Päev oli meie peres täna sportlik. Alustasime jaanijooksu traditsiooniga. Metele ja Stenile oli see esimene ümber
Karksi-Nuia paisjärve Jaanijooks. Ja üllataval kombel olid nad peale 4,4 km.' ringi veel päris entusiastlikud ja näoad naerul, lubasid järgmine aasta jälle kohal olla. Väga rõõmustav. Andsin siis minagi lubaduse järgmisel aastal kaasa joosta:) Sel aastal olin riiete hoidja rollis.
 |
| Peame plaani |
 |
| Sten vaatab linnulennult rada üle |
Meena tegi kaasa 5-6 aastaste tüdrukute lastejooksus (0,3 km; 20. koht), Mete veel enne põhijooksu ka 9-10 aastaste tüdrukute lastejooksus (0,7 km; 10. koht). Nii et Mete sai päris palju "vatti".
 |
| Meenal nägu nalja täis ja aega küll. Sten püüab ikka ergutada:) |
 |
| Meena nr. 32 |
 |
| 9-10 aastaste tüdrukute start |
 |
| Mete -Mari nr. 95 |
Põhijooksu stardis oli sel aastal 1 võistleja rohkem, kui eelmisel aastal. Sel aastal siis stardis inimesi 331. Kõik see tänu Stenile ja Metele, et nad ikka osaleda otsustasid:D
 |
| Ühispilt enne starti ja rasket jooksu. Lilli esindus:D |
 |
| Põhijooksu start |
 |
| Start antud-Sten väga rõõmsameelne veel |
 |
| Meie Meenaga ootasim finishikoridori juures ja kohtasime lahedaid kolmikuid, aeg lausa lendas |
 |
| 37. jaanijooksu võitja meeste arvestuses |
 |
| 37. jaanijooksu võitja naiste arvestuses, teine koht kohe kannul ja esimese kaksikõde:) Ühte nägu olid:)) |
 |
| Leopold jooksis ka:D |
 |
| Mete viimane spurt |
 |
| Loosi tahtel sai Mete maasikakasti omanikuks |
Kõigi osalejate vahel loositi välja hulganisti sponsorite poolt välja pandud auhindu. Meie pundist naeratas õnn kõigile. Mete sai kasti maasikaid, Sten kingikoti apteegi poolt, Tudva "krokodillid" autole. Maasikad olid eriti magusad ja Mete oli tõeliselt õnnelik.
Peale pikka ja väsitavat päeva oli minul tunne, nagu oleksin ka jooksust osa võtnud. Jalad valutasid. Seismisest ja ringi tuiamisest arvatavasti. Lisaks veel kord külm, kord päike, siis jälle vihm. Ilm oli heitlik nagu korralikule põhjamaa suvele kohane. Õnneks jooksu aeg möödus ilma vihmata. Mina igatahes vajusin sohvale, kui koju jõudsin ja sain isegi suigatuse kiirelt teha-nii läbi olin.
Järgmise aastani siis, nagu lubatud:D
Peale pikka ja väsitavat päeva oli minul tunne, nagu oleksin ka jooksust osa võtnud. Jalad valutasid. Seismisest ja ringi tuiamisest arvatavasti. Lisaks veel kord külm, kord päike, siis jälle vihm. Ilm oli heitlik nagu korralikule põhjamaa suvele kohane. Õnneks jooksu aeg möödus ilma vihmata. Mina igatahes vajusin sohvale, kui koju jõudsin ja sain isegi suigatuse kiirelt teha-nii läbi olin. 
