Käisime "vällamaal"

Kõigepealt tänan kõiki bliogilugejaid, kes mind eilsel tähtsal päeval meeles pidasid ja õnnitlustega üle külvasid :D Armsad olete!
Kuidas minu päev eile möödus, kuulete kohe. Plaanis oli siis minu sünnipäeva puhul üks rattasõit Lätti teha, et Ruhjas pidulik lõuna süüa. Päev oli ju vaja kuidagi eriliseks teha. Suurem pralle sai laupäeval ära peetud, söökide ja jookidega. Mõned lähedasemad inimesed olid ka külla kutsutud. Kingitusi sain ka. Selle kohta tahaks lähitulevikus eraldi postituse teha, siis saate aimu, mida ühele 38. aastaseks saavale naisterahvale kinkida:D
Ärasõit oli plaanitud kella 12-ks, kui Stig oli ennast välja maganud. Reaalselt saime minema  enne ühte, sest Stigi mähe oli hommikust saati kuiv ja ootasime pissi. Olin juba natuke mures, et äkki vedelikupuudus lapsel. Ootasime ja ootasime, aeg muudkui läks ja ikka ei midagi. Võtsin ta siis potilt, mähe uuesti tagasi alla ja seadsime endid minekule. Oleksimegi muidu seda pissi ootama jäänud.

Stardivalmis

Esimene viperus teepeal juhtus õige pea. Väntan ja väntan ja äkki enam vändata ei saanud. Kinni kiilus midagi. Stig andis küll oma lalinaga midagi teada, aga kes seda kuulas siis. Tema kaisurätt "nossu" oli keti vahele takerdunud.

"Nossu" päästetööd

Jukerdasime tükk aega, enne kui "nossu" jupphaaval kätte saime. Kolm sai ühest rätist nüüd. Ja sõit võis jälle alata. Esimese peatuse tegime Köönas. Seal on villavabrik ja veski.

Mõtlesime, et astume läbi. Mingit liikumist seal ei olnud, ühtki autot samuti mitte.Meie Stigiga avastasime kohe väga laheda kiigu. Pole elus nii hea kiiguga kiikuda saanud. Sujuv ja ei ühtki kriginat, uinutav lausa.
Vahepeal katsusin mähet ja jumal tänatud, midagi oli sinna juba tehtud. Süda jäi rahule. Kõik oli korras ja asi funksis.

Nii saab sellise kiigu ehitada

Siis märkasime liikumist ja kuulu järgi pidavat seal ka kohvi ja värsket leiba pakutama. Saigi küsitud niiviisi ja pererahvas oli väga lahke, kutsuti meid sisse ja saime natukene keha kinnitada. Oli ikkagi juba ca. 10 km seljataga.

Kohvi, kaht sorti kohapeal küpsetatud leiba, või ja mustsõstra moos.

Kaasa sai ka värsket leiba osta. See tuli otse ahjust ja oli veel kodu jõudes soe.Pätsi hinnaks oli 2.50 €.
Vahepeal vaatasin seal hoones ahetades ringi ja tegin pilte. Väga lahedaid lahendusi oli seal sisustuse vallast näha ja palju sepistatud asju. Vaadake ise...

Lahedalt maalitud seinad Vol.1

Vol. 2

Sepistatud toolid

Lühter kohaliku villaga polsterdatud

Tool

Heinarehad nagidena kasutusel

Lahe garderoob sepistatud jällegi, ka riidepuud

Prügikast...vaatasin, prügi oli ka sees. Ei uskunud algul:)

Sissekäigu juures suitsetajatele

Suure prillid, kuhu abiellujad tabalukke panevad

Edasi jalutasime sealsel territooriumil, kus oli ka ahhetamist küll ja küll...

Värvilised mesitarud. Läksin liiga lähedale ja üks sumiseja lendas mulle kraevahele. Siis oli küll hirm juba. Pääsesin seekord.

Stig arvas, et see on päris loom:)

Geniaalne kiik minuarust.

Esimese peatuse üle rahulolevaten liikusime röömsalt edasi, sihtpunkti, Ruhja. Riigipiirilt näitas kilomeetreid Ruhja 16. 10 oli seljataga, järelikult umbes 6 veel. Polnud ju hull. Valimsime teise tee Ruhja sisenemiseks ja nägime kohti, kuhu varem sattunud ei olnudki. Käidud on ju seal palju-palju ja alati samat teed pidi. Avastasime uusi paiku.
Plaan oli ühes Ruhja söögikohas pidulik lõuna süüa piduliku päeva puhul. Koht oli täitsa avatud, ilm ilus teenindus ka väga meeldiv. Võib-olla aitas sellele kaasa see, et meil oli väike laps seltskonnas:) Menüüst eriti midagi välja lugeda ei osanud ja sai tellitud praad, kus ikka liha oleks ja kartuleid. Kaste sai ka suure surmaga tellitud:) Läti keel on ikka jube keeruline.

