Küsimused mulle

16. detsember 2014

Katastroof

Minu suur lasteaia jõulupidu lõppes järjekordselt katastroofiga. Ootused olid suured, sättisin isegi ennast natuke rohkem, kui tavaliselt. Aga mis sest tolku. Pidu nautida ikka ei saanud.

Esiteks olin sunnitud Stigi kaasa võtma, sest kodus polnud kedagi, kelle hoolde teda jätta. Mete ja Sten pidid täpselt kella viieks olema külamajas näidendi proovis ja ma ei saa ju neile Stigi kaasa anda. Võtsin siis lasteaeda kaasa, mis mul muud üle jäi, kui tahtsin Meena peost osa saada. Minemata ka ju jätta ei saa.

Olime õigeaegselt kohal ja kui Meena teiste laste seast välja ilmus, selgus, et temal on kõhuvalu. Nägu üsna viril peas. Rippus mul juba küljes ja aimasin kohe halba. Õnneks kasvataja sai temaga nii palju kaubale, et ta lasi meil saali minna.

Saalis olid juba teised probleemid - Stig. Temal ju vaja kohe minna kõike uurima ja näppima. Püüdsin küll mingi aeg tema tähelepanu püüda ja mõtted mujale juhtida välja pandud piparkoogikausist, aga edutult:D Aga kaua sa suudad. Ta on selline laps ka, kes ei võõrista, ei karda ja on kõigest väga huvitatud. Süles teda kinni hoida mina ei suutnud. Kui kava pihta hakkas etendusega, sehkendas Stig ikka siia-sinna. Ega mina eriti osa ei saanud, kuigi oli väga hästi mängitud tükk kasvatajate poolt, toredate kostüümidega, sisu poolest humoorikas ja lavakujundus ka väga õdus.

Suutsin kuidagi Stigi taltsutada, kuigi ta jooksis mitu korda ikka saali peale, et ringi sahkerdada ja eks ta segas sellega ka teisi vaatajaid. See ju tavaline probleem sellistel üritustel ja palutakse ikka oma väikelapsed parem koju jätta, et mitte teiste pidu ka ära rikkuda. Oeh! Eks mitu korda ikka õeldi ära ka ja paluti mitte lapsel segama minna. Andsin endast tõesti parima ja see oli tõesti viimane kord, kui Stigi sellisesse kohta kaasa võtan. Pigem jään ise ka koju.

Kui tantsuks läks, oli näha Meena näost, et ta kukub kohe kokku. Nägu oli ikka väga - väga ära vajunud. Kasvataja hoidis teda ikka kuidagi tegevuses. Eks see saal oli ka soe ja umbne. Läksime vahepeal koridori peale, kus oli natuke värskem ja jahedam õhk ja Meena sai lonksu vett ka juua. Paremaks see midagi ei teinud, paha oli tal ikka tema jutu järgi.

Koridori pidin ka Stigi pärast minema, sest tema lõi ennast peaga kuskil ära ja pistis valju häälega uluma. Kujutate ette, milline "vahva" pidu mul ikka oli. Vaju või häbist maa-alla:D Rohkem ma lastega saali ei läinudki. Meena kurtis aga kõhuvalu edasi ja otsustasin, et on parem lahkuda. Milleks rikkuda teiste jõulupidu minu tittede pärast.  Ja võib-olla tõesti oli Meenal nii paha ja ta piinles (nagu tavaliselt, kui mõni pidu on). Tõin oma "7" asja ja seadsime ennast minekule.

Saime kenasti enne peo lõppu minema, kui riieteruumis on niikuinii suur tunglemine tavaliselt. Jõuluvana juurde Meena ei saanudki, kasvataja tõi tema paki ise meieni. Kommidest ta huvitatud ei olnud - imelik laps. Stig oleks kohe kommikoti kallale asunud ja paljud lapsed seda ka tegid. Meena aga mitte.

Kui lasteaiast välja astusime, pidi Meena peaaegu kokku kukkuma. Talutasin ta siis autosse, lasin istme alla, et ta pikali saaks olla ja sõitsime koju.

Selline oli siis jõulupidude avapauk minu jaoks:D







Igal pool näpud küljes

Millegipärast tunneb Meena ennast nüüd, kui kodus oleme, palju paremini. Sõi, tegin talle kummeli teed ja tuju on hoopis midagi muud, kui lasteaias. Saa siis aru!

Hakkame kommi sööma, läheb tuju paremaks:)





 

Pisikene tänukink

Kohe-kohe on jõuluaeg ja mis sest, et sai kokkulepitud, et kinke suured inimesed sel aastal ei tee. Nii kui nii tehakse, sest ei saa ju vastu panna soovile kellelegi midagi kinkida. Kinkimise rõõm on kõige suurem rõõm:)

Seepärast tahakski kellegile oma lugejatest ka pisikese kingi teha. On ju ikkagi jõuluaeg! Miks mitte:) On ainult üks pisikene tingimus, et kingile pretendeerida - ole minu Facebook´i lehe jälgija. Ühtlasi jõuavad siis ka sinuni minu kõige värskemad postitused ja aeg - ajalt ka meie jooksvad tegemised. Kui sa aga seda juba oled, oled automaatselt loosis osaleja. Teie 71 inimest, kes te olete lühikese aja jooksul juba Shoppingq FB-i lehe meeldivaks märkinud, teile suur tänu ja juba ka head loosiõnne!

