimalik ka ilma sellistesse äärmustesse langemata läbi lüüa.

Lõpetusesks siis niipalju, et meie, vanad ja väetid seljahaiged, saime oma seljad lõkkepaistel soojendatud ja asume taas põllutöödele:D

Vaikus enne tormi

Enne õiget jaanitralli jääb meile kaks rahulikku päeva. Eile käisin tüdrukutega Ruhjas, et natukene teistmoodi söögikraami tuua. Mul vahet ei ole, kas sõidan Nuia või Ruhja, vahemaa enamvähem sama, kaup aga päris erinev. Ikkagi ju välismaa:) Ma pole rahul üldsegi Konsumi puuvilja ja köögivilja valikuga, eriti veel hindadega. Ruhjas võib aga kindlapeale välja minna, et saad kõik soovitu ja veel soodsalt. Alati on soodushinnad. Eks see ole neil väike turundustrikk ka. Ikka kollane hind, tähendab soodsalt saadud. Aga tunne on ikkagi hea ja kutsub ostma.

Eile oli jälle see päev, kui tegin suure Tupperware kausi täie (7,5L) puuvilja salatit. See on lihtsalt nii maitsev:) Ja Ruhjast sain arbuusi, banaani, nektariine, viinamarju, maasikaid, õunu, pirne ja ananassi selle tarvis. Maasikad ostsin tänavamüüjalt, 3.50 kilo. Ilusad suured maasikad.



Saiakeste lett on neil ka seal ahvatlev, liigagi. Ega see kasulik ei ole tervisele, aga no ei saa kaasa ostmata jätta.

Õhtul sai pisikene grilliõhtu tehtud, sest grillimeister on Soomest kodus käimas. Minu eks jällegi. Ta käib meil siin "maal" meelsasti külas ja aitab, kus saab:) Ise ma grillida ei viitsi, ei tõmba. Panen enne praeahju vorstid, kui väljas tuld sussutama hakkan. Minu rida oli väike snäkk grilli kõrvale ja pärast nõudepesu. Saan niigi palju kasulik olla.

Ilm oli külm ja ikka täitsa ahastama paneb juba see selle suve ilm. Grilli juuni keskel talvejopega.

Kummikuilm juunis


Niikaua kui kanatiivad küpsevad, saab mulle tehtud

Mozarella-tomati viilud

Jaaniõhtust üks siider, mida jagasime ja õhtu otsa limpsisime.


Vahelduseks grillime kanatiibu ja maitses küll
Tänaseks oli plaanitud kella kümneks väljasõit Teringi rabasse. Sinna võib minna igal aastaajal, alati on, mida vaadata ja pilt on erinev. Aga eelmisest õhtust olid kõik nii väsinud, et magasime alles sel kellaajal. Teringi raba lükkus kella üheteistkümneks. Meea oli ainuke, kes omale pikniku korvi kaasa pakkis. Mina haarasin veel pundi banaane ja Tudva võttis pudeli mingisugust "saast" jooki, limonaadi noh. Mina sellist solki juba ammu ei joo.

Algul natukene sabistas vihma, pärastpoole aga oli õhk soe ja päikegi piilus. Väga lahe matk oli, kui Meena mõningane "soigumine" välja arvata. Ma olen tähele pannud, et ta soiub oma soigumised ära mingi pool kuini tund aega. Kui selle välja kannatada suudad, läheb tal tuju vähe paremaks. Siis võib temaga täitsa normaalne juba olla. Seda muidugi suurema seltskonnaga. Kui mee kahekesi oleme, on ta natuke teisiti. No igatahes täitsa titte oskab ta mängida. Isegi Stig pidas ennast korralikumalt üleval.

Tudva oli meil giidi eest ja jutustas meile selliseid asju, mida me enne ei teadnudki. Tema ikka põline kohalik ja näinud-kuulnud nii mõndagi. Lisaks vedas tema meil Stigi ka kukil, mina seda teha jõudnud ei oleks ca. neli kilomeetrit.

Marjahuvilisetele infoks, et murakad saavad kohe valmis. Pohlad ja jõhvikad õitsevad ja saak peaks päris hea sel aastal tulema. Pohla ja jõhvika mahl on talveks väärt kraam.












Päevakoer



Tundmatu sammal

Tulevane jõhvika mätas

Õitsvad jõhvikad

Laudteele vahelduseks laastutee, mõnus maastik

Puuseened

Keegi lind on siin kõvasti tööd teinud

Püstkoda metsas

Ohvrikivi


Huvitav jutt ohvrikivi kohta

Õitsev murakas

Murakas

Mini kuusk

Rada hakkab lopsakate mustikate alla kinni kasvama

Kaksik puu

Õitsev pohl

Mete sondeerib maad

Jõudsime omadega rappa


Kohe jõuame raba järve jäärde


Hea koht ujumiseks

Stig tükib vette

Pildiallkirja lisamine

Mete unistab:)









Viimane puukallistus


See oli siis selline vaikne tegevus enne homset. Siis läheme kõik ümberjärve jooksule Karksi-Nuia. See on juba traditsiooniks saanud, kuigi eelmine aasta jäi vahele. Vaatame siis, kes kui palju joosta jõuab ja millist distantsi. Kõik on igatahes positiivselt meelestatud:))