Küsimused mulle

18. veebruar 2015

Kuidas me vastlasõitu tegime
















Fotod: M.Schneider

Esimene shoping Aliexpressist

Olen minagi nüüd oma esimesed ostud kuulsast Aliexpressist ära teinud. Olen täna lastega kodune. Meena ja Stig lasteaeda ei läinud, sest ninad ei tunne neil ennast hästi. Ühel tilgub, teisel nahiseb. Nüüd nagu pole enam hullu midagi, aga nad võivad ju päeva kodus ka olla. Homme jälle. Üldsegi ma arvan, et see ninanahin on hoopis sellest, et kodus on meil ahjuküte, lasteaias keskküte ja laste ninad on õhu suhtes tundlikud ja sellest ka sellised nahinad:)

Ja et mul momendil on natukene raha kulutamiseks, siis mõtlesin, et teeks mõned ostud, vajalikud. See mööda poode otsimine pole ka midagi asi ja Aliexpressis on natuke soodsam ka oste teha. Niikuinii enamus kaubanduses on Hiina kaup, nii et vahet pole. Ooteaeg on muidugi pikk, aga ega meil ei põle ka, aega on. On vähemalt, mida oodata:D

Stigile on lasteaeda sandaale vaja. Otsisin välja ja võtsin kohe üsna esimesed. Nahast, eest kinnised, krõpskinnitusega ja tunduvad kerged. Ideaalsed lasteaia jaoks. Hinnaks 12.81 EUR-i. Sellised, tumepruunid.






Meenale tellisin  Tutu seeliku ära lõpuks. Hinnaks 13.25 EUR-i ja ühe pikavarrukaga pluusi lasteaia jaoks hinnaga 5.06 EUR-i.



Jääb nüüd ainult üle loota, et asjad ka õige suurusega said ja kohale ka tulevad!

17. veebruar 2015

Nostalgilised vahvlid

Vastlapäev küll, aga kukleid sõime pühapäeval. Täna sööme vahvleid. Juba mitu päeva on isutanud, nüüd sai kätte võetud ja tainas ühe vana kokaraamatu retsepti järgi valmis tehtud. Kohandasin ka retsepti natukene enda järgi.

Jällegi, ei midagi keerulist:

200 g võid
200 g suhkrut
3 muna
3 kl piima
vanilliini
300 g jahu

Või vahustada suhkruga, lisada munad. Vahustada. Segada juurde jahu ja vanilliin. Vedeldada tainas piimaga.

Vahvlimasin tasub sooja panna enne taigna tegemist, siis on paras kuumus juba käes, kui küpsetamiseks läheb.



Prügimäelt päästetud raamat:)
Täis "vanakooli" retsepte



Stig askeldab







Nagu näha, läheb Stigil lasteaias üllatavalt hästi. Ei mingeid probleeme ja tagasilööki veel. Täna oli mul natukene aega ringi vaadata ja tegin ka paar pilti Stigi esimestest kunstiteostest.

Ja eile sain üllatuse osaliseks. Vedelesime Stigiga voodis. Tema imes oma põialt, mina lugesin. Äkki hakkas tema laulma "Sepapoisse". Teate küll, see laste laul "Sepapoisid, sepapoisid...". Minult ta seda laulu kuulnud ei ole. Minu repertuaaris seda pole siiani olnud. Nüüd muidugi on:D Aga ju see siis on laul lasteaiast. Väga muljetavaldav oli:) Laps areneb silmnähtavalt.

Ja ei mingit nuttu ega mossitamist lasteaeda minemisel. Hommikul käib hoopis peale, millal me liigutama hakkame ennast ja lasteaeda sõidame. Täna tegi isegi taa-taa rõõmsalt ja läks tädidega rühma:) Oi ma olen rahul, kui laps on rahul. Mida muud paremat veel tahta!

15. veebruar 2015

Mesiliisi eelarvamus

Eile, ilusal sõbrapäeval, avastasin, et üks blogija Liis, keda ma enne üldse lugenud ei olnud, on minust pisikese arvamusloo kirja pannud. Pisuke tunnustus minu jaoks, aitäh mõistmise eest:D

Lugu siin.

14. veebruar 2015

Kuklid, kuklid, kuklid...