Loosimine leiab aset 21. detsembri õhtul kell 21:00!

Mis siis kingipakis on? Tavaliselt peaks see üllatuseks jääma, aga siin ta on...Tupperware Köögi - Kati. Sellega saad sidrunit riivida, sidrunist mahla pressida, munavalge kollasest eraldada ja kõike seda kaane all külmas hoida. Lisaks, et ka suu magusaks saaks, saksa traditsioonilised pehmed piparkoogid glasuuriga.




Olge aktiivsed ja head loosiõnne kõigile "vanadele" ja uutele liitujatele!

15. detsember 2014

Mõnus restart

Täna siis on meil taas interneti ühendus. Laupäevast saati täitsa võõrutusel olnud internetist, nii mina kui lapsed. Lastele mõjus muidugi ilma netita elu natukene valusamalt kui mulle. Mina - erinevalt lastest -  otsisn endale tegevust, et mitte skisofreenisliselt oodata ja soiguda, telefon käes, millal lõpuks maailmaga ühendust saaks.

Vool tuli jumalale tänu pühapäeval 9 paiku. Ööpäev siis ühesõnaga ilma vooluta. Elu seisis. Laupäeva õhtul, kui pimedaks läks, venitasime ikka seitsmeni kuidagi taskulambi valgel välja. Siis lugesin Meenale unejutu ja saime pooled lapsed magama. Mete kurtis, et temal lihtsalt und ei tule ja ta ei saa magada nii.

Stig roomas taskulambiga mööda tooli- ja lauaaluseid, temal igav ei olnud. Põnev ju pimedas hiilida ja maailma avastada. Meena ka ei kurtnud, et igav on. Temal oli kogu aeg tegevust. Küll värvis ja joonistas, kleepis ja meisterdas. Tema ei sõltu nutiseadmetest ja oskab ka ilma voolu ja netita elada.

Lõpuks puges Mete minu kaissu ja hakkasime igasuguseid sõnamänge mängima ja automarke ära arvama. Need meil ise välja mõeldud juba Saksamaa aegadest, kui oli vaja pikki tunde autos veeta ja aega kuidagi sisustada. Siis laulsime kõik laulud läbi, mida me oskasime ja nii me lõpuks magama jäime. Nagu kolm kilu kilukarbis, mina kahe lapse vahel pulksirge.

Ja meie pettumuseks ei olnud ka hommikuks veel voolu. Alusatsime siis pliidi alla tuletegemisega, et kohvivee sooja saaks. Mete lippas puide järele, Sten hoolitses, et kassid söögi saaks. Õnneks tegin reedel kartulisalatit, keetsin potitäie koorega kartulaid ja kapsa võtsime laupäeval ahjust - söögimuret ei olnud. Salatikauss oli tormiööl väljas jahedas. Polnud isegi ära lennanud:) Ainuke väga paha asi voolukatkestuse juures ongi vee puudumine. Kraanikauss oli meil musti nõusid täis kogunenud pühapäevaks. Puhastest nõudest puudust veel ei olnud, aga rõve ikka, kui enam ligi ei saa kraanikusile. Vähemalt Stig säästis mind ja ei kakanud kordagi selle aja jooksul. Mida ma oleks siis teinud, kui oleks vaja olnud veel sitta ka rookima hakata selles kaoses.

Kui kohvivesi pliidile sai (olin ettenägelikult veekeedukannu vett täis lasknud eelmisel päeval) istusime maha, et mõnusasti oodata, kuidas vesi kahisema hakkab ja kohe - kohe kohvi saab. Ja siis, nagu taeva kingitus, saabus vool. Elu hakkas keema, mitte enam kohvivesi. Hüppasime diivanilt püsti ja lapsed karjusid õnnest. Täielik restart meie majapidamises! Mõnus, kui sai kohe pesumasina käima panna, teleka käima, kohvimasinast värske kohvi ja siis kohe mõnuga nõusid pesema. Mis elul viga, kui on vool. Kuradima kallis küll, mis seal salata. Aga asendamatu siiski.

Mis jäi tulemata, oli internet. Aga me oleme elus:D Järgmise võõrutuseni!

