Mul on juba suht kummaline tunne Steniga, kes teeb juba mitmendat päeva omale ekstra sööki. Mina teen korraliku söögi valmis ja temale see ei kõlba. Kui siis proovikski. Ok, kapsarulli ta suure surve all ikka proovis ära, aga peale seda praadis omale siiski veel kolm muna. Mina ei saa aru mis on temal kapsa, maisi, herneste, paprika ja ma ei tea mille veel, vastu.
Kaks last on peres, kes valivad sööki. Meenast ma saan veel aru. Kus liha sees, seda sööki tema ei puutu. Aga Sten? Ise tahab kõvasti dieeti pidada, aga korralikku sööki ei söö, kui temale see ei sobi. Ju siis pole nälga. Ja ma ei saa ju ära keelata, et sa ei tohi nüüd omale muna praadida või ekstra võileibu teha, kui söök ikkagi tehtud.
Mete pirtsutab meil rosinate ja martsipaniga. Õnneks ei ole need nii olulised toiduained. Hernesupp on ka vastumeelseks muutunud. Ma vist teen liiga tihti ja liiga palju sööki korraga. Lapsed küllastuvad. Ega ma ise ka hernesuppi ei taha enam, isu on täis söödud.
Täna tegin potitäie kapsasuppi, kapsast, mis kapsarullidest üle jäi. Hea supp tuli. Stig sõi, Mete sõi, mina sõin ja isa käis ka siin ja söötsin temalgi kõhu täis. Ema tuleb ka veel ja saab õhtusöögi kirja. Meena langeb kohe nimekirjast välja ja sten vaaritas jälle omale meelepärast sööki. Hea vähemalt, et ta seda iseseisvalt teha oskab. Niigi palju kasu:D
Metel on momendil kodutöö inimeseõpetuses, kus tuleb kirja panna kasulikud ja mittekasulikud ostud oma taskuraha eest sel kuul. Ise peab otsustama, kas on mõistlik ost või mitte ja mis te arvate, milline tulp jäi tühjaks. Mõistlikud. Mõtlemiskoht Metele. Õnneks sai ta tänu sellele ülesandele ise ka aru kui piinlik see olukord on:D
Jaskar on selline mees meil, et sööb ära kõik, mis ette antakse. Ühel tingimusel muidugi. Kui on ketsupit, millega kogu söök üle ujutada:D Kui tema kodus on, siis on lausa lust kokata. Nädala sees ma eriti pingutama ei pea, siis lähevad peale sellised kergemad söögid. Piimasupp näiteks. Ja eks lapsed söövad koolis-lasteaias sooja sööki päeva jooksul, nii et ega erilist vaaritamise vajadust ei olegi. Aga eks ma teen ikka midagi, mille järgi mul omal isu on. Sööb siis kes sööb.
No ja kui isa mulle külla tuleb, siis tema on ka selline, kes sööb kõike. Väga hea lahendus kõik seisma jäänud jäägid ära lõpetada, et siis jälle nullist alustada. Mulle meeldib, kui potid, pannid, kausid tühjaks saavad ja saab joone alla tõmmata, et siis jälle uue hooga pihta hakata söökidega.
Kaks last on peres, kes valivad sööki. Meenast ma saan veel aru. Kus liha sees, seda sööki tema ei puutu. Aga Sten? Ise tahab kõvasti dieeti pidada, aga korralikku sööki ei söö, kui temale see ei sobi. Ju siis pole nälga. Ja ma ei saa ju ära keelata, et sa ei tohi nüüd omale muna praadida või ekstra võileibu teha, kui söök ikkagi tehtud.
Mete pirtsutab meil rosinate ja martsipaniga. Õnneks ei ole need nii olulised toiduained. Hernesupp on ka vastumeelseks muutunud. Ma vist teen liiga tihti ja liiga palju sööki korraga. Lapsed küllastuvad. Ega ma ise ka hernesuppi ei taha enam, isu on täis söödud.
Täna tegin potitäie kapsasuppi, kapsast, mis kapsarullidest üle jäi. Hea supp tuli. Stig sõi, Mete sõi, mina sõin ja isa käis ka siin ja söötsin temalgi kõhu täis. Ema tuleb ka veel ja saab õhtusöögi kirja. Meena langeb kohe nimekirjast välja ja sten vaaritas jälle omale meelepärast sööki. Hea vähemalt, et ta seda iseseisvalt teha oskab. Niigi palju kasu:D
Metel on momendil kodutöö inimeseõpetuses, kus tuleb kirja panna kasulikud ja mittekasulikud ostud oma taskuraha eest sel kuul. Ise peab otsustama, kas on mõistlik ost või mitte ja mis te arvate, milline tulp jäi tühjaks. Mõistlikud. Mõtlemiskoht Metele. Õnneks sai ta tänu sellele ülesandele ise ka aru kui piinlik see olukord on:D
Jaskar on selline mees meil, et sööb ära kõik, mis ette antakse. Ühel tingimusel muidugi. Kui on ketsupit, millega kogu söök üle ujutada:D Kui tema kodus on, siis on lausa lust kokata. Nädala sees ma eriti pingutama ei pea, siis lähevad peale sellised kergemad söögid. Piimasupp näiteks. Ja eks lapsed söövad koolis-lasteaias sooja sööki päeva jooksul, nii et ega erilist vaaritamise vajadust ei olegi. Aga eks ma teen ikka midagi, mille järgi mul omal isu on. Sööb siis kes sööb.
No ja kui isa mulle külla tuleb, siis tema on ka selline, kes sööb kõike. Väga hea lahendus kõik seisma jäänud jäägid ära lõpetada, et siis jälle nullist alustada. Mulle meeldib, kui potid, pannid, kausid tühjaks saavad ja saab joone alla tõmmata, et siis jälle uue hooga pihta hakata söökidega.