Küsimused mulle

24. detsember 2014

Jõululaupäev

Täna on jõululaupäev ja tunne on väga hea. Eriti tänu maha sadanud valgele lumele. Eile õhtul hilja, kui laia valget lund alla sadas, olime lastega hilja õhtuni väljas ja kuidagi ei tahtnud tuppa tulla. Lihtsalt nii ilus ja mõnus ilm oli. Stig lausa hüppas rõõmust ja paljakäsi ahmis lund katsuda. Ei lugenud talle see, et käed külmast punased olid. Ja suhu toppis ka ikka võimalikult palju värsket lund. Ja lasi lumel ka otse suhu sadada:D Niivõrd vaimustuses oli lumest. Mete küsis peale tuppa tulekut, kas ta võib hommikul kohe Stigiga õue minna. Muidugi võisid ja läksid ka. Lumelükkamist on küll omajagu, aga ema oli ommikul vara oma laia sahaga juba kohal ja lükkas kõik võimalikud ja võimatud kohad lahti. Tema kindel teadmine on, et maja seinaääred on vaja esimese asjana lumega kinni katta, siis pidavat ka toad kauem soojad püsima. Ja eks Sten on ka suur lumelükkaja:)

Kui ema oma sahaga tuli, olid minule, üksikule naisterahavale, tulnud appi kaks päkapikku, et võtta ette üks väga tähtis töö. Kui kuuldi minu hiigelsuurest elektriarvest, mis oli pea 100 eurot, siis pika analüüsi järel selgus, et suur elektriröövel võib olla ka meie soojaveeboiler. Ja kui selgus, et seda pole algusest saadik üldsegi puhastatud - see on siis nii umbes täpselt 9 aastat - oli plaani võetud, et see töö on vaja ära teha. Tavaliselt on üldiseks normiks, et boilerit peaks puhastama korra aastas:D

Lõime köögis platsi puhtaks, sahvris ka, et oleks ligipääs ja saaks boileri maha monteerida. Tööde juhataja oli JÄLLE minu eks ja töid teostas tema vend. Ja kui sai juba küttekehale ligi, siis avanes üsna jube pilt. Rooste ja katlakivi olid küttekeha kõveraks painutanud ja nii palju sodi ühes boilerid polnud selle ala mees veel varem näinud.

Selline "kohvi" laadne ollus voolas boilerist välja
Küttekeha



Selgus tõsiasi, et küttekeha oleks mõttekam uus osta. Ja nii me siis jagasimegi kodus ülesanded ära, kes keda hoiab ja läksime Lätti Deposse. Niikuinii oli plaan sinna minna. Küll veidi hiljem, aga nüüd saime mitu asja ühendada. Ja ma ei jõua seda Depo poodi ära kiita. No seal müüakse ka vist kõike. Sain veel omale sobiva heegelnõela Sipsiku jaoks, paar kruvikeerajat (neist on alati puudus, eriti pisemat sorti keerajatest) ja kuivaine topsikuid ema jõulukingi jaoks. Neid pidin mitmest poest kokku ostma, et vajalik kogus kätte saada.

Niisiis hoolitses minu eks ka selle eest, et küttekeha ostetud saaks. Mina võtsin suuna nõuderiiuli juurde ja siis väga rahulikult võtsin kõik riiulivahes rahuga läbi. Ise muudkui imestasin, et keegi ei käigi ja ei vingu, et tule siia, vaata seda. Nagu lastega tavaliselt on. Ma tõesti nautisin seda poeskäiku. Lõpuks kammisin veel jõulukaunistuste riiulid ka üksipulki läbi ja imetlesin sadat sorti jõulukuule. Meenale ja Metele ostsin pisikesed klaasist põlevad jõulukuused, et neil ka toas natukene jõuluvalgust oleks.