Mainisin küll, et lähen täna vaatama, kuidas vastlakuklid valmivad ja äkki õpin midagi uut juurde. Ikkagi teised tegijad ka kohal ja eks igaüks teeb asju isemoodi. Välja tuli aga nii, et taina tegime tiimitööna duubeldades. Mina tegin ees, Eneli teises kausis järgi. Ja meil tuli esimese ühise tööna päris hea tainas, mis ongi ju kõige alus ja et kuklid ikka õnnestuks. Ei olnudki midagi hullu, kui kahekesi üle 70 (ei teagi, kui palju neid kukleid lõpuks sai) kukli valmis vormida. Tuli täitsa selline tunne, et võiks ju kodus ka teha. Vahukoore ja moosi kord tuleb homme, nii et valmis kukleid mul näidata veel ei ole. Ja olen väga põnevil, kuidas Eneli selle vahukoore sinna vahele "keerab". Ma pole veel ise kreemipritsiga eriti suur sõber, sellest ka selline huvi. Tahaks ka juba lendleva kergusega torte ja värke kaunistada:D Ok, esialgu oleks hea, kui ma midagigi normaalset pritsist välja suudaksin pigistada, mis ei näeks välja nagu pläkerdis.


Et täna sõbrapäev on (või oli), tuli meie üllatuseks V. suure-suure tordiga. Karp oli suur. Meie rõõm ka suur, et saab torti süüa. Karbis oli aga üllatuseks kuulsa tordimeistri Urmas Jalakas´e eksklusiivne meistriteos.V. on selline lahe inimene, kes ei tule kunagi tühja käega. "Tüdrukutele" tõi ta veel lisaks magusale hunniku ilusaid hilpe ja Stig sai endale elu esimesed Crocs soojavoodriga saapad ja muud ilusat kraami. Igati suureks abiks jälle, et kevad muretult mööda saata:) Ja ei olnud ta ka Stigi sünnipäeva unustanud, mis on küll juba kaugel seljataga. Minu arust väga armas, kui nii meeles peetakse.



Päev oli väsitav ja kirju. Stig tubli mees aitas isegi emmel saapad jalast ära. Koju jõudes jäi üle ainult tühjad potid kokku korjata ja mustad nõud pesta. Söök oli kõik nahka pandud. Ei tasu ikka nii head sööki teha:D Midagi uut teha ka ei viitsi enam. Sööme, mida veel leidub. Piim on ka vist otsas ja hommikukohvi on seega nahkas:D Õnneks sain eksämmalt kausi sülti. Selle panime kamba peale kohe nahka. Abiks ikka. Hoian lapsed homseni näljas, ja siis tahaks nähe, kes hernesuppi ei söö. Homme vastlasõidule minek ja hernesupp, mis minu lastele niiväga mokkamööda ei ole. Isu niivõrd täis söödud:D

Täisteenendus kodus mul:)
Vannielevant
Lapsel rõõmu kui palju


Stig teeb Meenat, Meena Aulet ja nii need õhtud meil mööduvad kontste peal:)

Puidest ma enam ei räägi. Teil on juba "kopp" ees sellest igapäevastest puideteemalistest postitustest. See töö on lõpetatud ja unustatud tänasega.Tublid vanemad mul, kes minu lapsed ka töö juurde meelitasid ja tööle rakendasid. Puukuuri ma veel ise saanud ei ole, et imetleda neid ilusaid riitu, aga teen seda homme. Ja luban, et siis tuleb veel viimane pilt...kui tohib:D

Tänaseks kõik. Homme jälle tihe päev.

Sõbrapäevatalgud

Kaks ladvaõuna:D
Nagu tavaliselt ikka, siis asjad toimuvad meil siin ootamatult. Ega keegi midagi ei räägi, planeeri. Lihtsalt vajub rahvas kohale. Igaüks teab, mida teha vaja on ja jumal tänatud, et ma täna plaanisin korralikku süüa teha ja loodetavasti ka piisavalt, et kõik abilised kõhud täis saaks.

Hommikul vara, kui mina alles pidzhaamas ringi lippasin, oli kohal ema oma saega, et viimased palgid ära tükeldada. Jaskar ajas ka ennast kohusetundest üles ja läks üsna siva appi. Isegi ei söönud midagi. Kui mina pliidipuid läksin kuurist tooma, oli isa ka juba kohal ja tegutses. Toast ma seda märganud ei olnudki.

Kuna Mete ja Sten olid kodust ära, siis käis isa neil ka vahepeal järel, et nemad ka saaks midagi kasulikku teha. Nii nad siis rahmivadki väljas, kes mille kallal. Töö saab täna igatahes sellise seisuga küll tehtud. Puud lõhutud ja kuuri riita ka.

