Täna oli lõpuks siis see suur päev, kui sai tehtud kõige hullem töö ühe ahju ehitamisel - vana välja lammutamine. Et raha säästa, jätsime selle meie endi teha. Et Jaskaril on koolis ka natukene seda teemat sees, siis tema jäi täna koolist koju ja oli asja sees ja nägi põhjalikult, kuidas see protsess välja nägi.
Kui mina töölt koju jõudsin, olid kõik väidetavalt juba saunas ära käinud, aga mulje oli küll selline, et vett polnud keegi näinud. Ühesõnaga üks ääretult must ja nõgine töö. Õnneks oli eeltöö peale rohkem aega läinud, kui lammutamise peale, seega elamist säästeti mustusest nii palju kui võimalik.
Minu esimene reaktsioon, kui ma tehtud tööd nägin, oli selline, et meil polegi enam ahju vaja. Niipalju avarat ruumi on praegu, et mõnus kohe. Lapsed olid samal arvamusel. Ahi loomulikult tuleb, sest aastaringi meil nii soe ei ole, kui näiteks täna oli.
Suur tänu minu "eksile", kes töid juhatas, isale ja Jaskarile. Suur töö sai tehtud.
 |
| Täna hommikul oli pilt selline |
 |
| Töö käib täies hoos |
Selline oli vanal ajal ahju põhi, maakividest.
Selliseid muumia rotte tuli ahju alt välja kümmekond. Ja kaltsu oli ka ahju alla veetud päris arvestatav kogus.
 |
| Õhtul oli pilt selline |
Pottsepal käsul säilitati niipalju vana materjali, kui võimalik. See peab nüüd ennast vihma käes puhtaks pesema...kui tuleb vihma.
 |
| Uue ahju ja pliidi materjal |
Kõndima ma täna ei jõudnud, sest päev aega rassinud mehed olid näljased ja tahtsid süüa kiiresti. Tegin esimese rabarberikisselli täna ja peale vaaritamist sai natukene veel elamist koristatud. Homme jõuan vast kõndima ka.