Ja eks see on tavaline, et kui kuskile on minek, siis on vaja kõigile ka midagi kaasa tuua. Stenile tõin korrektori ja ta oli väga rahul:D Stig õnneks on veel selles eas, et tema ei saa arugi mis toomine ja kellele:D
Jaskar sai ERILISE hambaharja ja ei virisenud ka üldsegi:)

Kui me ükskord koju jõudsime, siis vaatas meile köögis vastu  hiigelsuur kingipakk. Ilusasti hoolikalt tsellofani pakitud. Hakkasin siis lapsi küsitlema. Jaskar oli ka oma "ümbermaailma reisilt" tagasi jõudnud ja lõpuks siis saime temalt niipalju adekvaatset infot, et teadsime, mis autoga käidi ja et olid täitsa tundmatud inimesed. Olin natukene kurb, et nüüd ei saagi teada, kes need head inimesed olid, kes tegid meile jõulurõõnu sellise ilusa maitsva kingituse näol. Eks õnneks jagab juba matsu ja andis head nõu - tee pilti ka:) Mina olin nii üllatunud, et ei oleks ise sellepeale tulnudki.

Ootamatu üllatus 
Nägin väikest kaardikest ja arutasime kiirelt paki lahti. Kaardike tõi koheselt selguse majja. Tõnismatsi talu ütles kõik ja oli selge, kes heateo taga on. Aitäh Teile, Tõnismatsi Talu rahvas! Steni esimene reaktsioon oli, kui ta korvi sisu nägi, et vähemalt soolast saab nüüd süüa:D Tema armastab meil liha. Korvis oli neli latti suitsuvorsti, ilmatu suur suitsusingi tükk, mandariine ja komme. Ja väga ilus suur korv kõigele krooniks:) See hakkas minu emale kohe silma ja tema silmad hakkasid kohe särama.



Südame tegi soojaks ja naeratuse näole!

Edasi monteeriti boilerile uus küttekeha külge ja kiirelt sai boiler oma endisele kohale. Nüüdseks kõik funktsioneerib ja loodan, et see kajastub ka minu järgmistel elektriarvetel. Eks on ka selle eest hoolt kandnud, et meie majas oleks kõik tavalised eletrirõõvel pirnid vahetatud säästlike LED lampide vastu. Kõik on nüüd tehtud selleks, et edaspidi arved normaalsed oleks. Selle eest suur, suur tänu minu eksile!

Kõige selle majandamise tuules täna sai ka minu külmkapi alune puhta jume, külmkapi pealne samamoodi. Sahver on üsna korras ja ülearusest sodist sai ka jälle natukene lahti. Igati töine ja asjalik päev oli täna.

Päeva lõpetasime minu ema juures, kus sõime jõulutoite, andsime jõulukingi üle ja nii muuseas paigutasime kuivainetopsikud ka kohe paika. Lapsed said kuuse alt oma pakid onu Jaanuselt ja tädi Anult ja loomulikult vanaemalt. Nemad ei unusta ka kunagi minu lapsi ja alati on neil kingid. Komme on neil praegu igatahes lademetes ja kõik peaksid isud täis süüa saama.

Meie jõulukink emale
Mul on väga selgelt meeles, kuidas meie oma vennaga jõulude ajal komme kogusime. Ladustasime neid kirjutuslaua sahtlis ja siis aegajalt istusime koos maha ja sorteerisime ja lugesime komme. Meil ju niipalju komme ei olnud, kui tänapäeva lastel. Ja me väga hoolikalt sõime neid, et ikka pikaks ajaks jätkuks.


Meena jõulukink vanaemale


Komme jätkub isegi mängimiseks:)


Eme tegi endale jõulukingi - akutrell ja saab nüüd kiirkoolitust, kuidas asju kasutada

Nüüd te siis teate, millised kingid mulle rõõmu teevad - puhas boiler, suitsuvorst ja suitsuliha, säästlikud pirnid. Puhas rõõm!

Ja meie jõulukuusk jäigi tuppa toomata. Aga sellest on mul ainult hea meel. Jälle ühe kuuse elu säästetud ja niimuinii on meil hoovipeal minu ema poolt istutatud kuusk, keda Meena veel täna natukene juurde ehtis. On küll veel pisike, aga värskelt sadanud lumega imekaunis ja küll ta kasvab!