Jõuluhõngulised kõrvitsaküpsised


Olen taas levis ja ilma pikema jututa panen kirja Alli soovil kõrvitsaküpsiste retsepti, mis sai hea vastuvõtu pühapäeval külamajas. Ja muidugi ka kodus. Tänaseks pole enam puru ka neist järel. Nii maitsvad oli. Ja Meenale maitses tainas kohe eriti hästi sel korral. Käis iga rullimise järel tainast näppamas ja viis väikesele vennale ka. Tema jutu järgi. Mul on tunne, et see oli ainult ettekääne, et ikka rohkem tainast saada :D

Olen seda retsepti korra jaganud ka selles postituses, aga seekord jälgisin rangelt retsepti ja sain sellise tugevama piparkoogitaigna kontsistentsiga taigna, mida naljalt lusikaga ikka küpsetusplaadile ei pane. Otsustasin kasutada sama tehnikat, nagu piparkookide tegemisel ja väga lust oli teha, kui vastavalt vajadusele taigna töötlemisel ja rullimisel ka jahu kasutada. Tegin valmis ka shokolaadi rasplid ja panin seniks külma, kui ma taignaga tegelesin. Aga need avastasin  kapist, kui olin kõik köögi juba ära kraaminud ja küpsisetegu oli lõppenud:) Oh seda peakest! Aga olid ka ilma head. Teinekord olen hoolsam:)

Nüüd siis retsepti juurde...

Vaja läheb:

200 g võid
300 g pruuni suhkrut
400 g kõrvitsapüreed
100 g shokolaadinööpe
2 tl vanilje ekstrakti
450 g jahu
3 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli

Segasin või pruuni suhkruga vahuseks. Lisasin kõrvitsapüree, mis on minu puhul võetud sügavkülmast. Võib ka värske teha ja ülejäägi küpsiste tarvis taas sügavkülma hoiule panna, et edaspidi hea võtta oleks. Ülessulanud püreest kurnasin vee välja. Ühendasin kuivained (jahu, küpsetuspulbri, kaneeli, vanilje) ja segasin või - suhkrumassiga. Nüüd on see hetk, kui oleks vaja lisada ka shokolaadinööbid. Mina riivisin jämeda riiviga 100 g tahvli Bitteri shokolaadi. Ma kujutan ette, et piparkoogivormidega on parem teha, kui nööpide asemel on rasplid.

Tainas segatud, siis edasi tuleks toimida nagu piparkookide tegemisel. Soovitavalt siis tainas rullida ohtra jahuga õhemaks ja teha küpsised piparkoogivormide abiga. Küpsetada 200 kraadi juures kuni on mõnusa jumega. Tunde järgi ühesõnaga!:)

Head katsetamist!
 

12. detsember 2014

Livu veepark - küsimused



Et kõik ikka kenasti sujuks, siis peaksin endale mõned asjad enne suurt ettevõtmist selgeks tegema.
Mul tekkis hulga küsimusi:

1. Kas piletid saab ka kohapeal osta, või tuleb seda teha läbi interneti siin ja broneerimine oleks hädavajalik?  Püüdsin seda teha, sisestasin juba ka kaardi andmed, et makset sooritada, kuid siis lõi ette kogusumma ja kui ma nupule "Pay" vajutasin, küsis taas kaardi andmeid. Arusaamatu? Miskit seal ei toimi või teen mina midagi valesti?

2. Nagu ma aru sain, siis piletid "kogu päevaks" hõlmavad aega 12:00 - 17:00?

3. Siin reisikirjelduses tuleb välja, et Jurmalasse sisenedes pean lunastama Jurmalasse sissesõidu pileti? Kogemused, arvamused?

4. Veeparki sisnemeisel saab iga külastaja käekella meenutava rihma, millel on rahalimiit? Seletaks keegi teadja äkki lähemalt? 43 EUR-i virtuaalkrediiti on võimalik vist sellele rihmale laadida, et rahaga sebimist ei oleks?

5. Kas pileteid lunastades küsitakse ka ID-kaarti, et vanus kindlaks teha?

6. kuidas on auto parkimisega? Majal parkla, tasuline, tasuta?

7. Söök, jook? Nagu ma aru saan, siis päris mitu söögikohta on kohapeal (hinnakiri siin ) ja isegi veebaar. Kas midagi võib endal ka kaasas olla? Kas on mingi konkreetne söögikoht, mida soovitate?

8. Riietus? Kas võib ka bikiinidega olla, või on kohustuslik trikoo:D Kas hommikumantel oleks vajalik, leiaks kasutust?  Stig - kas temal peab ujumismähe olema, kätised( kindlasti)? Kas kohapealt saab ka vajadusel ujumismähet osta?

9. Sünnipäevalastele tundub ka midagi "ekstra" olevat. Soodsam pilet?

Kui on veel midagi, mida peaks teadma, laske aga julgesti tulla. Eriti lastega seoses. Ootan põnevusega!

