Küsimused mulle

22. juuni 2014

Vaikus enne tormi

Enne õiget jaanitralli jääb meile kaks rahulikku päeva. Eile käisin tüdrukutega Ruhjas, et natukene teistmoodi söögikraami tuua. Mul vahet ei ole, kas sõidan Nuia või Ruhja, vahemaa enamvähem sama, kaup aga päris erinev. Ikkagi ju välismaa:) Ma pole rahul üldsegi Konsumi puuvilja ja köögivilja valikuga, eriti veel hindadega. Ruhjas võib aga kindlapeale välja minna, et saad kõik soovitu ja veel soodsalt. Alati on soodushinnad. Eks see ole neil väike turundustrikk ka. Ikka kollane hind, tähendab soodsalt saadud. Aga tunne on ikkagi hea ja kutsub ostma.

Eile oli jälle see päev, kui tegin suure Tupperware kausi täie (7,5L) puuvilja salatit. See on lihtsalt nii maitsev:) Ja Ruhjast sain arbuusi, banaani, nektariine, viinamarju, maasikaid, õunu, pirne ja ananassi selle tarvis. Maasikad ostsin tänavamüüjalt, 3.50 kilo. Ilusad suured maasikad.



Saiakeste lett on neil ka seal ahvatlev, liigagi. Ega see kasulik ei ole tervisele, aga no ei saa kaasa ostmata jätta.

Õhtul sai pisikene grilliõhtu tehtud, sest grillimeister on Soomest kodus käimas. Minu eks jällegi. Ta käib meil siin "maal" meelsasti külas ja aitab, kus saab:) Ise ma grillida ei viitsi, ei tõmba. Panen enne praeahju vorstid, kui väljas tuld sussutama hakkan. Minu rida oli väike snäkk grilli kõrvale ja pärast nõudepesu. Saan niigi palju kasulik olla.

Ilm oli külm ja ikka täitsa ahastama paneb juba see selle suve ilm. Grilli juuni keskel talvejopega.

Kummikuilm juunis


Niikaua kui kanatiivad küpsevad, saab mulle tehtud

Mozarella-tomati viilud

Jaaniõhtust üks siider, mida jagasime ja õhtu otsa limpsisime.


Vahelduseks grillime kanatiibu ja maitses küll
Tänaseks oli plaanitud kella kümneks väljasõit Teringi rabasse. Sinna võib minna igal aastaajal, alati on, mida vaadata ja pilt on erinev. Aga eelmisest õhtust olid kõik nii väsinud, et magasime alles sel kellaajal. Teringi raba lükkus kella üheteistkümneks. Meea oli ainuke, kes omale pikniku korvi kaasa pakkis. Mina haarasin veel pundi banaane ja Tudva võttis pudeli mingisugust "saast" jooki, limonaadi noh. Mina sellist solki juba ammu ei joo.

Algul natukene sabistas vihma, pärastpoole aga oli õhk soe ja päikegi piilus. Väga lahe matk oli, kui Meena mõningane "soigumine" välja arvata. Ma olen tähele pannud, et ta soiub oma soigumised ära mingi pool kuini tund aega. Kui selle välja kannatada suudad, läheb tal tuju vähe paremaks. Siis võib temaga täitsa normaalne juba olla. Seda muidugi suurema seltskonnaga. Kui mee kahekesi oleme, on ta natuke teisiti. No igatahes täitsa titte oskab ta mängida. Isegi Stig pidas ennast korralikumalt üleval.

Tudva oli meil giidi eest ja jutustas meile selliseid asju, mida me enne ei teadnudki. Tema ikka põline kohalik ja näinud-kuulnud nii mõndagi. Lisaks vedas tema meil Stigi ka kukil, mina seda teha jõudnud ei oleks ca. neli kilomeetrit.

Marjahuvilisetele infoks, et murakad saavad kohe valmis. Pohlad ja jõhvikad õitsevad ja saak peaks päris hea sel aastal tulema. Pohla ja jõhvika mahl on talveks väärt kraam.












Päevakoer



Tundmatu sammal

Tulevane jõhvika mätas

Õitsvad jõhvikad

Laudteele vahelduseks laastutee, mõnus maastik

Puuseened

Keegi lind on siin kõvasti tööd teinud

Püstkoda metsas

Ohvrikivi


Huvitav jutt ohvrikivi kohta

Õitsev murakas

Murakas

Mini kuusk

Rada hakkab lopsakate mustikate alla kinni kasvama

Kaksik puu

Õitsev pohl

Mete sondeerib maad

Jõudsime omadega rappa


Kohe jõuame raba järve jäärde


Hea koht ujumiseks

Stig tükib vette

Pildiallkirja lisamine

Mete unistab:)









Viimane puukallistus


See oli siis selline vaikne tegevus enne homset. Siis läheme kõik ümberjärve jooksule Karksi-Nuia. See on juba traditsiooniks saanud, kuigi eelmine aasta jäi vahele. Vaatame siis, kes kui palju joosta jõuab ja millist distantsi. Kõik on igatahes positiivselt meelestatud:))

20. juuni 2014

Lubatud "action"