Kassid tunnevad eriti suurt rõõmu välja kuusest. Hea kuule kõigutada ja mängida:)


23. detsember 2014

Kassikesed


Kellegi tundmatu soovil kirjutan natukene meie kassidest. Kui me nad jaokaupa suve lõpul võtsime, siis oli palju kurja vastukaja, et miks ometi võtta kassid, kui kasse tuppa elama ei lastagi. Küll omistati mulle "südamet" inimese nimi ja seda ilkumist oli natuke isegi liiga palju kohati. Hakkas juba ära tüütama.

Elavadki minu kassid väljas. Uskumatu ju küll, aga maakohas on see täitsa normaalne nähtus. Ja pole siiani lasknud neid tuppa. Elavad ilusasti lehtla all, söögi saavad alati kindla koha peale ja mänguruumi on õues küllalt. Eriti meeldib neile õunapuu otstes ronida. Ja eks nad "rallivad" hoovis ka, kui enam magada ei jõua. Päris huvitav on aknast vahest jälgida, kuidas nad hüppavad ja puide otse kõik kolmekesi kihutavad.

Söömisega on nüüd nii, et olen saanud nad niikaugele, et konserve enam ostma ei pea. Muidu olid ainult konservi peal. Nüüd olen hakanud otsma latiga "Nimeta" vorsti. Seda söövad nad meelsasti. Reedeti on neil räimepäev. Ostan alati euro eest ja sellest piisab pühapäevani vaheldumisi muu toiduga. Kodu toitu nad eriti ei söö. Söögijääke ma mõtlen. Vahest mõnda lihasemat kastet teen neile piimaga segi. Soe piim on igal söögikorral ja kuivtoit on ka nüüd alati ees ja tundub, et nad söövad päris edukalt seda.

Olen neid ka paaril korral tuppa uudistama lasknud, kui ahjupuid vean, aga ega nad eriti huvitatud ei ole ja kui veel Stig üleval juhtub olema, siis jooksevad kohe hirmust ukse pealt tagasi. Tuppa surumist kui niisugust üldsegi ei ole. Nende territoorium on lehtla ja selle ümbrus.

Hiired on nad kenasti kõik kinni püüdnud. Toas mürgid seisavad puutumatult - järelikult hiiri ei ole. Ükspäev oli ka priske mutt maha murtud ja mängukanniks võetud. Seda siis visatakse väiksematele ja nii nad mängivad omavahel. Mõnus seltskond on nad kõik kolmekesi. Pole kordagi kahetsenud, et ma nii hulgi nad kohe meile tõin, kuigi ma olin suur kassivastane. Lapsed käivad neid ka ikka aegajalt silitamas, et nad väga metsikuks ei muutuks.

Nii on meil kassikestega. Kasvanud on nad kõvasti, kenad prisked karvapallid:)








Nimed on ka neil vist ikka endised - kollane on Kõuts, must Muurik, valgekirju Kiti-Kiti-Miisu. Mina kutsun neid kiisudeks:D

22. detsember 2014

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa

Täna oli juba nii ilus ja lumine ilm väljas, et vägisi kiskus llaulu lahti...teaks ainult sõnu peast, küll siis laulaks. Kõvasti ja valesti. Aga lastele meeldib, kui ma laulan:D

Tänasesse päeva sobis ideaalselt see laul...

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha, on talv
ja paljajalu käia on lume peal halb.


Tänu sellel ilmale ja meeleolule leidsin netist laulusõnu tuntud lastelauludele. Laulusõnad on siin ja siin. Alati on üks jama, et algust nagu tead lauludel ja edasi on tühi maa. Oleks ikka vaja laulud korralikult selgeks õppida:D

Nüüdseks on muidugi kõik ilus juba möödas, ilm on totaalselt ära keeranud. Vihma ladistab. Väljas jälle poriväli ja parem on nina mitte välja pista. Masendav lausa.

