Minu jõulusoovid

Et mitte mingil juhul jätta muljet kerjamisest, ütlen kohe ära, et minul ei ole ühtki jõulusoovi sel hooajal. Kui, siis üks, nagu igal aastal - soovin vaid häid lapsi:)

Lastega on kokku lepitud, et minult ei tule ühtki kinki sel aastal, meie ühine kink on köök ja sinna tulev mööbel. Sellest saab ju osa kogu pere. Ja et mul on siiski vaja veel pool summast maksta jaanuari lõpuks, siis iga sent on meil kuni tasumiseni arvel - ei mingit laristamist. Närutame, aga asi on seda väärt:)

Kui Meena ja Stigi isa teada tahtis, mis lastel jõuluks soovid on, siis mul kähvatas ja ütlesin talle päris karmid sõnad niipalju kui ma saksa keeles õelda oskasin. Igatahes mõjus Mitu päeva oli vaikus ja sovumine. Aga tõesti, mul ka mingi piir. Meie peame tohutult pingutama, et midagi saavutada ja oma kodu meile mugavaks ja soojenaks muuta, kusjuures tema pole võimeline miinimum elatisrahagi maksma ja siis julgeb veel tulla küsima, mida kinkida. Oi kui vihale ajab. Kust see raha kinkidele tuleb? Muidu kurdab, et tema pole võimeline maksma. Ja jäigi nii, et hoidku oma kingiraha omale.

Kommikotid lastele tulevad minu töökohast, nii et suud saame ka magusaks:)

Ah jaa. Vahetult enne jõule on Meena sünnipäev. Siis teeme ühe kinopäeva koos kohvikuga ja Stigi võtame ka punti:)

Köögimööbli ootel - meie pere jõulukink:)

Mu hommikud on tagasi

Olen nüüdseks tubli kuu aega juba kodukontoris tööl ja ma olen väga rahul asjade käiguga. Kui ma kodusoleva emana sain hommikuti alati Terevisiooni vaadata ja toimetasin koduga, siis tööl käies kadusid sellised võimalused kõik ära. Ja kui ma tööl käies õhtul lõpuks koju jõudsin, olin ma omadega läbi. Keskendusin vaid sellele, et järgmisel hommikul peab kõik vajalik lastele olemas olema, lapsed puhtad ja korras ja lahkume kodust kõik varakult.

Nüüd, kui remont on ühelpool ja ma ei pea enam külmas, tolmus ja müras tööd tegema, on kõik nagu unenäos. Ma ei pea tihtipeale isegi hommikul Stigi lasteaeda sõidutama. Selle ülesande võttis enda peale Mete. Kõik see mees lahkub kodust enne seitset, Stig nende seas. Minnakse bussiga kooli-lasteaeda. Metel on piisavalt aega, et enne tundide algust Stig rühma viia. Tundub, et nende koostöö sujub kenasti ja mõlemad on rahul. Lisaks päris arvestatav kokkuhoid kütuse arvelt.

Kui lapsed on lahkunud, teen mina omale kohvi, panen teleka käima, toon puid, kütan ahju, panen pesumasina käima. Kõike seda jõuan ma veel enne tööpäeva algust teha. Kella kaheksaks panen arvuti tööle ja algabki minu tööpäev. Taustaks käib mul alati telekas, kuulen huvitavaid asju ja töö muudkui lendab. Silmapuhke pauside ajal panen pesu kuivama, koristan siit või sealt, lükkan väljas lund - midagi on kodus alati teha. Mida paremat veel tahta.

Lõunaajal, kui lapsed tulevad, on tuba soe, mina alati neid ootamas - kõik nagu vanal heal ajal. On vaid üks erinevus, mul on töö ja ma võin oma palga teenida kodust lahkumata.

Maja on tühi ja ma võin töö kallale asuda. Töö, mida ma nii meelsasti teha tahan:)