Meena ja Stig käisid ka tiiru väljas, aga varsti olid nad toas. Ei istunud neile tänane ilm vist. Ja lastaiast sain tagasisidet Stigi väljasoleku kohta. Ta pidi natukene vinguma väljas. Kui aga tähelepanu kelgutamisega või isegi niisama sülle võtmisega mujale saadakse, pidi kõik jälle korras olema. Eks tal on sellel ajal umbes tavaliselt ka uneaeg, sest tema on ju pool seitse üleval ja palju ta siis ikka jõuab ja seepärast ka nüüd see lastaia väljasoleku aeg langeb tema uneajale ja ta ei tunne ennast eriti ergalt sel ajal. Tänagi tuli väljast ja lihtsalt läks ja keeras magama. Las laps puhkab. Eile ta sai niigi kõvat vatti. Lasteaiast otse võtsime ta ujuma kaasa. Vesi ju ka väsitab. Siis sai ta natuke midagi näksimist ja oli näha, kuidas tal koduteel juba silm kinni vajus. Aga eile olime me kõik väsinud.

Et minul kuupäevad kõik selle kodus olekuga segi on, siis sõbrapäeva tähistamine koolis-lastaias tuli mulle ootamatult. Hea, kui on lapsed, kes seda meelde tuletavad. Olid kõigil lastel sõprade poolt tehtud kaardid, mida siis üksteise võidu imetleti - vaadati. Väga armas minu arust, kui nii sõpru meeles peetakse. Pisike ise tehtud kaardike, oma käega parimad soovid sisse kirjutatud ja ongi rõõmu tehtud juba.


Et meil täna ka ema koer külas on, seda on näha sellest, et üks kassidest on jõudnud õigel ajal turvalisse kohta. Istub nüüd seal õunapuu ladvas koos ühe mäda õunaga. Kassidel pole täna eriti hea päev - vabadust piiratakse.






Sten toob veel metsast metsakuiva juurde


Selline sõbrapäev meil siin. Kohe hakkame sööma. Täna on menüüs guljash porgandi - ananassi salatiga. Ja siis on juba kell sealmaal, et mina saan minna vaatama, kuidas vastlakukleid valmistatakse:)



Head sõbrapäeva teile kõigile!

13. veebruar 2015

Lisaks vastlakuklitele


Jagan teiega meie pere lemmikuteks saanud kuklite retsepti. Ega siin mingit retsepti ei olegi. Poest on ostetud valmis jahusegu, millele tuleb lisada vett, kuivpärmi ja mina lisan omal algatusel veel ka soola ja erinevaid seemneid.

Tegu on Veski Mati "Mitmevilja jahuseguga". Meie Konsumis on 1,5 kilose paki hinnaks 2.20. Ei tasu nüüd kohe poodi tormata, ma ostsin eile viimase paki ära:D Ja kui ma seda sama asja otsisin Viljandist Männimäe Selverist, siis mida ei olnud, oli seesamune jahu. Ja valget tatrajahu ka ei olnud. Olin pettunud ausalt õeldes. Meie Konsumis on isegi mitmekesisem valik, kui Viljandis:(

Kukleid teen alati poolest pakist jahust korraga ehk siis 750 g jahu, pakk Veski Mati kuivpärmi, seemneleivasegu (kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, seesamiseemned, linaseemned) silma järgi. Mida rohkem, seda parem:) Segan kuivad asjad läbi ja lisan 4,5 dl ( 450 ml) leiget vett. Sõtkun taignaks ja panen sooja kohta kerkima.

Valmis seemnesegu poes ca. 70 eurosenti


4,5 dl leiget vett = 450 ml leige veega




Valmis segatud tainas

Kerkinud tainas
Kui tainas on parasjagu kerkinud, teen märja käe abil paraja suurusega kuklid, mis võiksid võimalikult ümarad olla. Vormitud kuklitel lasen pannil natukene aega kerkida, määrin pealt munaga ja lähevad ahju. Kuumus ja aeg on kõik silma järgi.. Välja tuleb sellest taigna kogusest ca. 14 - 18 kuklit, oleneb, kui suured või väikesed need on.





Olen nüüd kokku kolm korda neid kukleid teinud ja lastelt on tulnud ainult kiidusõnad - söövad kõik, isegi Meena. Miks mitte teha neid samu kukleid vastlapäeval lisaks vahukoorekuklitele. Lastel hea nosida:)

Head katsetamist!