Aga päeval sai mõned klõpsud tehtud, kui postkasti lahti muukimas käisime koos Meenaga. Ja ühed kassipildid on ka varasemast, kui õhtupimeduses fotoshoot´i proovisin teha:D

















Uhkes üksinduses

Uskumatu küll, aga ma olen "peaagu" üksinda kodus. Kassid ja Stig ei lähe arvesse, neid pole silmapiiril. Stig juba magab.

Ma sain ka täna päevaune teha. "Eks" oli siin ja tegeles majapidamise ja lastega. Nii et sain ikka päris korralikult sügavasse unne jääda. Oli lastele mingit tähesuppi (pakisupp) teinud. Sügavkülmast veel porgandeid juurde lisanud ja lastel kõhud täis söötnud. Kui ma ärkasin, oli ta juba läinud ja lapse hoidmise oli Jaskar üle võtnud. Köök kõik läikis, kraanikauss oli mustadest nõudest tühi, küünlad põlesid, tuba oli soe. Mõnus "kodutunne" tekkis. Ja siis mõtlesin sooja pliidi juures omakeskis, äkki  peaksin oma "eksi" endale majakaaslaseks võtma. Talle täitsa meeldib siin. Ja ega ta palju ei segaks mu elu. Ta ju käib suurema osa Soomes, tuleks ainul nädalalõppudeks ja vahest pikemale puhkusele. No nagu mitte üürnik ja mitte ka nagu mees, vaid lihtsalt...ma ei oskagi seda sõna välja õelda. No et tal oleks kuhu tulla, saab vahest süüa, teeks talle ühe nurga kuhugile, kus ta ennast sirgu saaks visata. Ega meil ruumi pole, aga selline mõte tekkis. Oleks ju vahelduseks hea, kui keegi teine ka teeb midagi, mitte et kui mina olen rivist väljas, siis kukub majapidamine kokku. Ta saaks ideaalselt hakkama, isegi paemini kui mina. Käis lapsega isegi õues täna, kui mina magama keerasin. No nii, sellised mõtted tekkisid. Kas see ka hea mõte on, seda ma ei tea:D Äkki ei saa pärast lahti enam:D

Nagu te Shoppingq FB-i lehelt juba lugeda saite, saime me täna (eile, üleeile) paki. Kunas, seda ei teagi, sest post oli pikemat aega toomata. See oli minu eBay 73. ost. Tellimuse tegin 14. novembril käesoleval aastal:D Sattusin sellisele lahedale lehele, kus on palju käsitööd koos põhjalike eesti keelsete juhenditega ja mul tuli tohutu isu ka midagi sealt tegeme hakata. Veel parem, kui saaks seda teha mingis ringis koos teistega. Valisin välja sipsiku ja otsisn eBayst välja vajalikud lõngad. Vaatasin tiiru ka meie kohalikku kaubamajja, aga seal polnud seda, mida mina tahtsin. Lõng peab nimelt olema puuvilla ja bambusviskoosi segu, et tulemus ilus jääks. Otsisn ka Pärnust sarnast asja, aga tulemusteta. Ebay on jällegi koht, kust alati abi saab. Seal müüdakse vist kõike ja hinnad ON soodsamad. Pidin küll akau oma lõngasid ootama, aga aega mul oli sel korral. Nüüd on vaja asjale pihta saada. Äkki saame külamajja mingi ringi käima, et üheskoos midagi nokitsema hakata. Seltsis ikka segasem ja saaks oma oskusi jagada. Keegi oskab ikka midagi, mida teine ei oska või kambapeale saab midagi välja mõelda. Noh naised, mis te arvate? Mina hakkaks sipsikut heegeldama:D Aga seal lehel on palju vahvaid tegelasi, mida teha.

Eesootav "projekt"

Sinise lõnga tellisin sellepärast, et ta nii ilus oli:)
Kui ma lõgapaki lahti tegin, vaatas mulle vastu kohe patsikumm. Ei tea, milleks see hea on. Või on mõni hiina neiu oma kummi kogemata kaasa pakkinud:) Paistis uus ja kasutamata. Ja väga lahedad margid olid pakil. Midagi minu margikogujast vennale ka ikka.



