Küsimused mulle

27. detsember 2014

Järjekordne sünnipäevareis

Seljataga on järjekordne sünnipäevareis. Sedakorda siis Meenaga. Tema valikuks osutus "Lumekuninganna 2", mida käisime Pärnus vaatamas. Eile oli ka esimene päev, mil seda filmi hakati kinodes näitama. Mete käis oma sünnipäeva ajal Saksamaal vaatamas selle filmi esimest osa koos oma klassiõe perega. Meenal oli see elu esimene kinokülastus:)

Sõitu alustasime hommikul vara, sest piletid olid ostetud päeva esimesele seansile, 11:15. Pärnus olime enne kümmet ja pidime kuidagi oma aega veel sisustama. Sõitsime Maximasse, aga selle avamiseni oli veel üle 10 minuti aega. Ja teadagi on ootaja aeg pikk:D Et mitte külmetada, läksime Hesburgerisse ja tegime ühed latte´d, Meena sai kõrrejoogi ja friikartulid. Hea variant enne kino, et kõhus midagi oleks. Näljane laps on teadagi natukene ettearvamatu. Kuigi kodus sõi ta putru enne ärasõitu.

Õigepea tehti ka Maxima lahti. Meil oli plaan midagi käekotti osta, et filmi ajal krõbistamist oleks. Tegime siis kõiuk oma valikud, üks asi parem kui teine ja suundusime järjekorda. Olime natuke aega seisnud, kui selgus, et järjekord ei liigu mitte karvavõrdki. Seal poes on 18 kassat ja nesit töötas tol hetkel 3-4. Ja tundus ka, et sealsetel töötajatel oli aega küll, nautisid oma päeva:D Ma hakkasin kõva häälega pahandama ja sel hetkel pani üks mees oma kolm asja käest ja lihtsalt kõndis minema. Järjekorrad olid riiulite vahele ja polnud lootustki, et kuskilt kassadesse abivägesid tuleks ja ka meil pressis aeg peale. Jätsime oma ostukorvi sinnapaika ja kõndisime ka minema. Kui ikka Maximal huvi ei ole, et kliendid oma ostude eest mugavalt ja kiirelt tasuda saaks, siis milleks meilegi vaja seda "jama" seal. Tohutu kokkuhoid ja tunne oli hea. Plaanisime selle järjekorras passimise aja kino juures olevas Apollo raamatupoes veeta.

Järjekordadega seoses oli mul meeldiv kogemus neljapäeval Konsumis. Pisike pood (võrreldes Maximaga) ja kolma kassat töötas. Läksin ja maksin, ei mingit järjekorda. Ja peale mind ei olnud kedagi. Nii on lust lausa poes käia. Ega mul järjekordade vastu midagi ei ole, kui aega oleks. Päris mõnus on aeg maha võtta ja ümbritsevat silmitseda, aga igal asjal on piir.

Nii...järgneva aja veetsimegi siis raamatupoes ja mõnusasti. Meenal oli "sünnipäevalapse" õigus omale midagi poest valida. Eks ta tiirles seal omajagu ja küsis ikka minu nõu ja uuris hindasid. Sai väga hästi aru, kui Frozen´i nuku eest 40 eurot on meile ikka liig. Lõpuks märkas ta troll Zelfs´i ja asi oli lahendatud. On meilgi nüüd kodus see laste seas popp vidin.


Ma vist ei ole maininud, et meiega kaasas oli ka minu eks. Ta polnud ka ammu kinos käinud ja veel vähema Pärnus. Nii et ta tuli heameelega meiega kaasa ja nautsi päeva. Tema ostis raamatupoest vahur kersna uue raamatu, mida mina saan esimesena lugeda. Eile õhtul alustasingi ja olen juba 60- nda lehekülje juures. Esmamulje on hea ja huvitav ka omajagu. Ja väga paljude piltidega, nii et loetu saab ka kohe pildis selgeks.


