Suvevaheaeg alaku!

Nagu te juba taibanud olete, siis oma loodetavast unistuste tööst pole ma enam sõnagi lausunud. Käisin proovipäeval, selleks puhuks tehti isegi tööleping üheks päevaks, palk on isegi laekunud juba, aga mida ei ole, on lubatud vastus - kas siis positiivne või negatiivne. Lootsin selle ikka reedeks saada, aga ei, vaikus. Saan isegi aru, et ju ta siis "ei" oli ja otsustati siiski teise kandidaadi kasuks. Aga noh, lootsin ikka ka mingi teate saada, et oma edasisi plaane teha.

Olin ju juba ammu ennast kirja pannud vabatahtlikuna Hansapäevadele ja eks nemadki soovisid teada, millal ma saan abiks käia, kui üldse saan. Reede õhtul ma lõpuks loobusin  vastuse ootamisest ja andsin teada oma osavõtust. Ja ma ei kahetse.

Täna oli esimene päev ja viisime ennast asjadega kurssi. Pakkisime vajalikke materjale, püüdsime mingit süsteemi luua, et delegatsioonidele võimalikult valutult "nännikotte" kätte jagada ja õppisime inimesi tundma, kellega on vaja koostööd teha.

Ja millepärast ma üldse tahtsin vabatahtlike töös osaleda, oli ära kasutada oma saksa keele oskust. Saan natukenegi leevendada oma Saksamaa igatsust. Delegatsioone Saksamaalt ongi Hansapäevadel kõige ohtramini. Ja enne kui staap  veel ametlikult avatudki ei olnud, sain mina esimese keelepraktika kohe kätte.

Ühel sakslaste seltskonnal oli tekkinud probleem majutusega, mille nad olid booking.com  vahendusel broneerinud. Nad ei olnud rahul oma tubadega, millest üks oli läbikäidav. Probleem ei olnud küll delegatsioonide staabi pädevuses, aga kuidas sa saadad hädas inimesed ära. See ei sobi kokku Hansapäevade kontseptsiooniga kõigile abiks olla, naeratada ja aidata, kus võimalik.

Nii ma siis lahendasingi neil selle probleemi ära, kuna nad olid üsna seda meelt juba, et jäävad lageda taeva alla. Ega sellise suure ürituse ajal pole mingi nali pevarju leida. Kõik võimalikud majutusasutused on ju ammu aega broneeritud. Hea tunne oli, et sain abiks olla.

Vabatahtlikele on ettenähtud ka temaatiline riietus, toidutalongid (toitlustus 3x päevas), vesi, oma puhketuba, majutus (kel vajadust), parkimiskaart, osasaamine huvipakkuvatest KONTSERTIDEST ja viimasel päeval ka afterparty. Igati soliidne pakett lisaks uutele kogemustele. Ma ei kahetse ja ootan põnevusega juba homset, kui see õige trall alles lahti läheb. Aga meil on tänase päevaga nii lollikindel plaan välja töötatud, et homme peaks kõik nagu siidi jooksma.

Tänane päev möödus märkamatult, äärepealt oleksin lasteaia maha maganud. Kui ma teele asusin, tuli mul veel viimasel hetkel meelde, et lastel oli ju täna viimane koolipäev tunnistustega. Haarasin ühe koogi sel puhul veel Konsumist kaasa ja tõin lasteiast viimased lapsed ka ära :D

Ja arvake ära, mis mind kodus ootas. Nõud olid pestud, laud korras, lilled vaasis. Tunnistused kõik letti laotud ja lapsed nii rahul, et lõpuks algas kauaoodatud suvevaheaeg. Homme ei peagi enam nemad kuhugile minema. See tahab täitsa harjumist nüüd.

Jagasime koogi sõbralikult ära ja võtsime kooliaasta kokku.

Ilusat suvevaheaega!

Tehtud!

Tänasega olen saanud ühele poole asjadega, mida ma olen juba nädalapäevi edasi lükanud. Otsustusvõimetu nagu ma olen.

Esiteks trimmeri ost. Ma ei olnud selleks veel valmis. Käisin ikka arvel raha imetlemas, käsi aga ei tõusnud seda puutumast. Otustavaks sai asi siis, kui juba poes kohapeal olime ja reaalselt trimmereid näha ja katsuda saime. Ühe lugeja soovitusel tegime seda OÜ Siimalsis. Tõesti asjalik koht ja ei tekkinud kordagi tunnet, et ei, sealt ma küll midagi ei osta. Vastupidi. Ma pidin sealt ostu tegema.

Oline enne ikka natukene kodutööd ka teinud, et vähemalt aimu saada, palju trimmerid üldse maksavad. Mingitest tehnilistest näitajatest mul niikuinii aimu ei ole. Rahanumbreid tunnen poole paremini. Silma jäi Stiga kaubamärk. Kõlab natukene Stigi moodi.