Täna saigi vennal üle pika aja külas käidud. Kiirvisiit küll aga siiki. Oli täitsa kaine poiss, ilus vaadata kohe. Näitas, millega ta tegeleb. Lubas pilti teha ja puha. Normaalne. T aehitab nimelt kõrvalhoonesse sauna, kus vanasti, kui ema veel lehmi pidas, oli piimajahutusruum. Nüüd, kui loomapidamine enam popp ei ole, seisavad hooned kõik kasutuseta. Ja nii minu vend teebki siis sellist mõnusat, suure eesruumiga sauna. Saun on juba töökorras. Puudub küll kraanivesi ja eesruumis on nokitsemist, aga see ei sega juba saunamõnusid nautimast. Vaadake ise...




 

Tegin ka emale head meelt ja viisin Meena tema juurde. Meena nii väga soovis. Vanaema oli ka kindlasti "vaimustuses" sellest plaanist. Nüüd on kõik kolm laste seal. Vanaemal on igavene uhke kuusk toas, kenasti tulede ja kuulidega, kingipakid kuuse all. Eks see lastele igati meelt mööda ja tekitab korraliku, eheda jõulutunde. kui ma seda kuuske vaatasin, siis tuli omal ka tahtmine üks PÄRIS kuusk tuppa tuua ja kasvõi kohe kottpimedas järgi minna. Aga ma ootan homseni. Äkki on siis tuhin üle läinud. Ega meil kuusele kohe tõsiselt enam ruumi pole. Aga äkki kasutaks seda "mõttelist" nurka, mida ma kavatsen oma "eksil" välja pakkuda:D

Vanaema jõulupuu
 Vabandan piltide kvaliteedi pärast. Osad neist jällegi telefoniga tehtud ja siseruumides - no ei ole kvaliteeti!

Ilusat jõuluootust kõigile!



Aasta Eestis

Täna on tegelikult see kuupäev, kui aasta tagasi Eestisse kolisime - jõudsime. Jah, otseses mõttes kolisime. Ega ma seda kolimist hästi ette ei kujutanud, kui olime otsustanud, et tuleme tagasi. Asju oli kogunenud parasjagu ja just vahetult enne tähtsa otsuse langetamist olime soetanud endile palju uut mööblit - kaks uut riidekappi, kaks koolilauda, kaks bürootooli, täispuidust voodi, üks voodi oli meil juba varasemast, mis oli ka vaja kindlasti kaasa tuua. Stigi mööbel - võrevoodi ja kummut. Madratsid, mis on ka väga mahukad. Ja muu pudi padi. Batuut. Lisaks veel viis jalgratast, titekäru. Lõpuks ostsin veel Ikeast ühe kummuti ja diivani. Ah jaa. Oli veel vahetult enne jõule üks hea nõudepesumasina pakkumine ja see oli mu unistus. Selle tõin ka poest veel ära.Et Eesti niigi karmile elule ka üks luksus pakkuda oleks - nõude pesemine masinaga:) No täitsa hull:D Eks mul oli tunne, et pean veel kokku ostma, mis kannatab, sest need ajad saavad kohe - kohe läbi, mil saime endale lubada natuke rohkem, kui avaliselt.

Oli juba vana nali, et kui mina ükskord Eestisse tagasi tulema hakkan, on vaja merekonteiner tellida:D Ja kui ükskord oli juba vaja kindlad plaanid teha kolimise suhtes, siis sai tellitud Ants Viljandist kaubik nädalaks. Sten, teades asjade käiku ja hinnates kõike seda kohapeal kaine peaga, ütles kohe, et käru on ka vaja järgi võtta. Aga kes seda uskus. Arvati, et me teeme järjekordselt nalja. Tõsiselt ei võtnud tookord seda keegi.