Söögikoha nimi on umbes-täpselt tõlgituna  "Kolm sõpra"

Menüül puust kaaned

Inglise keelne variant menüüst

Huvitav lahendus letil.Erinevate maade mündid.

 Istusime väljas. Saime ka enda käsutusse söögitooli ja mänguasja Stigile. Oote aeg ei olnud pikk, kui söögid juba lauda toodi. Ahvatlev nägi kõik välja ja maitse oli sama hea. Ju meil olid kõhud ka ikka tühjad. Imestama pani, et Stig sõi ikka ka väga isukalt. Söök pidi ikka hea olema.Sööma hakates oli selline tunne, et peame ikka veel juurde vist tellima, niivõrd maitsev oli. Aga kui lõpetasime, siis lausa ägisesime. Stig otsustas püksid ka kohe sealsamas täis teha. Mina,ettenägeliku emmena, olin loomulikult puhta mähkme kaasa võtnud. Kui selle probleemi lahendanud olime, oli Stigi näost näha ülimat rahulolu ja isegi paari haigutust. Me kõik oleks heameelega silma kinni lasknud. Kõht ju oli täis ja ilm mõnusalt soe. Riided olin ma endal etäpselt õiged valinud. Midagi ei pidanud juurde panema ega ka ära võtma. Hommiku otsa sai ju valitud ka:D

Kuskil Ruhja peal me ringi ei kolanud, veelvähem me shoppasime seal. Polnud vajadust ja eesmärk oli ju teine. Tagasi sõites jäi samale tänavale, kus söögikohtki, Ruhja jäätisetehas. See on nii kuulus koht, et kohustuslik pildi tegemine pidi ka olema loomulikult.

Stig oli väga tubli ja vapper reisikaaslane. Ei mingisugust vingumist. Täitsa emmesse:) Magama jäi ta sealsamas Köönal, kust kodu oli veel 10 km. Ta oli nii vaese olekuga, kui ta oma suure kiivriga tukkuma jäi, et tegime peatuse. Tahtsime ta paremini sättida, aga ega seal rattatoolis see eriti võimalik ei olegi. Stig ärkas selle jama peale peale 5 minutilist tukkumist ja nii ta üles jäigi. Piisas talle sellestki.

Reisi lõpp, kodus

Ja mis kodu jõudes lahti läks. Stig muutus nii hüperaktiivseks. Kõigepeal pani sajaga taha tuppa, otsis paar väikest autot ja siis viskas köögi põrandale ennast kõhuli ja hakkas vuristama oma autodega, ise ajas suust mootori mürinat välja. Küll ta siis mängis, jooksis ja toimetas. Areng oli vist rattatoolis peatuma jäänud. Katsuge ise 5-6 tundi istuda vagusi.
Magama sain ta peale üheksat alles ja seda ka suure surmaga. Ta oli ikka nii üle väsinud, et kõik oli segi. Hommikul magas ta rekordkaua, poole kaheksani:)
Suured tänud vahvale reisikaaslasele, kes kannatas pea 36 km  ära minu uinumist ja uimerdamist maanteel. Ja veel minu ratta kilinat kolinat terve tee kuulama pidi. Aga uimerdamine ja lätu löömine mulle istub ja kui seda veel tervislikult värskes õhus teha saab ja samal ajal saab veel päikest ka võtta, siis teinekordki:D

Tähistan

No nii, käes minu 38-s kevad ja tähistan seda väga sportlikult. Tõmban veel mõne hetke hinge, lasen Stigil silmatäie magada ja siis stardime rattaga Lätimaale. Sünnipäevareis, nagu meie peres traditsiooniks saanud on. Igaüks valib, kuhu, millal ja millega-kellega. Mina võtan oma exi kaasa.Silmad läksid tal igatahes särama, kui ta mu plaanist kuulis. Nii peabki:)
Loodetavasti tuleb ilm ilus ja mitte liiga palav.

Lemmiksalatid...

