Olen rampväsinud. Nii kõvasti pole juba ammu tööd tehtud.
Üleval olen hommikul kuuest. Kui lapsed saadetud olid, hakkasin hoolega koristama. Talveriided - jalan
õud said kappidest kokku pakitud, et suveriietele ruumi teha. Krooniline ruumipuudus. Oleks vaja üks välimüük lausa teha, et mittevajalikust lahti saada, aga kus ja kuidas? Pole aimugi. Netis müük on paras jama, eriti paki saatmine...seda olen ma juba kirunud siin.
Pesu olen täna kolm masinat läbi lasknud ja osa riideid juba kappides ka. Arvutis olen ka istunud. See ongi päevas ainus moment, kui aja maha võtta saab.
Suurim saavutus on minu hernepeenar. Kõvasti hernest sai külvatud. Nii mõnus on ju suvel otse peenrast herneid nosida. Ja kui üle jääb, panen sügavkülma ka. Lugesin just, et herned tuleb 1-2 minutiks keevasse vette ja siis külma veega üle valada ja sügavkülma. Siis säilitavad nad oma ilusa rohelise värvuse.
Siis panin veel ühe pika vao sihvkasid maha, ok, päevalilli. Ema arvas, et olen hull, keset põldu, pidavat päikse ära varjama ja aiavili jäävat viludasse. Ta on üldse aianduse alal väga pädev. Kui temaga kokku saame, siis ta jahvatab nii mis hirmus oma taimedest ja värkidest. Ja külla lähen, siis saab ekskursiooni alati:)
Täna oli ta siin ja seletas kuidas jorjeneid maha panna. Tõi mulle mõned kastid juurikaid. Mina muidugi kuulasin ja püüdsin võimalikult palju infot oma peas läbi töötada. Tema aga küsis, et miks ma nii pilvedes olen ja kas ma ikka kuulan. Aga kui mitut asja teha, küpsetasin just pannkooke, ja veel lapsega tegeleda ja siis teda ka veel pean kuulama, siis on see ikka päris palju korraga. Ma ütlesin, et töötan peas tema spetsiifilist infi läbi.
Ega ma mingi eriline põllundushuviline ei ole. Aga maal juba elan, siis on vaja midagi ka liigutada ja ikka ise kasvatada endale ja eriti lastele. Mina seda bio värki kaubanduses eriti tõsiselt ei võta. Lollid, kes ostavad kalli raha eest bio märgistusega tooteid ja sealjuures tõsimeeli usuvad ka, et söövad puhast kemikaalide vaba asja. Pole olemas! Mina usun ainult oma kasvatatud asju ja tean, et on sita peal kasvanud, ilma keemiata :D
Ja kui ma juba ennast töö juurde vedanud olen, siis väga hull ei olegi näppe mullaseks teha. Ja siis veel suvi läbi hoolitseda ja sügise poole juba töö vilju maitsta, purki teha. See on kõige etem. See mulle istub, parajates kogustes muidugi.
Ja nüüd siis päeva nael, kartuli panin ka maha. Peaaegu üksi, lõpus tuli ema appi, keetis mu näljastele lastele mannaputru, sest Stig oli lõunaste pannkookide peal kuni õhtu kuueni väja. Toimetas see terve aeg väljas ja mina muudkui ladusin kartult maha. Kui ta siis lõpuks tuppa sai, kõhu täis, pepu kuivaks, jäi tema õhtale. Magab! Hommikuni! Kell seitse sai voodisse. Vaat mis värske õhk teeb. Isegi tahaks juba oma väljas kuivataud linade vahele.
Homme siis projekt "Teeme ära". Vaatame siis, palju prügi kokku ajame tee äärtest:)
Head ööd!
Üleval olen hommikul kuuest. Kui lapsed saadetud olid, hakkasin hoolega koristama. Talveriided - jalan
õud said kappidest kokku pakitud, et suveriietele ruumi teha. Krooniline ruumipuudus. Oleks vaja üks välimüük lausa teha, et mittevajalikust lahti saada, aga kus ja kuidas? Pole aimugi. Netis müük on paras jama, eriti paki saatmine...seda olen ma juba kirunud siin.
Pesu olen täna kolm masinat läbi lasknud ja osa riideid juba kappides ka. Arvutis olen ka istunud. See ongi päevas ainus moment, kui aja maha võtta saab.
Suurim saavutus on minu hernepeenar. Kõvasti hernest sai külvatud. Nii mõnus on ju suvel otse peenrast herneid nosida. Ja kui üle jääb, panen sügavkülma ka. Lugesin just, et herned tuleb 1-2 minutiks keevasse vette ja siis külma veega üle valada ja sügavkülma. Siis säilitavad nad oma ilusa rohelise värvuse.
Siis panin veel ühe pika vao sihvkasid maha, ok, päevalilli. Ema arvas, et olen hull, keset põldu, pidavat päikse ära varjama ja aiavili jäävat viludasse. Ta on üldse aianduse alal väga pädev. Kui temaga kokku saame, siis ta jahvatab nii mis hirmus oma taimedest ja värkidest. Ja külla lähen, siis saab ekskursiooni alati:)
Täna oli ta siin ja seletas kuidas jorjeneid maha panna. Tõi mulle mõned kastid juurikaid. Mina muidugi kuulasin ja püüdsin võimalikult palju infot oma peas läbi töötada. Tema aga küsis, et miks ma nii pilvedes olen ja kas ma ikka kuulan. Aga kui mitut asja teha, küpsetasin just pannkooke, ja veel lapsega tegeleda ja siis teda ka veel pean kuulama, siis on see ikka päris palju korraga. Ma ütlesin, et töötan peas tema spetsiifilist infi läbi.
Ega ma mingi eriline põllundushuviline ei ole. Aga maal juba elan, siis on vaja midagi ka liigutada ja ikka ise kasvatada endale ja eriti lastele. Mina seda bio värki kaubanduses eriti tõsiselt ei võta. Lollid, kes ostavad kalli raha eest bio märgistusega tooteid ja sealjuures tõsimeeli usuvad ka, et söövad puhast kemikaalide vaba asja. Pole olemas! Mina usun ainult oma kasvatatud asju ja tean, et on sita peal kasvanud, ilma keemiata :D
Ja kui ma juba ennast töö juurde vedanud olen, siis väga hull ei olegi näppe mullaseks teha. Ja siis veel suvi läbi hoolitseda ja sügise poole juba töö vilju maitsta, purki teha. See on kõige etem. See mulle istub, parajates kogustes muidugi.
Ja nüüd siis päeva nael, kartuli panin ka maha. Peaaegu üksi, lõpus tuli ema appi, keetis mu näljastele lastele mannaputru, sest Stig oli lõunaste pannkookide peal kuni õhtu kuueni väja. Toimetas see terve aeg väljas ja mina muudkui ladusin kartult maha. Kui ta siis lõpuks tuppa sai, kõhu täis, pepu kuivaks, jäi tema õhtale. Magab! Hommikuni! Kell seitse sai voodisse. Vaat mis värske õhk teeb. Isegi tahaks juba oma väljas kuivataud linade vahele.
Homme siis projekt "Teeme ära". Vaatame siis, palju prügi kokku ajame tee äärtest:)
Head ööd!