Ja kui ükskord meil eskort järel oli ja olime juba kaks päeva pakkinud, selgus tõsiasi, et meil ei mah mingi valemiga need asjad kõik kaubikusse. Siis oli vaja pead tööle panna. võtsime meie küla kõige tähtsama mehega ühendust ja kurtsime oma muret. Tema võttis natukene mõtlemisaega ja oligi meil varsti järelkäru olemas. Pisike küll, aga diisli peale sai ka päris palju nodi kinnitada ja taeva all oli veel ruumi küllaga:)

Oh, see oli naljakas. Ma naersin nii, et pisarad olid silmis, kui ma hoolikalt pakitud "kolimisteenuse" masinat hoovis nägin. Isa ütles kohe ära, et venitame palun ikka hämarani, tema päevavalges sõitma hakata ei julge sellise koormaga. Kujutate ette küll ju. Laske fantaasial lennata. Homme katsun mõne pildi ka sellest "naljast" leida:) Ja minu isa polnud elus nii palju riidepuid näinud, kui mul kolida vaja oli. Tema seda mõista ei suutnud. Milleks on vaja nii palju riidepuid:D Naiste värk:)





Sõit kodu poole sujus kenasti, ei midagi rasket. Meil oli veel peale minu kaks sõitjat - kokku kolm sõidumeest kahe auto peale. Mina aga käisin kaubikus kõrvalistujana magamas ja autod muudkui liikusid kodu poole. Mis nii viga sõita. magades ju aeg lendab:) Mingeid viperusi ei juhtunud ja olime 21. detsembri õhtuks Eestimaal, kodus, kogu varandusega. Maha jäi ainult minu põll, ülejäänu sai kõik kaasa.

Sisse sättimisega läks meil ka omajagu aega. Mingi paar kuud kindlasti. Oli ju vaja mööbel kõik jälle kokku monteerida, ruumi teha, asjad paigutada, midagi eest ära viia. Nii nagu ikka. Suureks abiks oli jällegi kogu selle protsessi juures minu eks, kes talub minu kummalist huumorimeelt ja õnneks mõitsab seda. Vist isegi naudib:D

Nii et siis aasta on tänasega täis. Aeg on lennanud ja kõik on HÄSTI!


 

21. detsember 2014

Päev täis olemist

Täna olen teinud täpselt seda, mida ise tahtnud olen. Absoluutselt vabalt võtmise päev. Lapsed olid öösel vanaema juures - Mete ja Sten. Nii et hommikul oli siin ka rahulik. Stig oli esimene, kes seitsme ajal silmad lahti tegi. Aga tema on juba nii iseseisev, et hakkas oma asjadega isseisvalt tegutsema. Mind ta ei häirinud. Isegi Meena magas täna pikalt ja kui ta ükskord ärkas, läksid nad Stigiga koos telekat vaatama ja vot siis oli juba tunne, et lapsed on suured. Ei pea mina enam kohe punkti pealt üles hüppama, et neile süüa otsida ja kõik ette taha ära teha. Meena on väga uhke, kui saab Stigi eest hoolitseda ja talle "ema" mängida. Vahest mängib ta tundide viisi Stigiga ema ja last. Stig teeb kõik meelsasti kaasa ja neil on väga vahva. Ja minul on sedajagu rohkem "oma aega".

Mete ja Sten ilmutasid ennast alles pealelõunal, sõbrad kaasas. Metel Kristel ja Stenil Rivo. Vahva punt ja koos hea midagi mängida. Nad kiitsid tänast ilma ja said päris palju väljas mängitud. Üle pika aja. Koolipäevadel venib kogu päev õhtusse nii, et pole aega õuegi minna. Lõpuks tuldi tuppa UNO-t mängima ja mis veel toredam...peitust hakati mängima. Meie käisime vahepeal Ruhjas ja tagasitulles olid kapid rahvast täis. Asjad kapist välja tõstetud, et ruumi peita oleks. Ise ei tuleks selle pealegi:D Aga kõik sai korda ja peaasi, et lastel lõbus oli. Stig oli ka nende hoida ja sai kõik mängud suurematega kaasa teha. Võtsin rahulikult:)