Mina olen otsustanud

Nüüdseks on otsus langetatud, kuupäevad paigas, koosseis koos. Mina oma peas olen valmis minema Livu veeparki, aga nagu ma siin postituses kunagi kirjutasin, kuidas jõuluhullust vältida ja tegin ka juba mõned ettevalmistused paberi osas, siis täna sai paber lõplikult täidetud ja lastele ka oma valik jäetud. Ma väga loodan, et nad saavad Jõulumehe pakkumistest lõpuni aru ja valivad selle "õige" välja (Livu loomulikult)!



Mina ei kõssa midagi. Kui valivad Lottemaa, lähme - ise teavad!:D Valik on nende ja Livu neist kõige kulukam (piletid ca. 100 eurot kogu meie pere). Mina olen igatahes põnevil. Ja tänan kõiki kaasamõtlejaid!

Peaasi, et lapsed kõik terved püsiksid selleks ajaks. Reis on plaanitud 18. detsembri  peale, siis on ka ühtlasi Meena 6. aasta sünnipäev ja äkki saame Meena pileti veel soodsama hinnaga (5 aastase taksiga), kuigi selle peale eriti panustada ei tasu.

Haigustega on nii, et Sten on momendil küll haige. Öö läbi oksendas ja hommikul kurtis kõhuvalu. Palavikku ei olnud, aga praegu puhkab ta ennast raskest ööst välja. Kuulsin, kuidas ta ikka ja jälle oksendas. Tavaliselt peale esimest oksendamist hakkab parem ja sellega asi piirdub, aga no temal tuli küll kuidagi tihti ja palju seda okset ja ilma lõputa. nüüd on pikem vahe sees ja loodame, et on ühel pool. Natukene taastumist ja puhkust ja läheb edasi jälle. Järgmisel neljapäeval peavad kõik terved kui purikad olema ja oma päeva nautima. Kujutan ette, kuidas nad rõõmustavad:) Mete eriti!

Mete on viimasel ajal spordiga järjest rohkem sinasõbraks saanud. Järjest saadetakse teda võistlustele. Tänagi on tal koolivaba päev ja läks Viljandisse rahvastepalli võistlustele. Õhtul oli ta väga õhinal ja ootas niiväga hommikut. Natukene tähtsamad asjad momendil peale võistluste on talle veel Loom bandsid (heegelkummid). Ma eile õhtul lugesin natukene nende kohta ja päris hirmuäratavaid lugusid on - alustades allergiaga ja lõpetades vähi ja sigivushäiretega. Väga asjakohased arklid on Perejalaps.ee-s ja ohtlikest mänguasjdest on hea artikkel siin.

Nüüd ma siis ei teagi, kuidas toimida. Praegu heegeldab ta sõbrannalt saadud käevõru kummidega ja ta on nii vaimustuses. Tal on neid ainult käputäis ja tema sooviks on kiiremas korras "vähemalt" üks stardikomplekt saada. Eile sobras ta eBays ringi, aga laitsin tal selle idee maha. Hiinast kas tulevad liiga kaua ja päritolu on kahtlane, Saksast on postikulu liiga kõrge. Tegin talle ettepaneku meie oma poest vaadata ja siis saab ühtlasi ka nuusutada. Kui ikka haisevad mürgiselt, mina ei luba osta. Aga tundub, et see on tal mingi järjekordne kinnisidee ja niisama lihtsalt ta alla ei anna. Nii nende poppide asjadega on. Kõigil on ja minul peab ka olema.

Kui juba jutt laste peale läks, võtame siis kaks veel läbi - Meena ja Stigi.

Meena oli eile jälle sõiduvees ja teleka ees oma favoriiti fännamas - Aulet. Eesti Tippmodellist käib jutt. Nädalavahetusel külamajas oli Aulel kohe kindlasti üks fänn, kes ümber tema tiirles - Meena. Ja bussis olevat a Meena korra Aule kõrval istuda saanud. See oli Meena jutt. Kas see nii ka oli, ma ei tea. Ja kui eile välja hääletamiseks läks, olid meie lapsed kindlal teadmisel, et Aule see olla ei tohi, tema peab jääma. Jäigi, meie rõõmuks. Reklaami pauside ajal loomulikul lõi Meena ennast jälle üles, küsis kontsakingad ja hakkas mööda tube traavima, omal huuled kärtspunaseks võõbatud. Ma siis püüdsin pildistada teda, mis käib ka ju modellitöö juurde, aga Meenal püsivust ei olnud, andis pildile püüda. Poseerimist peab ta veel harjutama:D

Aule
Aule pisikene fänn:D

Ja minu imestuseks soovis Mete ka üht paari kontsakingi. Pani jalga ja tegi ka paar tiiru. Ega Stig halvem ei olnud, väga edukalt "uisutas" kontsadega edasi:)



Nii meil see eilne õhtu jälle möödus modellisaate säras. Muideks, Stig oli täna esimest ööd ilma mähkmeta. Päevad mööduvad tal kõik kuivalt, vahel küll mähkmega, vahel ilma. Kui ma tal mähkme all hoian, saan natukene vabamalt võtta, eriti "number kaks" häda korral. Selle tahab ta ikka püksi teha ja siis on hea, kui ikka mähe all on. Muidu on ikka päris näotu.