Ja tuttavad näod olid ka raamatus - äratundmisrõõm oli suur:D Minu isa eksnaine ja laste ema Ave - feng shui asjatundja:)


Kuigi ma olen juba korra kaasaegses kinos käinud, siis sel korral oli jällegi midagi uut minu jaoks, 3D kino. Minu imestuseks pakuti enne kinosaali sisenemist kõigile külastajatele prillid - 3D prillid siis. Ja minu imestuseks need täitsa toimisid. Ilma oli pilt justkui laialivalguv ja udune, prillidega olime justkui ise filmis sees ja saime seiklustest osa. Lahe!:D Maalt ja hobusega:)

Mustad prillid täiskasvanutele, sinised lastele
 
Minu arust Meenale prillid täitsa sobivad

3D film

Meena vaatas filmi huviga ja okli väga rahul. Kui filmiga ühel pool olime, siis sai kohe sealsama olevast H&M-i poest läbi hüpatud ja ka mõned ostud tehtud. Meena sai omale saapad, mis algul maksid pea 25 eurot, soodushind oli 12. Ja kuna Stig enam mähkmeid ei vaja, siis oli talle kohe hädasti vaja alussärke. Bodi ju aluspükstega ei kanna ja pluusi alla on särki vaja, külm ju muidu. Nii saigi H&M-st kahene alussärkide komplekt Stigile. Ja hea, et ära ostsin. Lindexis sellist asja mina ei leidnud, kui poiste alussärk (maika). Oli küll pikka sooja pesu ja aluspükse, aga särkidest polnud lõhnagi.

Lõpuks siis kohviku külastus. Valisime harjumuspärase Da Vinci Pasta & Pizza fast casual stiilis söögikoha. Meena sõi lihtsalt pastat e. makarone, ilma mingite lisanditeta. Kurb lausa. Ja loomulikult käsitis valmistatud Itaalia jäätist.

Kodusõidule asusime kuskil viie paiku ja Meena oli päevast nii väsinud, et autos lasi tema silma kohe kinni. Meenaga saime siis ka sel aastal veel ühelepoole ja võlad klaariks:) Järgmine sünnipäevalaps on Stig. Tema traditsioonidest veel midagi ei tea. Vaatame, mida me temaga ette võtame.
 

25. detsember 2014

DIY - Ma ostsin reha

Väljas on küll pilkane talv ja muideks väga ilus ja mõnus, aga mina otsin juba pikemat aega kaubandusest üht head ja sobivat reha. Meie kohalikus kaubamajas oli täitsa olemas, mis sobis nii värvilt kui ka disainilt, aga hind oli natuke krõbe - kuskil 8 euro ringis. Aga selle rehaga sain vähemalt selgeks, et midagi sellist ma otsingi.

Milleks on kesktalvel reha vaja, küsite kindlasti. Ma nüüd ei leia algset ideepilti üles, aga FB-is ringles üks lahe idee, kuidas koduses köögis pokaale hoida. Alalõpmata on kapis ruumipuudus ja kui pokaale vaja, siis otsi ei tea kust. Nüüd on probleem lahenduse saanud ja päris äge:) Sain 6 euroga samaväärse reha Depost ja minu pokaalidel on nüüd kindel kohta köögis!