Toomapäeva raames sai natukene selliseid kohti koristatud, mis seisavad ajast aega ja päris huvitav oli sorteerida ja unustuse hõlma vajunud asju avastada. Pärast sai kõik pestud ja mingi süsteem loodud, et tulevikus oleks iga asi oma koha pealt ikka võtta. Hea on niimoodi, kui asjadel on oma kindlad kohad. Ära sai ka julmalt visatud ikka asju, millel mingit otstarvet ei ole. On ainult teadmine, et ÄKKI on kunagi vaja. Nii ei saa elada. Nii võib soga sisse ära uppuda. Vahest tuleb süda kõvaks teha ja korda luua. Inimestel on tavaks asjadest nii kaua kinni hoida, kui need muutuvad osaks neist. Ja siis on juba emotsionaalselt raskem millestki loobuda. Parem on ikka jooksvalt mittevajalik prügimäele saata. Minu moto on, et viska kasvõi üks asi iga päev välja oma elamisest, mida sa pole aastaid kasutanud või mis seisab kasutult. Väga huvitav artikkel "kola" kohta on siin. Ise püüdlen ka sinna poole:D Kuigi ma korjan ikka kokku ka kõik purgid, kaaned, vanad kingikotid - paberid, nööbid, raamatud jne. Hea jällegi, kui on võtta käepärast, kui midagi tarvis on. Eks ta üks kaheotsaga asi on.

Ruhjast sai toodud head - paremat, mis Eestis kallima hinnaga. Et ikka natukene pühademeeleolu ka oleks. Mandariine saime kilohinnaga 99 senti. Suts odavamad ikka kui Konsumis. Lihakraam on tunduvalt odavam Eestiga võrreldes ja valik mitmekesine. Küpsiste, piparkookide ja kommide valik ja hinnad on ka väga head. Ja loomulikult oli Ruhja keskväljaku kuusk ka imeilus. Kahju ainult, et mul korralikku aparaati kaasas ei olnud. Seebikarbiga sai pilt tehtud, aga reaalis on kuusk ikka hoopis ilusam. Seega kasutasin netist leitud pilti.


Õhtul oli vaja välja mõelda, kuidas täna vaäljakuulutatud loosimine korraldada. Ikkagi 152 osalejat, mis on minu jaoks "uus tase". Kutsusin komisjoni kokku (eksi), kes siis annaks nõu ja jälgiks, et mingit sobimängu ei toimuks ja et kõik üdini aus oleks. Võtsin siis nimed ekraanile arvutist ja hakkasin pimesilmi hiirega kerima edasi - tagasi. Täis kiviaeg noh:D Kindlasti on mingid spets programmid selle tarvis, et selliseid loosimisi korraladada, aga mina ei tea neist midagi. Sai siis hiir seisma jäetud ja klikatud. Ja siis ma juba ootasin lahtiste silmadega, kelle FB-i konto nüüd avaneb. Oli päris põnev:) Õnnelikuks osutus Anu Mändmets Võru kandist, keda ma isiklikult üldsegi ei tunne, ausalt. Kuulsin esimest korda:) Igatahes sai asi aus ja võtja ka Shoppingq FB-i lehel välja kuulutatud.

Ja oligi kokkuvõttes kogu mu päev. Ei midagi hullu. Mõnus täitsa. Nüüd ka, lapsed juba ammu magavad, maja vaikne, saan täielikus rahus oma mõtteid kirja panna.