...külalistele

Miks ma maal elan

Seni kuni pooled blogijad maal elamisest unistavad, saan mina sajaga maaelu võlusid nautida. Praegugi istun aias aluspesus, võtan päikest, linnud laulavad, null mootorimüra. Laps magab siinsamas kärus värskes õhus rahulikku lõunaund. Keegi ei vahi, mida ma siin teen.
Eile oli saun ja sai kuumast saunast mitmeid kordi alasti tiigis jahutamas käidud. Kõik looduslik, ka pesemisvesi.
Kui vedelemisest ära tüdinen, võtan mõne umbrohu lillepeenrast välja.
Mõnus maailm on meil lastega siin. Ei kujuta ette elu kuskil külmas ja niiskes paneelkarbis, kus lapsed ei saa minna õue, millal ise soovivad. Meie ilusa ilmaga ainult väljas elamegi.
Pildid räägivad enda eest...

Nurmenukud muru sees

Pöld ootab kartulivagusi

Grilliplats

Meie suvine tuba - lehtla

Arvutiga suvetoas

Mete esimene ujumine sel aastal

Stressimaandamine

Löpetuseks veel potitäis rabarberikisselli

Mõnus pärastlõuna Pärnus

Eile, kui lapsed kooli-lasteaeda saadetud olid, tuli selline kihk kuhugile minna. Päevad läbi kodus istuda pole minu moodi, pean ennast tuulutada saama. Kaalusin siis plusse ja miinuseid, kas ikka tasub midagi ette võtta. Teadagi, kui kodust välja minna, kaasneb sellega ka märkimisväärne rahakulu. Eriti minul, ega mina majanduses tugev pole ja raha laristama olen meister. Oleks teda ainult piisavalt. Elame ju momendil toimetulekutoetusest, lasterahasid ei saa. Minul on põhiline mure, et maksud makstud oleks, siis on juba enamvähem ladna, mis edasi saab. Süüa ikka midagi leiab, kui natukenegi ajukest liigutada. Põhilised väljaminekud maksude näol on meil elekter, mida kulub kuus ca. 60-70 euro kanti, lasteaed 25 eurot, Jaskari ühikaüür 42 eurot, telefon/internet kogu perel 35 eurot. Need on väjaminekud, mis TULEB maksta. Lisaks muidugi mähkmed, bensiin/nafta. Riideid/jalanõsid vajab ainult Stig vahetevahel. Ülejäänud kraami ostame vastavalt vajadusele ja võimalustele. Palju asju ostsin ka Saksamaalt juba ette varuks, mis seal tunduvalt odavamad on. Märtsi kuuni tulin näiteks kaasa ostetud mähkmetega välja. Sealt ostetud mähkme tüki hind on 11 eurosenti, siin 18 senti. Minu jaoks märkimisväärne vahe, kvaliteet sama. Shampooni varu on meil ka pikaks ajaks.
Hakkasin siis vaikselt hommikul selles suunas mõtlema, et sõidame Stigiga Pärnusse niisama poodidesse vaatama ja Steffani Pizzarestorani olin ka juba ammu tahtnud minna. Väga palju kiidusõnu olin selle koha kohta kuulnud ja kuna seal hiljuti tulekahju ka oli, käis meediast veelkord läbi info koha headusest.
Tegin kodus kõik pakilised toimetused ära ja panin lastele söögi valmis. Otsisn kapist välja üle pika aja natukene paremad riided ja panin isegi natuke kontsa alla, ikkagi välja minek. Kodus ja nii natuke kodust kaugemale minnes ei hakka ennast ju üles lööma. Konsumis võib liiga kontrastne vaatepilt inimestele olla, kui liiga ilus olen :D NALI!!
Sel ajal magas Stig juba oma hommikuund. Kui me ükskord minema saime, oli kell juba pea 12. Võtsin rahulikult ja seadsine eesmärgiks, et kiiret pole kuhugile. Ühesõnaga püüdsin aja maha võtta:) Sõit oli mõnus, ilm ilus, tee ka ilus...Miks Pärnu kasuks otsustasime? See on traditsiooniks lihtsalt saanud. Suguvõsa ka sealt kandist pärit ja Tartu näiteks ei tuleks kõne allagi, kuigi vahemaa sama enamvähem, ikka Pärnu. Armas linn.