Kogu minu pokaali tagavara
 

24. detsember 2014

Jõululaupäev

Täna on jõululaupäev ja tunne on väga hea. Eriti tänu maha sadanud valgele lumele. Eile õhtul hilja, kui laia valget lund alla sadas, olime lastega hilja õhtuni väljas ja kuidagi ei tahtnud tuppa tulla. Lihtsalt nii ilus ja mõnus ilm oli. Stig lausa hüppas rõõmust ja paljakäsi ahmis lund katsuda. Ei lugenud talle see, et käed külmast punased olid. Ja suhu toppis ka ikka võimalikult palju värsket lund. Ja lasi lumel ka otse suhu sadada:D Niivõrd vaimustuses oli lumest. Mete küsis peale tuppa tulekut, kas ta võib hommikul kohe Stigiga õue minna. Muidugi võisid ja läksid ka. Lumelükkamist on küll omajagu, aga ema oli ommikul vara oma laia sahaga juba kohal ja lükkas kõik võimalikud ja võimatud kohad lahti. Tema kindel teadmine on, et maja seinaääred on vaja esimese asjana lumega kinni katta, siis pidavat ka toad kauem soojad püsima. Ja eks Sten on ka suur lumelükkaja:)

Kui ema oma sahaga tuli, olid minule, üksikule naisterahavale, tulnud appi kaks päkapikku, et võtta ette üks väga tähtis töö. Kui kuuldi minu hiigelsuurest elektriarvest, mis oli pea 100 eurot, siis pika analüüsi järel selgus, et suur elektriröövel võib olla ka meie soojaveeboiler. Ja kui selgus, et seda pole algusest saadik üldsegi puhastatud - see on siis nii umbes täpselt 9 aastat - oli plaani võetud, et see töö on vaja ära teha. Tavaliselt on üldiseks normiks, et boilerit peaks puhastama korra aastas:D

Lõime köögis platsi puhtaks, sahvris ka, et oleks ligipääs ja saaks boileri maha monteerida. Tööde juhataja oli JÄLLE minu eks ja töid teostas tema vend. Ja kui sai juba küttekehale ligi, siis avanes üsna jube pilt. Rooste ja katlakivi olid küttekeha kõveraks painutanud ja nii palju sodi ühes boilerid polnud selle ala mees veel varem näinud.

Selline "kohvi" laadne ollus voolas boilerist välja
Küttekeha



Selgus tõsiasi, et küttekeha oleks mõttekam uus osta. Ja nii me siis jagasimegi kodus ülesanded ära, kes keda hoiab ja läksime Lätti Deposse. Niikuinii oli plaan sinna minna. Küll veidi hiljem, aga nüüd saime mitu asja ühendada. Ja ma ei jõua seda Depo poodi ära kiita. No seal müüakse ka vist kõike. Sain veel omale sobiva heegelnõela Sipsiku jaoks, paar kruvikeerajat (neist on alati puudus, eriti pisemat sorti keerajatest) ja kuivaine topsikuid ema jõulukingi jaoks. Neid pidin mitmest poest kokku ostma, et vajalik kogus kätte saada.

Niisiis hoolitses minu eks ka selle eest, et küttekeha ostetud saaks. Mina võtsin suuna nõuderiiuli juurde ja siis väga rahulikult võtsin kõik riiulivahes rahuga läbi. Ise muudkui imestasin, et keegi ei käigi ja ei vingu, et tule siia, vaata seda. Nagu lastega tavaliselt on. Ma tõesti nautisin seda poeskäiku. Lõpuks kammisin veel jõulukaunistuste riiulid ka üksipulki läbi ja imetlesin sadat sorti jõulukuule. Meenale ja Metele ostsin pisikesed klaasist põlevad jõulukuused, et neil ka toas natukene jõuluvalgust oleks.


Ja eks see on tavaline, et kui kuskile on minek, siis on vaja kõigile ka midagi kaasa tuua. Stenile tõin korrektori ja ta oli väga rahul:D Stig õnneks on veel selles eas, et tema ei saa arugi mis toomine ja kellele:D
Jaskar sai ERILISE hambaharja ja ei virisenud ka üldsegi:)

Kui me ükskord koju jõudsime, siis vaatas meile köögis vastu  hiigelsuur kingipakk. Ilusasti hoolikalt tsellofani pakitud. Hakkasin siis lapsi küsitlema. Jaskar oli ka oma "ümbermaailma reisilt" tagasi jõudnud ja lõpuks siis saime temalt niipalju adekvaatset infot, et teadsime, mis autoga käidi ja et olid täitsa tundmatud inimesed. Olin natukene kurb, et nüüd ei saagi teada, kes need head inimesed olid, kes tegid meile jõulurõõnu sellise ilusa maitsva kingituse näol. Eks õnneks jagab juba matsu ja andis head nõu - tee pilti ka:) Mina olin nii üllatunud, et ei oleks ise sellepeale tulnudki.