Keegi näiteks kurtis, et mu blogi kujundus pidi kuidagi ebameeldiv olema. Eriti "arhiivi" osa ja "teemad". Ja see varvastega pilt pidi ka jama olema, eriti FB- lehel - kaks suurt varvast:D Aga no mina eriti sellistele asjadele rõhku ei pane, peaasi, et sisu oleks natukenegi huvitav ja hästi loetav. Vigu pidi ka palju olema. Aga kui ma telefoniga kirjutan, siis vigade parandus on üsna lootusetu. Telefon jookseb lihtsalt kokku. Või nagu lapsed ütlevad, läägab. Ma ei saa aru, mis krdi sõna on "läägab". Täitsa uus sõna minu ajaloos:D Seega vabandan, kui on mõni näpukas. Grammatilisi vigu ma muidugi välja ei vabanda. Kui ma ei tea, et ma kirjutan valesti, siis ma lihtsalt kirjutan nii nagu ma tean, ise arvates, et nii peabki.

Tegelikult mulle endale väga meeldib oma blogi kujundus, lihtne ja loogiline. Palju valgust ja õhku. Ise loen ka ausaltõeldes mõnuga ikka ja jälle oma vanu teemasid:) Väga harva on häbi. Teiste blogid mind eriti (üldsegi) ei huvita, välja arvatud blogirollis olevad ja Britt. Ajan oma rida ja seega ei saa ka kahtlust tekkida, et ma kedagi kopeerin ja ahvin:D

Head lugemist teile edaspidiseks ja tänan kõiki FB-i fänne ka südamest! Olete lahedad!


 

20. detsember 2014

Kiired ajad möödas

Tänasega saab lugeda lõppenuks kiired ajad. Meeletu tamp on viimasel ajal peal olnud. Lastel jõuluüritused koolis - lasteaias, proovid külajõulupeo etenduseks, ettevalmistused peoks ja muidugi veepargis käik kustutas terve päeva meie koduses elus, mis tuli ka tasa teha.

Jõulupidu külamajas läks korda. Olime külainimestega ühiselt valmistanud ka sooja jõululõuna. Kes tegi liha, kes kapsad. Laual oli soe söök, verivorstid, kõrvits, kotletid, kartulisalat, lihapirukad, kringel, kohv, mandariinid, kommid. Kõik küla aktivistide poolt tehtud. Käis jõuluvana. Lapsed esitasid jõuluteemalise etenduse, mille tädi Alli oma raudsete närvidega neile selgeks õpetas. Naaber vallast olid külas tantsijad. Tunnustati töökaid ja abivalmis külainimesi. Mina küll sel aastal ei mahtunud sinna ringi, aga luban tuleval aastal tublim olla. Saal oli rahvast täis, kohti tuli puudugi. Aga kõik said söönuks, puudust ei olnud millestki. Ja peo eesmärk sai täidetud. Lapsed said tahtmist mööda trallida, maiustada ja jõulurõõmu tunda.

Köögitoimkond

Jõulusöömaeg täies hoos

Külalaste etendus



"Vallatud"

Uni tahab poisi maha murda



Väikesed fännid said modellisaate Aulega pilti teha:)

Töö kiire ja korralik
Stigil oli ka nii lõbus ja huvitav, et lõunauni jäigi vahele ja õhtul kodus jätkus tal veel küllaga energiat, et oma uute masinatega hilisõhtuni mängida.

Minul jalad igatahes järjekordselt huugavad ja igatsen ainult natukene rahu saada. Õnneks on lastel koolivaheaeg ja nad on mingi osa ajast ka vanaema juures. Igatsen, et mul natukenegi igav selle aja jooksul hakkaks, et siis uue hooga jälle jätkata.

Ees on veel aastavahetuse pidu külamajas, kus ma kindlasti kohal tahaks olla. Muud varianti polegi. Küla pidu ja külarahvas peaks ikka esindatud olema. See on püha kohus. Eriti kui selline vahva seltskond kokku tuleb nagu ta meil siin viimasel ajal välja kujunenud on.

Tänagi jäid meie oma inimesed külamajja, et kord majja lüüa. Ühiselt koristati lauad, pesti nõud, joodi glögi. Lapsed mängisid. Kõik sai tehtud, ei mingit sundimist. Nii peabki.

Mõnus rammestus on nüüd peal ja võib rahus edasi minna...magama. Ja tõusma ei peagi kella peale. See juba on midagi, millest natukene rõõmu saab tunda.