Tal on oma taktika selle kakamisega. Nii kui vaikus majas on ja ma kuulen Steni toa ukse kinnipanekut, on selge, et Stigil on kurjad plaanid - kakamine. Ja ikka alati otsib ta ühe vaiksema nurga, kus oma tegu toime panna. Kui mina kohale jõuan, on tavaliselt hilja ja puhas mähe jälle lihtsalt täis lastud. Aga kui kakaga ühel pool, lippab ilma mähkmeta ja kõik pissid teeb potti. Ise küll väga ei küsi - vahest nii moka otsast mainib, aga kui mina ta potile panen, on piss kohe tulemas. Pool võitu on igatahes käes:)

Oligi laias laastus kõik, mida mul praegu õelda oli:D



11. detsember 2014

Jõulukingitustest

Raske teema sel aastal mul nende kinkidega. Lastel on küll kõigil enamjaolt omad soovid, aga mina neid niikuinii sel aastal täita ei suuda. Seega olen omakeskis mõelnud, et kuna neile kõigile on Saksmaalt saabunud pakis igale kink - isegi minule ja Stigile, mis on vägagi erakordne, siis mõtlesin, et äkki pakuks lastele hoopis mingi elamuse jõulude puhul. Seda nodi ja nänni on meil niigi küll ja eks pereringis saadakse ka mõned kingid, ilma ei tohiks keegi jääda.

Seega mõtlesingi, et teeks lastega hoopis midagi koos - läheks kuhugile, vaataks midagi, sööks väljas ühiselt. Mida iganes. Ja hea, kui saaks seda teha ilma suurema etteplaanitsemata. Ei jõua mina muidu ära vastata, millal läheme, kuhu läheme, kes kaasa saavad ja mitu päeva veel. Mina võin oma peas varem plaani välja mõelda ja siis lihtsalt ütlen, et nüüd lähme sinna ja sinna, pange ennast minekuks valmis ja LOS! Minu arvates hea plaan midagi ühiselt ette võtta ja pakub võib - olla rohkem, kui mõni plastikust mänguasi (Monster High näiteks).

Ja üks hea mõte oleks midagi veega seoses, sest vett armastavad kõik..peale minu. Aga ma olen nõus kaasa tegema - päev aega näiteks vees ligunema. Kui ma siis sedagi teha saaks. Kujutan juba ette, kuidas ma pean ilma lõputa Stigi vees ujutama:D Sest tema ju ilma abita vee peal ei püsi ja vees olla meeldib talle väga.

Siinkohal palukski teie abi. Kuna ma Eestis polegi kuskil veekeskustes käinud, siis kus oleks tegevust nii 17 aastasele kui ka 2 aastasele ja mulle ka mudugi. Kus oleks kohvik veekeskuses kohapeal, kus lamamistoolid. Ja kus oleks soe. Ja ei tohiks väga kaugel olla. Tallinn jääb ära, Pärnu ja Tartu maksimum ja võib ka päris asustamata kohas olla. Pole aimugi, kus siin need kohad on. Ja eks Jurmala Livu veepargist (Läti) kuulaks ka huviga, mis ja kus?

Tornado
Kuulan teid!

Moskvasaiad


Täna olen ma triksis - traksis ja tubli. Võtsin ette küllaltki töömahuka küpsetamise. Ega ta nii töömahukas ka tegelikult ei ole, aga see taignaga mökerdamine pole mulle eriti konti mööda. Ma olen rohkem selline kringlitele ja plaadikookidele spetsialiseerunud. Saiakesed pole minu rida. Aga et poes korralikke (mannapudruga) Moska saiu saada ei ole, siis peab ju ise tegema. Viimati tegin neid 4. veebruaril käesoleval aastal ja kui ma õigesti mäletan, siis emaga koos.

Täna olen üksi. Isegi Stig magab. Taigna panin kerkima küll koos Stigiga, aga see kõige hullem sai üksi jutti aetud.

Kuidas siis neid õigeid, nostalgilisi Moskva saiu tehakse? Tavaline pärmitainas on vaja kerkima panna. Seda oskab ju igaüks? Minu tainas oli täna nagu tatt, rullides venis aga muudkui kokku tagasi. Ei tea, mis tal viga oli:D

Kui tainas kerkimas, siis asusin mannapudru sisu  kallale.

Vaja läheb:

2 spl jahu
4,5 spl suhkrut
20 g sulatatud võid
2 muna
2 spl mannat
3 dl piima
noaotsaga soola
3/4 tl vaniljesuhkrut

Ütlen kohe ära, et mina kahekordistasin koguseid. Igale saiale panin ikka kõvasti sisu ja sain kokku kolm pannitäit saiakesi (3 x 10). Pool jahu kogusest asendasin mannaga ehk siis minul oli vaja 2 spl jahu ja 6 spl mannat. Et ikka mannased saiad oleks:)

Segasin jahu ja manna, lisasin sulatatud või ja lahtiklopitud munad ning segasin ühtlaseks, segasin juurde  1dl piima ja kuumutasin pidevalt segades 60 kraadini. Lisasin segades ülejäänud keeva piima ja tõstsin tulelt ning lisasin soola ja vaniljesuhkru. Kui kreem jääb vedel, võib seda veel kuumutada, aga kreem muutub ka jahtudes paksemaks.