Lõpuks sain mahti ka  lubatud action'ist kirjutada. Mida aga pole, on action:D Täiesti rahulik oli:) Sest põhitegelast ei tulnudki kohale. Jutt on TG 9. klassi lõpupeost, kuhu sain kutse sõbrannalt. Võtsin üsna rõõmuga vastu selle pakkumise, sest samas klassis, kus käib tema tütar, käib ka minu kahe lapse isa tütar, kes samuti lõpetas. Nii et põhjust oli minna küll ja küll. Lootsin muidugi mitu kärbest ühe hoobiga lüüa ja ka härra T.-d (Mete ja Steni isa) seal kohata. Normaalne oleks ju ikkagi oma tütre nii tähtsal sündmusel kohal olla...normaalne! Aga selle mehega ei ole miski normaalne. Mees ise on ainult normaalne:) Ei ütle ühtki halba sõna, aga osav vassija ja paras argpüks on küll. Krt, oleks kordki MEES. Millal see inimene küll suureks kasvab ja asju adekvaatselt hindama hakkab. Kardan, et mitte kunagi. Ta on omadega parajas supis igatahes. Ei tahaks tema nahas küll olla. Kui te kujutaksite ette, kui suur on tema elatisraha võlg oma laste ees.

Kuluaaridest oli kuulda, et T. ei saanud tulla, kuna peab tööl olema. Naljakas seejuures on see, et kohtutäituri sõnul on mees töötu ja elatisraha pole olnud temalt juba aastaid välja nõuda olnud võimalik. Nii käivad asjad EV-is. Nüüdseks tean ka, kus ta töötab ja plaanin midagigi teha, et asjad muutuksid, kui see õldse võimalik siin riigis on, sest skeemitamistega on siin võimalik üsna muretut elu elada. Teine asi on südametunnistupiinadega, nendest ta kindlasti ei pääse.

Sten ikka palus "issist" pilti teha, juhul kui teda näen, ja talle koheselt MMS-iga saata. Ta vist ei mäletagi enam, milline ta välja näeb. Ei,oot-oot, ta ei õelnud "issi", vaid nimetas teda eesnime pidi. Nii on lood.

Pidu oli ilus. Rahvast palju, liigagi palju, sest ruumikitsikus oli paras. Välja minna ei saanud, külm ja vihmane oli. Sündmus iseenesest oli huvitav vaadata, sest eelmisel aastal, kui minu poeg lõpetas, ei saanud mina Saksamaalt selleks ajaks Eestisse tulla. Metel ja Stenil käis veel kool ja minul töö - puhkus ja vaheaeg olid ettenähtud vahetult peale lõpupidu. Seega oli meeldiv osa saada tänapäevasest lõpuaktusest.

Kogu TG 9. kl lend

TG 9. b klass
Enimesinenud kleidilõige

Kleidimood nagu näha, oli üsna ühene. Lisaks kunstküüned, kunstripsmed, juuksepikendused ja loomulikult kõrged kontsad. Omakeskis naersime, et kui ikka minna täitsa naturaalselt ja lihtsalt, siis oleks ikka kontrast väga suur ja võid päris palju tähelepanu saada, eristumise eest:)) Aga noh, aeg on edasi läinud, ajad muutunud. Mis siis veel on, kui minu Mete ükskord 9. klassi lõpetab. Päris huvitav.

Minu favoriit nr.1


Favoriit nr.2


Peale aktust suundusime pisikesele koosviibimisele sõbranna juurde. Istusime algul väljas. Sõbranna mees, minu suureks imestuseks, oli nõus kogu õhtu naistele grillima. No pole ma sellist head meest näinud ja mitu korda ikka uurisin, kas ta teeb seda tõesti vabast tahtest ja rõõmuga:D No ja kui lahkumise aeg oli, ütles, et teinekord grillime jälle. Uskumatu lausa:D

Naabrinaine oli ka neil tohutult külalislahke. Lubas oma aiamööblit, vett, kohvi, teed, suhkrut ja veel koort ka kohvile. Lihtsam oleks olnud, kui meie seltskond oleks üldse tema juurde sisse vajunud:) Seltskond oli igati vahava ja istusime üsna öötundideni koos. Sõime grilli, maitsvat Kivi pagari kringlit ja kohaliku torditegija banaani torti.

Tüdrukutega tähistamas:))


Oh kui mõnus oli ilma lasteta üle pika aja lihtsalt olla ja mitte kuhugile kiirustada. Helistasid nad mulle muidugi hoolega ja igaüks esitas oma soovi, mida neile kaasa tuua. Õnneks jäi teepeale bentsukas, kust siis igale lapsele midagi magusat kaasa tõin. Koju jõudsin natukene enne ühte ja kohe, mis silma hakkas, kraanikauss oli nõudest tühi, toad üsna korras ja kolm last magasid magusasti minu voodis. Üks laps telkis sõbra juures ja üks magas kenasti oma kambris;) Eks ema käis enne õhtut ja andis neile midagi süüa, pani väiksele poisile värske mähkme alla ja vaatas, et kõik ilusasti magama saaks.

Kõigile lõpetajatele soovin kõrget lendu!