Kui meil seltskonnas täna küsiti, kes mida süüa teeb, siis minu vastus oli kotletid. Seda kuuldes aga ohhetati, mis sa rikkid kõneled:D On selline ütlemine ja eks see oli naljaga pooleks, nagu kogu see elu siin maa peal:)
Aga miks peaks kotletid kallis söök olema, mida saavad endale ainult rikkad lubada. Ma arvan, et rikkad unistavad ainult sellisest luksusest, mida vaene inimene on sunnitud endale otsast lõpuni ise valmistama, peaaegu. Rikkad ostavad poest valmis tooteid või siis äärmisel juhul poolfabrikaate kulinaaria letist. Mida need sisaldavad, ei tea vast Jumal taevas ka.
Vene ajast on mul hästi meeles, kui ema ostis väga kesisest kulinaarialetist riivsaias paneeritud tooreid kotlette. Kodus lõikas ta need pooleks, nii et ühest ostetud kotletist sai kaks - ikkagi kokkuhoid:) Maitset ma küll ei mäleta enam, aga poolfabrikaadid on küll silme ees ja ehedalt meeles.
Praegu on paras aeg kotlette vorpida, sest konsumis on hakkliha soodushinnaga 1.09 €/ 300 g. Tegin väga umbkaudse arvutuse. Ei arvestanud oma kartult, sibulat, maitseaineid, õli jne. Arvesse läks hakkliha (4 x 300g), muna (2 tk), mille maksumuseks oli ca. 5€. Väljatulek oli ca. 30 kotletti, tüki hinnaks 0,18 €/tk. Kui nüüd sinna juurde keeta poti täis kartult ja teha kotleti praadimis jääkidest kaste, juurde porgandi salat - saaks söönuks päris suur hulk inimesi. Ja söök on väga hea ja kodune. Meie maiustame niisama, sest sööjaid eriti ei ole, ei näe vajadust selliseks suureks ettevõtmiseks. Kui kotletti ei ole, sööme kartulit :D Tegelikult sisaldavad minu tehtud kotletid piisavalt kartulit - 2 in 1.
Nii ma neid teen...
Kõigepealt riivin köögikombainiga ohtralt sibulat ja kartulit.
Maitseaineteks sool, pipar, paprikapulber ja lisan kaks muna (piisab ka ühest)
Nüüd põhiline - kodune hakkliha
Segan korralikult läbi, maitsen, lisan vajadusel soola ja ongi tainas valmis
Pann on mul juba puupliidile kuuma pandud, lisan piisavalt oliiviõli, et kotlettide pealepanemisel pann ikka korralikult säriseks ja kotletid panni külge kinni ei jääks. Piisavalt õli on väga tähtis.
Märja kätega vormin pallid ja siis veeretan riivsaias. Annan kotletile õige vormi. Eelistan alati kotletid valmis vormida, siis jääb ainult praadimine ja pole enam mäkerdamist.
Julguse ja oskuse kotlette tegema hakata sain ma Heim´i kohvikust, kus ma Meenat kandes "padurasedana" leivaraha käisin teenimas. Sellel ajal õppisin ma üldse palju, rohkem kui koolis 3 a. ja 6 kuuga. Igati kasulik aeg oli.
Kui kotletid valmis vorbitud, on aeg kuuma pliidi juurde minna. Pann on mul õnneks võimas - vaja ainult 1,5 pannitäit kuumust vastu pidada :D
Kuna kotletid sisaldavad ohtralt toorest kartulit, peab neid korralikult küpsetama, et sisu tooreks ei jääks. Tulemus on igatahes mahlane ja eriti maitsvad on külmalt. Pole Meena päev täna jälle. Aga nagu paar kommenteerijat soovitasid, siis viskan pilgu peale taimetoidu lehele. Äkki saan teda millegagi üllatada:)
Loodan, et sain teie suud vett jooksma!
Aga miks peaks kotletid kallis söök olema, mida saavad endale ainult rikkad lubada. Ma arvan, et rikkad unistavad ainult sellisest luksusest, mida vaene inimene on sunnitud endale otsast lõpuni ise valmistama, peaaegu. Rikkad ostavad poest valmis tooteid või siis äärmisel juhul poolfabrikaate kulinaaria letist. Mida need sisaldavad, ei tea vast Jumal taevas ka.
Vene ajast on mul hästi meeles, kui ema ostis väga kesisest kulinaarialetist riivsaias paneeritud tooreid kotlette. Kodus lõikas ta need pooleks, nii et ühest ostetud kotletist sai kaks - ikkagi kokkuhoid:) Maitset ma küll ei mäleta enam, aga poolfabrikaadid on küll silme ees ja ehedalt meeles.
Praegu on paras aeg kotlette vorpida, sest konsumis on hakkliha soodushinnaga 1.09 €/ 300 g. Tegin väga umbkaudse arvutuse. Ei arvestanud oma kartult, sibulat, maitseaineid, õli jne. Arvesse läks hakkliha (4 x 300g), muna (2 tk), mille maksumuseks oli ca. 5€. Väljatulek oli ca. 30 kotletti, tüki hinnaks 0,18 €/tk. Kui nüüd sinna juurde keeta poti täis kartult ja teha kotleti praadimis jääkidest kaste, juurde porgandi salat - saaks söönuks päris suur hulk inimesi. Ja söök on väga hea ja kodune. Meie maiustame niisama, sest sööjaid eriti ei ole, ei näe vajadust selliseks suureks ettevõtmiseks. Kui kotletti ei ole, sööme kartulit :D Tegelikult sisaldavad minu tehtud kotletid piisavalt kartulit - 2 in 1.
Nii ma neid teen...
Kõigepealt riivin köögikombainiga ohtralt sibulat ja kartulit.
Maitseaineteks sool, pipar, paprikapulber ja lisan kaks muna (piisab ka ühest)
Nüüd põhiline - kodune hakkliha
Segan korralikult läbi, maitsen, lisan vajadusel soola ja ongi tainas valmis
Pann on mul juba puupliidile kuuma pandud, lisan piisavalt oliiviõli, et kotlettide pealepanemisel pann ikka korralikult säriseks ja kotletid panni külge kinni ei jääks. Piisavalt õli on väga tähtis.
Märja kätega vormin pallid ja siis veeretan riivsaias. Annan kotletile õige vormi. Eelistan alati kotletid valmis vormida, siis jääb ainult praadimine ja pole enam mäkerdamist.
Julguse ja oskuse kotlette tegema hakata sain ma Heim´i kohvikust, kus ma Meenat kandes "padurasedana" leivaraha käisin teenimas. Sellel ajal õppisin ma üldse palju, rohkem kui koolis 3 a. ja 6 kuuga. Igati kasulik aeg oli.
Kui kotletid valmis vorbitud, on aeg kuuma pliidi juurde minna. Pann on mul õnneks võimas - vaja ainult 1,5 pannitäit kuumust vastu pidada :D
 |
| Pann mahutab ca. 19 kotletti |
 |
| Teist panni enam täis ei saa |
 |
| Minu "home made" kotletid |
 |
| 2 in 1 kotletid - head isu! |
Loodan, et sain teie suud vett jooksma!