Lase vabaks...kui oskad:D

Sain ka lõpuks aega maha istuda ja arvuri käima panna. Eile oli mul arvutivaba päev. Kasutasin arvutis olemise aega hoopis magamiseks. Mitte et ma nüüd oma vabadust ära kasutaksin ja päevad läbi maha magaksin või siis netis passiks - EI. Püüan ikka midagi kasulikku ka teha. Eile tegime emaga kaks tundi intensiivset ja füüsiliselt rasket tööd. Tema saagis puid, mina lõhkusin. Annab ikka kõva jõusaali möödu välja küll. Täna hommikul olid igatahes kõik võimalikud lihased valusad ja sai ka kohe peale tehtud veel üks kaks tundi. Nahk oli seljas igatahes märg  ja riided samamoodi kuni aluspesuni välja. Võtsin mõnusa sooja duši ja naudin päeva jätku.

Enne
Nüüd
Eilne nii äkki tööle hakkamine väsitas ikka nii ära, et kui ahi kõetud sai, keerasin magama. Polegi nii magada saanud, et kedagi kodus ei ole. Tavaliselt ikka käiakse siis iga natukese aja tagant küsimas, kas ma magan:D Katsu siis magada. Eile seda hirmu ei olnud - seda arvasin mina. Kui ma ikka väga sügavalt juba magasin ja ei kuulnud ei ööd ega päeva, aeti mind ikkagi üles. Isa seisis toa uksel ja küsis mis toimub. No mis siin ikka toimub:) Ilus vaatepilt oli tal. Ma olin voodi kõrvale tooli lohistanud ja kotleti taldrik oli seal kenasti peal, minu voodi kõrval siis. Isa kindlasti vaatas, et on ikka elu küll mõnel. Ja no seda imestas ta ka, et kas tõesti ühtki "pätti" kodus pole. See on ikka harukordne juhus.

Mina jällegi imestasin, et isa külla tuli. Meil olid siin selle palgiäriga mõningased arusaamatused ja närvid olid krussis kõigil. Arvasin, et ta ei anna nüüd näolegi:D Ja kui ta veel näeb, milliseid ilusaid haavapakke me emaga kütteks nüpeldama siin oma lolli peaga, naiste värk noh... Emaga veel omakeskis mõtlesime, et saaks enne need ilusad pakud saetud, kui isa peale satub. Aga ta ei õelnud ühtki halba sõna. Oskab ka ikka "vabaks lasta", ei saa ju kõike ka nii isiklikult võtta. Emotsionaalne on muidugi see oma metsa maha parseldamine metsaärikatele, selge see. Mis läind, see läind. Vähemalt jäi meile midagigi maha, mis koormasse enam ei mahtunud ja saame ka ilusaid pliidi puid teha:)

Nüüd on veel natukene saagida jäänud ja lõhkumist ka veel omajagu. Sten lubas täna koolist tulles asja käsile võtta. Tema on meil vanaisalt-vanaemalt riidaladumise koolituse saanud ja loodan, et tema tegeleb riita ladumisega. mulle see töö ei istu ja laduda ma riitasid korralikult ei oska. Isa lõi eile puukuuris ka korda majja saega, nii et puud saab kenasti varju alla kuivama viia ja sügiseks on nad kuivaks tuuldunud.

Ja ega mul isa niisama ka siis külla ei tulnud - tühja käega ma mõtlen. Saag oli tal ettenägelikult kaasas ja kolm kilo räime ka. Kohe otse voodist räimi rookima hakata pole just eriti lõbus. Seega tegime enne ühed kohvid, et saaksin korralikult üles ärgata ja siis võisin ma räimedega küll pihta hakata. Veel enam, et isa puukuuri käsile võttis. Suur asi ikkagi, kui keegi asjaga kursis olev inimene seda tööd ka teeks. Praadisin hea meelega sooja pliidi ääres need kolm kilo räimi ära:) Kasud sees kõigil:D

Homme ma vaevalt enam puidele pihta saan. Siis on poiste kord. Mina tegelen tubaste asjadega ja lõunast lähen teen ka ühiskondlikult kasulikku tööd külamajas - hakkame vastlakukleid tegema...nämma:)

Täna aga teen mina alternatiivseid kukleid neile, kes vahukoorega mäkerdada ei taha. Sellest pikemalt juba järgmises postituses!

Ja kui Nuia inimesi huvitab, mis meil siin Lillis lahti on, siis ei ole lahti midagi. Kõik on parimas korras. Ei tasu ka "ühe" inimese jutte nii tõepähe võtta. See, mida ta räägib, on tema isiklik versioon kogu loost, mis on teadagi selles võtmes, et tema on "ohver" ja Lilli inimesed on nii kuradima ebakultuursed, et nendega ei saagi midagi teha. Saab ikka, kui asju südamega teha. Selge, et inimene tahab rääkida. Kuulake ta ära ja tehke omad järeldused:)