Ootamatu üllatus 
Nägin väikest kaardikest ja arutasime kiirelt paki lahti. Kaardike tõi koheselt selguse majja. Tõnismatsi talu ütles kõik ja oli selge, kes heateo taga on. Aitäh Teile, Tõnismatsi Talu rahvas! Steni esimene reaktsioon oli, kui ta korvi sisu nägi, et vähemalt soolast saab nüüd süüa:D Tema armastab meil liha. Korvis oli neli latti suitsuvorsti, ilmatu suur suitsusingi tükk, mandariine ja komme. Ja väga ilus suur korv kõigele krooniks:) See hakkas minu emale kohe silma ja tema silmad hakkasid kohe särama.



Südame tegi soojaks ja naeratuse näole!

Edasi monteeriti boilerile uus küttekeha külge ja kiirelt sai boiler oma endisele kohale. Nüüdseks kõik funktsioneerib ja loodan, et see kajastub ka minu järgmistel elektriarvetel. Eks on ka selle eest hoolt kandnud, et meie majas oleks kõik tavalised eletrirõõvel pirnid vahetatud säästlike LED lampide vastu. Kõik on nüüd tehtud selleks, et edaspidi arved normaalsed oleks. Selle eest suur, suur tänu minu eksile!

Kõige selle majandamise tuules täna sai ka minu külmkapi alune puhta jume, külmkapi pealne samamoodi. Sahver on üsna korras ja ülearusest sodist sai ka jälle natukene lahti. Igati töine ja asjalik päev oli täna.

Päeva lõpetasime minu ema juures, kus sõime jõulutoite, andsime jõulukingi üle ja nii muuseas paigutasime kuivainetopsikud ka kohe paika. Lapsed said kuuse alt oma pakid onu Jaanuselt ja tädi Anult ja loomulikult vanaemalt. Nemad ei unusta ka kunagi minu lapsi ja alati on neil kingid. Komme on neil praegu igatahes lademetes ja kõik peaksid isud täis süüa saama.

Meie jõulukink emale
Mul on väga selgelt meeles, kuidas meie oma vennaga jõulude ajal komme kogusime. Ladustasime neid kirjutuslaua sahtlis ja siis aegajalt istusime koos maha ja sorteerisime ja lugesime komme. Meil ju niipalju komme ei olnud, kui tänapäeva lastel. Ja me väga hoolikalt sõime neid, et ikka pikaks ajaks jätkuks.


Meena jõulukink vanaemale


Komme jätkub isegi mängimiseks:)


Eme tegi endale jõulukingi - akutrell ja saab nüüd kiirkoolitust, kuidas asju kasutada

Nüüd te siis teate, millised kingid mulle rõõmu teevad - puhas boiler, suitsuvorst ja suitsuliha, säästlikud pirnid. Puhas rõõm!

Ja meie jõulukuusk jäigi tuppa toomata. Aga sellest on mul ainult hea meel. Jälle ühe kuuse elu säästetud ja niimuinii on meil hoovipeal minu ema poolt istutatud kuusk, keda Meena veel täna natukene juurde ehtis. On küll veel pisike, aga värskelt sadanud lumega imekaunis ja küll ta kasvab!