Stig puhanud ja lehitseb raamatut sõidu ajal

Minu parimad püksid:)

Nii...linna sissesõit ja mul polnud mingit plaani, kust me pihta hakkame. Papiniidu ristile jõudes jäi silma Humana ja palju sagimist poe ukse taga. Keerasin sisse ja ei kahetse. Humanast ma tegelikult midagi ei arva. Olen korra Viljandi Humanas käinud ja no ma ei osanud sealt midagi leida. Mõttetu pood minu jaoks. Pärnuga oli teine lugu. Ilusad värvilised riided, kenasti sorteeritud ja puude peal, ale -50 % kogu kaubast. Stigile leidsin kohe sellise kergelt vateeritud jope jahedamateks päevadeks ja igati moodsad ja mugavad jalanõud. Metele sain sellise H&M-i tuunika-teksakleidi, mida saab retuusidega kanda. Endale suviste toonidega seeliku. Kogu kauba eest maksin suts üle 10 euro. Vaatamist oleks seal küll ja veel olnud, aga Stig oli ka kaasas ja pidin teda silmas hoidma kogu aeg. Ta ju oli esimest korda sellises riidepoes. Küll ta sahmis seal riiete vahel ja ruumi jooksmiseks oli ka. Vahepeal viskas isegi kõhuli põrandale ja mõnules seal kindlasti mitte puhtal põrandal. Talle pakkus see lõbu.

Seelik Only, jope OshKosh, jalanõud Garanimals,tuunik-kleit H&M

Mulle meeldivad minid, mis sest, et vanus ei lubaks:D

 10 eurot oli raisatud ja aeg oli mõelda, mis edasi saab. Sööma ei saanud veel minna, sest mul oli plaanis toidukraam nädalavahetuseks ära osta, suurem party on plaanis. Ikkag 38 lööb ette varsti. Ja täis kõhuga ei tule söögi ostmisest välja midagi. Siis ma tavaliselt kõnnin riiulivahed läbi ja vägisi midagi panen korvi, aga põhieesmärk jääks täitmata ja sellel pole ju ka mõtet. Ratsionaalne peab olema. Poeks valisin Maxima nende kõige rohkemate X-dega. Ära märkimist väärivad Kalevi kommid, mis olid vana hea vene aegse kujundusega, nii nagu mina neid veel mäletan. Äratundmisrõõm oli suur.

Nostalgia

Edasi mugisime Stigiga komme ja mina samal ajal otsisin Steffani aadressi. Nikolai 24, keda huvitab. Pidin navi appi võtma. See juhatas mu kohe ukse ette kenasti.
Stig oli selleks ajaks juba üsna läbi. Pole ikka hea mõte last enne ära magatada kodus. Parem oleks olnud, kui ta oleks sõidu ajal maganud. Teinekord olen taibukam.
Astusime siis restorani sisse. Ka väljas oli palju ruumi ja kohti, aga jahe oli. Lasin silmadel kohe ringi käia, et lapsele tool leida. Neid oli seal parasjagu, iga natukese maa tagant. Ainuke miinus, et need olid kuidagi kiibakad või oli minu laps liiga suur. Igatahes pidin valvel olema, et ta ennast ümber sellega ei lükka ja välja seest ei roni.
Menüüga tutvudes selgus, et seal saab süüa ka kõike muud peale pizza. Kuna tegu pizzarestoraniga, polnud küsimustki, mida meie tellime. Valik võttis silme eest kirjuks, aga siis meenutasin oma viimast pizzakogemust ja asi oli lahendatud. Tuunikala peaks olema koostises. Mamma Mia nimelises pizzas oli see komponent täitsa olemas. Valmis küpsetati toit üllatavalt kiirelt. Rahvast oli palju ja teenindajaid paistis ka piisavalt. Pizzad, mida ma enne seda pizzat söönud olin, võib julgelt liigitada "tallanahkade" alla. See pizza seal lausa sulas suus, oli mahlane ja ohtra kattega, juustust lausa ujus. Väga maitsev oli! Teinekordki võib sinna sööma minna ja teisi variante ka proovida. Ülejääk pakiti kenasti kaasa, sest tervet mina ära süüa ei jõudnud, Stig mind ka ei aidanud millegipärast.

Auto sai kohe aia taha parkida

Stig teeb tähtsat nägu

"MammaMia"

Ja milline maitsev apelsinimahl:)

Edasi põrutasime Kaubamajakasse. Huvi pakkus Lindex. Sealt leian Stigile alati midagi sobivat nagu seegi kord. Kolm paari pükse, body ja üks maika, juhuks kui ilmad palavaks lähevad. Stigil on ju kaks aastat keelatud oma põletushaavaga päikese käes olla. Siis on hea väike maika tal seljas hoida kaitseks.

Pildilt puuduvad rohelised sametised püksid, mis on poisil juba jalas. Igati mugavad püksid.