Taina rullisin 24 x 40 cm suuruseks ja lõikasin sellest 8 x 8 cm ruudud. Iga ruudu keskele panin ohtralt "putru"  ja tõstsin taigna kahest nurgast keskele üle pudru. Saiakesed tõsta paberiga kaetud ahjupaadile ja määrida munaga ja jätta veel kerkima 20 minutiks. Küpsetada eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 12 minutit.






Nüüd on vaja ülejäänud tainas kuidagi ära kasutada. Arvatavasti tuleb üks õunakook veel ja kringel.
Head isu!

Kultuurielamused

Tuleb postitus põhiliselt Mete ja Steni viimase aja kultuurielamustest. Seda on päris palju kogunenud lühikese ajaga, mis on ainult teretulnud.

Eile võtsime kätte ja läksime ekspromt kinno. Mõeldud, tehtud! 15 minuti jooksul otustasime ja panime plaani paika. Ei mingit päevade pikkust plaanimist. Minul oli plaan muidugi peas küpsemas juba nädalapäevad, sest siinsamas, meie lähilinnas näidati eile kaks seanssi "Nullpunkti". Miks siis mitte juhust kasutada. Ei pea ju alati kuhugile kaugele sõitma ja piletihind (2 eurot) ka soodsam, kui suures linnas.


Ladusin lastele plaani välja. See oli kella kuue paiku õhtul. Film hakkas seitsmest. Lapsehoidjat meil veel ei olnud. Aga ema oli kohe - kohe Meenaga kodu jõudmas, nii et tegime talle kiire ettepaneku Stigi ja Meenaga õhtu veeta, seni, kuni meie Steni ja Metega kinos oleme. Ema tõi kodust oma kudumise ja meie kiirustasime kinno. Lahe. Kiire tegutsemine.

Mõned minutid enne filmi algust

Selline pisike ekraan võrreldes suure kinoga, aga ajas asja ära


Olime absoluutselt õigel ajal kohal. Saime normaalsed kohad ja olime ootusärevuses. Esimene kord ju meil kõigil sellises kohalikus kinos käia. Mina oma lapsepõlves käisin vist iga nädal kinos, vennaga. Siis oli see popp ja kättesaadav. Põhiliselt sai vaatamas käidud India filme ja selles samas linnakeses. Nüüd on see vana kultuurimaja juba ammu - ammu maha lammutatud, asemel autoparkla ja kerkinud uus moodne Kultuurikeskus hoopis teises suunas. Aga mäletan väga selgesti selle vana maja atmosfääri. Sai seal ju käidud ka käsitööringis lapsena. Armas maja oli! Kollane:)

Vana kultuurimaja viimased päevad

Filmi juurde tagasi. Sisu lühidalt selline...

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Ta hakkab otsima tunnustust oma vanadelt Lasnamäe sõpradelt, kes pühendavad oma aega pigem narkotsi panemise, ringi hängimise ja pidutsemise peale kui koolikohustuse täitmisele. Kodus peab Johannes toime tulema oma ema süveneva vaimuhaigusega. Pingete kuhjumise tagajärjel avastab noormees end ühel hetkel nullpunktis, kus tal tuleb oma elule teha totaalne reset ning hakata end kildhaaval taas üles ehitama.

“Nullpunkt” on Margus Karu (sünd. 1984) menuromaanile tuginev draama tänapäeva noorte põletavamatest probleemidest – koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.


Film oli põnev. Eriti Steni (11) jaoks. Kestis 1 h 55 min. Tema oleks edasi vaadanud, lõppu ta ei oodanud. Niivõrd paeluv oli tema jaoks see sisu. Mete (10) oli vaimustatud roppudest sõnadest. Üllatus, jah? Ropp oli tõesti kohati, liigagi. Aga see on elu, eriti noorte seas, on kord nii. Kasvavad välja. Minule isiklikult meeldis geniaalne lõpp. Kahju ainult kõikidest "Pauladest". Vaadake ise, siis saate aru.