Kassid tunnevad eriti suurt rõõmu välja kuusest. Hea kuule kõigutada ja mängida:)


23. detsember 2014

Kassikesed


Kellegi tundmatu soovil kirjutan natukene meie kassidest. Kui me nad jaokaupa suve lõpul võtsime, siis oli palju kurja vastukaja, et miks ometi võtta kassid, kui kasse tuppa elama ei lastagi. Küll omistati mulle "südamet" inimese nimi ja seda ilkumist oli natuke isegi liiga palju kohati. Hakkas juba ära tüütama.

Elavadki minu kassid väljas. Uskumatu ju küll, aga maakohas on see täitsa normaalne nähtus. Ja pole siiani lasknud neid tuppa. Elavad ilusasti lehtla all, söögi saavad alati kindla koha peale ja mänguruumi on õues küllalt. Eriti meeldib neile õunapuu otstes ronida. Ja eks nad "rallivad" hoovis ka, kui enam magada ei jõua. Päris huvitav on aknast vahest jälgida, kuidas nad hüppavad ja puide otse kõik kolmekesi kihutavad.

Söömisega on nüüd nii, et olen saanud nad niikaugele, et konserve enam ostma ei pea. Muidu olid ainult konservi peal. Nüüd olen hakanud otsma latiga "Nimeta" vorsti. Seda söövad nad meelsasti. Reedeti on neil räimepäev. Ostan alati euro eest ja sellest piisab pühapäevani vaheldumisi muu toiduga. Kodu toitu nad eriti ei söö. Söögijääke ma mõtlen. Vahest mõnda lihasemat kastet teen neile piimaga segi. Soe piim on igal söögikorral ja kuivtoit on ka nüüd alati ees ja tundub, et nad söövad päris edukalt seda.

Olen neid ka paaril korral tuppa uudistama lasknud, kui ahjupuid vean, aga ega nad eriti huvitatud ei ole ja kui veel Stig üleval juhtub olema, siis jooksevad kohe hirmust ukse pealt tagasi. Tuppa surumist kui niisugust üldsegi ei ole. Nende territoorium on lehtla ja selle ümbrus.

Hiired on nad kenasti kõik kinni püüdnud. Toas mürgid seisavad puutumatult - järelikult hiiri ei ole. Ükspäev oli ka priske mutt maha murtud ja mängukanniks võetud. Seda siis visatakse väiksematele ja nii nad mängivad omavahel. Mõnus seltskond on nad kõik kolmekesi. Pole kordagi kahetsenud, et ma nii hulgi nad kohe meile tõin, kuigi ma olin suur kassivastane. Lapsed käivad neid ka ikka aegajalt silitamas, et nad väga metsikuks ei muutuks.

Nii on meil kassikestega. Kasvanud on nad kõvasti, kenad prisked karvapallid:)








Nimed on ka neil vist ikka endised - kollane on Kõuts, must Muurik, valgekirju Kiti-Kiti-Miisu. Mina kutsun neid kiisudeks:D

22. detsember 2014

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa

Täna oli juba nii ilus ja lumine ilm väljas, et vägisi kiskus llaulu lahti...teaks ainult sõnu peast, küll siis laulaks. Kõvasti ja valesti. Aga lastele meeldib, kui ma laulan:D

Tänasesse päeva sobis ideaalselt see laul...

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha, on talv
ja paljajalu käia on lume peal halb.


Tänu sellel ilmale ja meeleolule leidsin netist laulusõnu tuntud lastelauludele. Laulusõnad on siin ja siin. Alati on üks jama, et algust nagu tead lauludel ja edasi on tühi maa. Oleks ikka vaja laulud korralikult selgeks õppida:D

Nüüdseks on muidugi kõik ilus juba möödas, ilm on totaalselt ära keeranud. Vihma ladistab. Väljas jälle poriväli ja parem on nina mitte välja pista. Masendav lausa.

Aga päeval sai mõned klõpsud tehtud, kui postkasti lahti muukimas käisime koos Meenaga. Ja ühed kassipildid on ka varasemast, kui õhtupimeduses fotoshoot´i proovisin teha:D