Astusime Jaskariga poodi sisse, vaatasime targa näoga ringi, aga Stigat silma ei jäänud. Stihl aga küll ja hind üle 300€. Ma siis pöördusin müüja poole ja uurisin, kas neil Stiga trimmereid ka on ja just sellist, millega mina ka toime tuleksin. Hetk ta mõtles ja ütles, et tal on üks maikuu kampaaniast veel laos täitsa olemas - soodushinnaga. Täna ju juba 2. juuni. Ja ma skoorisin endale Stihli trimmeri tehniliste näitajatega Stiga trimmeri pea poole soodsamalt. Ma ei mõelnud hetkegi enam, kui kahju mul rahast on. Ei olnud.  179€ ja trimmer oli minu.

Teine asi, mis oli vaja juba ammu korda ajada, oli auto. Seesama auto, millel on mingi kummaline rooliprobleem. Ja õlivahetus oli ka juba ammu ammu vaja teha. Ma olen juba "miljon" kilomeetrit üle lasknud minna õigest ajast. Naiste värk.  Kuna tegu naiste autoga, siis lugesin veel sada viga ette, mis oli vaja ära lahendada. Mina neid niikuinii ise ei tee. Üks pisemat sorti esituli ei põlenud, mingi puks oli vaja vahetada, mäkke tõusul viskab kuuma autosse ja no remonditöökoda omaltpoolt soovitas siiski mõlemad puksid vahetada ja sellega pidi olema ka kohe vajadus esisilda reguleerida. Oi kui raske on naine olla. Ma pean seda kõike uskuma, sest mina neid asju ju ei tea. Ju siis peab nii olema. Tehti ka veel diagnostika ja oi jumal. Viga vea otsa. Ainult mootor pidigi olema sellel autol korras, kõik muu on küsimärgiga. Õudne, õudne, õudne.

Sel kuul olen ma juba laostunud, kuigi kuust on alles kaks päeva möödas. Meie puhkuseplaanid peavad ootama. Kõigepealt ikka tähtsad asjad.

Jaskari sain ka nii kaugele, et vedasin ta ARK-i. Sai omale lõpuks aja riiklikule teooriaeksamile. Jällegi samm edasi lubade poole.

Miks me üldse täna Viljandis olime, oli hambaarsti aeg, mida me üle kuu aja oodanud olime. Kasu sellest midagi ei olnud, sest midagi ei tehtudki. Saime aga uue aja jälle. See tee saab meil pikk olema ja saame käia nõrkemiseni.

Aega oli meil laialt käes ja kolasime sellistes kohtades, kuhu tavaliselt ei satu. Mööblipoed vaatasime üle. Üllataval kombel pakuvad sellised poed isegi Jaskarile pinget. Tema vaatab sellise pilguga poes ringi,et mis tema uude koju sobiks ja viib ennast hindadega kurssi. Mina uurisin kööginurki. Meil on köögis väikesed ümberkorraldused ja mulle sobiks sinna üks nurk, kus saaks mõnusalt istuda. Midagi sellist...

Näeb küll paras "porno" välja, aga ma pole kuskil mujal sellist nurka näinud. See konkreetne on Kugast ehk siis odav Poola kraam. Mulle meeldiks puidust ja soovitavalt Ikea oma. Aga neil pole sellist asja isegi mitte olemas, ei puidust, ei saepuruplaadist. Eks näis...

Siis käisime veel uude kohta kolinud "Sahtlit" uudistamas. Ja seal kõitsid minu pilku kurikuulsad Froufrou (neid nimetatakse paljude erinevate nimedega) stiilis seelikud. Tellisin omale äsja taolise ja loomulikult huvitas mind, mis hinnaga neid siis teiseringi poes ka müüakse. Ma ei uskunud oma silmi. See oli vist selle poe kõige hinnalisem toode. Jaskar tegi isegi suuri silmi :D

No ma ei tea...kas asi on ikka seda väärt? Loodan, et minu seelik saab ikka natuke rohkemat, kui pelgalt "kardin".

Täna oli teadagi juba 2. juuni. Pruun olen ma piisavalt. Kohe, kohe grillkana. Ilm oli üsna palav või olin ma siis liiga paksult riides. Igatahes kui mu suurem vaimustus trimmeriga mööda sai ja ma olin paagitäie juba maha "sõitnud" ja tamiil ka otsa oli saanud, lubasin ma ennast õhtule. Käisin duši all ja mõtlesin suvisemad riided välja otsida. Paistab, et suvi siiski tuleb. Kunagi. Ja hea oleks ju teada, kas eelmisel suvel kantud riided veel selga ka mahuvad. Paratamatult pidin välja otsima ka stringid, sest õhemate riiete all ei kõlba lihtsalt muud kanda. Inetu vaatepilt. Vähemalt minu tagumikuga küll. Nüüd on mul siis lisaks suve- ja talvesokkidele ka talve aluskad ja suve aluskad :D Hästi elame :)

Pingul küll, aga seljas :D

Ma olen küll juurde võtnud, aga olen alati arvanud, et paksematel inimestel istuvad mõningad riided paremini seljas, kui pesulaual. Mina jäin tulemustega rahule ja oma tselluliidiga pean leppima. Minu pärast võib suvi alata.