Üks väga tabav repliik siit...
Palun mine seda filmi vaatama. Isegi kui gümnaasium on juba kaugel ja, et peaaegu unustatud. Mine ka siis, kui Sa veel pole sinna jõudnud. Lihtsalt mine, sest see pole film ainiti koolielust vaid elust. Elust eestis, täna, 21. sajandil. See võid olla Sina või Su naaber. Ja kui Sa pole veel leidnud oma häält, et kiusajat pikalt saata, siis pärast viimast repliiki ’’Käi putsi, Paula’’ leiad Sa selle kindlasti!
Koduteel arutati siis üheskoos läbi kõik viimati nähtu ja võrreldi, mis oli hea, mis jama. Kooliga käisid Mete ja Sten esmaspäeval vaatamas jõuluetendust "Hiired on hiired". Mete oli pettunud, jama oli olnud. Keegi naine oli tema ees istunud ja terve etenduse aja kõva häälega jutustanud, mis muutis lapse teatrielamuse "jamaks". Stenile jällegi meeldis, püüdis mulle isegi sisu ümber jutustada. Kumbki sai kingituseks ka raamatu "Unenäo rong". Raamatud on alati toredad.


Ühes asjas jõudsid nad selgusele, "Printsess Luluu ja härra Kere" oli kordades parem etendus. Ja Mete Apollo kino külastus oli ka top viies:D Sten ei kujuta ettegi, mida "tõeline" kino endast kujutab, eriti koos popcorniga:) Eks me selle vea parandame õige pea.

Lõppkokkuvõttes olid lapsed nõus jälle minuga meie kohalikku kinno tulema, kui midagi uut näidatakse. Kultuurikava on meil tegelikult väga tihe kultuurikeskuses ja võiks tõesti tihedamini üritustest osa saada, kõik peaagu ju koju kätte toodud.

Koju jõudes olid toad soojad, nõud pestud, lapsed rahulikud. Küll on hea, kui tugivõrgustik on omast käest võtta ja lapsed on meelsasti ka aegajalt vanaemaga:) Ja meie - suuremad, saame koos omi asju teha.

10. detsember 2014

DIY - 3 lihtsat lumehelvest


Jagan teiega üht jõulukaunistuse ideed, mis ringles Facebook´is. Et seda teha, oleks vaja esmaseid teadmisi, kuidas paberist lumehelbeid teha. Kõige tähtsam selle asja juures on paberi õigesti voltimine, mis mulle on nüüd küll selge. Proovisin kolm varianti ka läbi teha ja polnud midagi rasket. Väljalõikamiseks soovitan kasutada universaalset nuga, mida saab ehituspoodidest. Tööd tehes oleks hea kasutada lõokelauda, sest nuga on üliterav.
Kolm erisuurususega nuga ehituspoest vaid 70 sendi eest!



Esimesed katsetused
Valmis helbed oleks mõistlik panna paksu raamatu vahele mõneks ajaks, et helbed sirgeks saaksid ja siis juba riputamise juurde asuda.

Head meisterdamist!

AllikasPinterest

9. detsember 2014

Madalseis

Minul. Jälle. Polegi ammu juba sellist masekat olnud. Võib - olla mõjus laastavalt see tormiline nädalavahetus, ei teagi. Olen nagu tühjaks pigistatud sidrun. Ainult lapsed ja kassid - aga MINA. Eks see rahaline seis annab ka löögi, muudkui käi ja arvesta. Eile enne toidupoodi minekut viskasin oma kontole pilgu peale, et kassas makstes mitte lolli seisu jääda ja teaksin arvestada palju kulutada veel saan. Ja siis jäin õhku ahmides oma seisu vaatama. Üle 350 euro jumala lambist. Arvestasin ümbes 10 euroga. Olin siis sõnatu ja kahjuks ei saanud vaadata ka, kust raha pärit oli. Poes tegin tõesti hädavajalikud ostud ja raha kulutada ei julgenud. Mine tea, mis krdi raha see on:D

Kodu sõites mõtlesin, et kes see muu olla saab, kui minu eks. Lihtsalt muud varianti ei olnud. 8 -ndal kuupäeval ka veel. Lasteraha ju olla ei saanud, see tuleb alati täpselt 9 -ndal. Vist. Ega ma ka ei tea, kui valitsus just vahepeal vahetunud ei ole.

Tegin koduteel kohe kõne eksile, et asjasse selgust saada. Tema eitas. Arvasin, et püüab mind lolliks teha ja üsna edukalt. Aga ei, tema ei teadvat midagi asjast.

Läksin siis ema juurde, et netist järgi vaadata, mis kuradi summa see selline on ja minu suureks pettuseks oli lasteraha päev varem välja makstud. Krt, kas nii ikka tohib? See süvendas mu masendust veelgi.

Ja täna oli päeva nael. Ma ei saagi toimetulekut. Ei anna välja lihtsalt. Minu sissetulekud on liiga suured. Jaskar oli eelmisel kuul koolipraktikal ja seega supleme lausa rahas. Ma ei kujta ette, kuidas me välja veame uue kuuni, kui maksud ära maksan sellest 345 eurost:) Uuhh. Täitsa selline mõte on peas, et sõidaks keegi mind surnuks. Saaks murest lahti!

Ma lähen nüüd nõusid pesema. Kraanikaussi ei mahu enam mustad nõud ära:)
 

Meil käisid päkapikud!