"Ilumaailma" astusime ka sisse ja püüdsin omale jumestuskreemi valida. Sai päris mitmeid oma näo peal proovitud ja jätsin asja sinnapaika.  Rademaris vaatasin rattasõidu salle, mida saab kanda sadat moodi. Teate küll, multifunktsionaalne bandana või midagi sellist. Hea kiivri all kanda ja üldse igati praktilised asjad. Aga no mida hinda, 10 eurot tükk ja mul oleks vaja olnud 5 tükki. Metel on olemas juba. Mõtlesin kohe vana hea eBay peale ja õhtul kodus olles uurisin, mis hinnad seal on . Suts üle 3 euro tükk:)))) On ikka meie kaubandus küll, midagi osta ei tasu, enne kui uurid alternatiive. Tegingi oma 63. ostu eBayst  paari nupuvajutusega ja otse voodist, telefoniga. Mugav! Umbes 23 eurot koos saatmisega 5 salli. Easy.

Minu valikud

Rohkemad poed nagu ei huvitanudki. Rimi loomulikult küll, mähkmed oli ka ju vaja varuda. Hind oli odavam aga ainult Rimi kaardiga, mida mul polnud. Aga kasutan juba pikemat aega sellist taktikat, et küsin kas siis enda ees või taga olevalt inimeselt viisakalt, kas nad laenaks oma kaarti, juhul kui neil see ikka on. Alati on vastu tuldud ja nii ma siis sellepärast eriti ei põe, alati aidatakse "aitäh" eest. Stig vahvalt ka alati kordab mind ja ütleb ilusasti selgelt "aitäh".

Jumestuskreem ei andnud mulle ikka rahu ja tahtsin ikka ära osta. Kes teab, millal jälle "asustatud" kohta saab. Läksime tagasi ja haarasin viimati luubi alla jäänud kreemi näppu (Maybelline Affinitone Mineral Perfecting+Soothing Foundation ,toon 50 sun bronze) ja sooritasin oma iluostu ära.Kuna sellel on ka SPF 18 päikesekaitse, oli otsustamine natuke lihtsam. See jumestuskreem on ka tuleva suve viie favoriidi hulgas.
Rimi kassas oli veel Lumene repsmetushil tutvumishind. Selle võtsin ka, sest pakend oli nii ilusat värvi ja soodustus oli ka märkimisväärne. Vaja oli ka muidugi hirmasti :)

Maybelline jumestuskreem, 13.03 €. Lumene ripsmetush  10.15 €, 5.99 €

Kartsin, et jumestuskreemi toon on liiga tume, aga heledamad teevad mind näost lihtsalt kaameks. Ema juurest läbi põigates sain esimese komplimendi, et pidin näost nii kena pruun olema (päevitunud). Tunnistasin siis üles, et olin poes testinud kõvasti ja lükkasin oma näo emale nina alla, et ta ikka vaataks, kas krohvi kiht on väga hull. Tal nägemine pole kuigi hea, seepärast. Täna katsetasin puhta näo peal ja võin täitsa rahul olla nii kreemi kui tooniga.

Rahakott sai põntsu, aga päev oli lõppkokkuvõttes seda väärt!

Kodusõit

Avapauk rabarberihooajale

Minu suureks üllatuseks võib tänase päevaga avatuks lugeda rabarberihooaja. Juhtusin rabarberi peenrast mööda kõndima ja mida ma näen, parajad jupid juba koogitegemiseks. Neelud käisid ja kujutasin juba vaimusilmas ette, kuidas ma mahlast biskviitkattega rabarberi kooki hammustan, tuhksuhkuruvuntsid ees:)
Mõeldud tehtud. Jätsin oma kastekannud ja aiakärud sinnapaika ja läksin tuppa olukorda uurima. Kõik vajalik oli küpsetamiseks olemas. Momendil tulevad sellised head aroomid praeahjust...

Tegemine oli lihtne. Võtsin tordipulbri, segasin veega. Valasin ahjuplaadile küpsetuspaberile. Peale puhastatud, pestud ja tükeldatud rabarberid, üle raputasin kaneelisuhkruga. Köögikombaini lõin 7 muna, panin vahustama 7-supilusika suhkruga. Kui munad tugevas vahus olid, panin masina aeglasema tempo peale ja lisasin 7 spl. jahu. Saadud biskviittaigna valasin rabarberitele ja ahju 190 kraadi juurde küpsema.Välja võtsin, kui pealt meeldivalt pruun oli.

Hapu kahe magusa taigna vahel on võrratu. Head küpsetamist!