Või päkapikk, ega ma veel täpselt ei teagi. Kogun ennast natukene ja teen kõne pakil olevale telefoninumbrile. Eks ma kahtlustan ka kedagi, aga kui ma juuksemaski leidsin pakist, siis mu kahtlused lõid kõikuma natuke. See peab olema keegi, kes teab mu telefoninumbrit. Kuna ma seda ei tea isegi veel peast, siis on väga kahtlane, kes seda veel teavad? Eks ma lahendan selle tänase päeva jooksul ära, kes see päkapikk oli:)

Teisi lapsi meil veel kodus ei ole peale Meena ja Stigi. Nii et kogu arutamise lust jäi neile. Ja eks me pistsime komme ka juba piisavalt suhu. Kõik head kommid meile välja valitud ja mulle (vist) suur Kalevipoja shokolaad ka - mõru, täpselt minu maitsele:) Meena muidugi kohe vaatas, et tuttav mees shokolaadil ja hüüdis mulle õnnelikult, et see on ju seesama mees, kes Stenil raamatus on. Sten loeb Kalevipoega.

Kokkuvõtteks. Võite meile julgelt komme saata, võtame kõik rõõmuga vastu. Ja suur, suur tänu tänase paki eest veel tundmatule päkapikule! Sõime kõhud kommi täis ja ülejääk läks suurde kommipurki ja sahvrisse hoiule. Kui Mete ja Sten jõuavad, pakume ka neile ja ülejäänut hakkan siis hommikuti neile jagama. Tükiks ajaks kommimure murtud jälle:)

 

6. detsember 2014

Pärlid jõululaadalt

Pean kohe eraldi postituse tegema jõululaadast, mis toimus sealsamas kuusekaunistamise ürituse raames. Või siis kuusekaunistamine jõululaada raames. Kuidas keegi soovib:D

Vahva oli. Sai palju suheldud, nähtud, ahetatud, ohetatud. Sellised käsitöölaadad on mulle alati meeldinud. On ikka andekaid, ettevõtlikke ja usinaid inimesi. Oma kätega suudetakse nii palju ilu teha:)

Hakkame siis otsast pihta. Alustasime raamatuletiga. Seal sai päris kaua aega veedetud ja huvitavamad raamatud jätsin meelde, et omale soetada, kui kunagi võimalik on.
.
Kindel favoriit, mille omanikuks ma saada tahan, on "Maja ABC" ja siis veel ports lasteraamatuid. Raamatud oleks alati teretulnud. Malluka raamatut kahjuks polnud, oleks ka pilgu peale visanud:)

Kaugelt nägime, et ka Janne on kohal oma imearmsate vaipadega ja läksime oma käega lausa katsuma. Põrandale sellist vaipa panna küll ei raatsiks. Temal on ka muud käsitööd, millega saate tutvuda siin.



Vahva "tissipadi"
Järgmisena uurisime Juta Räägeli vilditud käsitööd.

Vilditud saunamüts kõrvadega
Edasi aga väga lahedad käsitsi tehtud ehted...


Kus me pikemalt peatusime ja asja uurisime, olid tüdrukute pihikseelikud. Ja muidugi kõike muud ilusat käsitööd. Tegijaks meie oma valla inimene Inge Tõnisson. Facebooki lehele saad siit.

Meie südamed olid võidetud





Nende pihikseelikutega oli nii, et suuremad suurused ei pidanud enam nii armsad olemaja mitte nii nunnud välja nägema, kui näiteks 98 suurus. Meie lastele oleks aga vaja suuruseid nii 122 - 134 vahemikus. Suveüritusteks väga armas kleidike. Pihikpüksid ju ka tegelikult lahedad ja kõik siinsamas oma linnas meil saadaval.

Edasi vaadake ise kõike seda toredust!




Juustuvahvlid

Helkurid

Tatrajahust piparkoogid

Kreeka-, ja metsapähklid koos sobiva purustajaga

Meie oma küla mees pakkus puidust tooteid ja füüsali moosi

Palju sorte shokolaadi

Merje viib koju küüslaugushokolaadi
 Edasi tuleb minu endise töökoha toodang super heade hindadega ja huvitavate lahendustega...
Kes soovib sellise hinnaga tooli?
Järgnevast tahan pikemalt kirjutada. See on hea lahendus õunamahlale. Lased kuuma mahla vastavatesse kotidesse, mida saab kaubandusest. Viid keldrisse ja talvel tood mahla, asetad vastavasse kasti ja muudkui lased kraanist. On õhukindlalt ja säilib seega pikalt, pole hirmu, et mahl käärima läheb. Pudelitega mässamine tundub selle lahenduse kõrval täitsa mõttetu.

Tootja Kase Furniture OÜ...




Jupp lauda, auk sees ja suudab hoida veinipudelit! Ja 1 eurot tükk:)


 Kas ei ole andekaid inimesi? On!