Küsimused mulle

7. mai 2014

Haruldane õhtu

Käisime küla peal, paar talu edasi, sugulaste juures, kus on minu Meenaga ühes vanuseklassis lapsed. Said mürgeldada nii, et kodu jõudes polnud mingit küsimust, kõik olid väsinud ja nüüdseks magavad õndsat und. Pole sellist juhust iga õhtu, et saan telekast mõne sõna kuulata ja oma asjadega tegeleda. Võtsin raamaturiiulist mõne raamatu lehitsemiseks ja naudin õhtut. Täitsa mõnus.
Veel õpime Steniga inglise keelt ja keegi ei segagi. Kah üsna harv juhus. Muidu käib üks teistest üle rääkimine ja õppimisest ei tule välja midagi. Sain nüüd jälle inglise keeles 17 sõna selgeks. Tahaksin ka ju keelt osata. Nii kahju, et kooli aeg polnud võimalust, sest minu valik oli saksa keel. Inglise keelt polnud tol ajal võimalik teise võõrkeelena õppida. Sõnu tean ma palju, rääkimine on 0.

 

Meie linnakeses on, mida vaadata















Lillede valmimine



Valmimisjärgus




Tantsivad "mulgid"
Igati vahvad kujud on tekkinud meie linnakesse. Ja tundub, et tekib aga juurde. Turistidel kindlasti palju vaatamist ja nii jääb meie linnake ka paremini inimeste mällu ja tekitab ka kõneainet. Parim reklaam. Isegi telekast näidati ükspäev üht neist kujudest.

Mida vahvat on Teie kodukandis vaadata?

Rekord


Eile oli tähtis päev minu blogi ajaloos. Blogi külastas rekord arv inimesi. Kas nüüd kõik lugejad on, seda ma ei usu, aga külastajad küll. Loodan, et mõned neist 979 - st jäävad püsivalt minu "luulusid" lugema. Arvan ise, et minu blogi on üsna omanäoline. Mitte et ma nüüd mingi eriline oleks, aga blogimaastikul on tohutu konkurents. Pea igal on juba oma blogi. Aga seda ma ei usu, et mõni 38 - aastane 5 lapsega üksikema blogi peaks. Kui leidub sellises "olekus" blogipidaja, palun andke mulle ka teada. Ühesõnaga arvan, et mul konkurente ei ole:D
Püüavad küll siin mõned ahvida, aga no ei tule välja. Kui sul ikka 5 last erinevate meestega ei ole ja elad igavat pereelu, ei tasu pingutada. Palun jääge ikka oma liistude juurde:D

Sain täna ka ühe liigutava kirja ühelt oma lugejalt, kes oli juhuslikult sattunud minu blogi peale. Olin kirja avamise momendil just lasteaias pildistamise ootel ja täitsa silma võttis märjaks. Lihtsalt nii tore on, kui on inimesi, kes ei pea sind kõntsaks ja näevad ka asja positiivsemat poolt. Aitäh Sulle Piret, andsid mulle palju positiivset energiat edasi rühkimiseks.

Pildistamisest...Pisikeste lastega on ikka üsna tüütu sellistel aktsioonidel käia. Aga no peab. Kõigepealt oli Meena muidugi ülemeelitu ja väga tähtsust täis, sest temal oli väikevenna seal. Vaja ju teiste ees kekutada ja peaagu, et oma lapseks Stigi pidada:) Andis teda ohjes hoida. Pilt sai tehtud ja otsusatsin kodu tulla, aga siis Meena hakkas hüsteeritsema ja ei olnud nõus enam grupipiuldile minema. No ja mina, nõrk nagu ma olen, hakkasin talle siis igasugu asju lubama ja lõpuks saime ika niikaugele, et lubasin ta lasteaiast peale pildistamist kodu võtta, kui ta pildile läheb. Saime kaubale.

Riietusruumis pani Stig laste plastiliinist voolitud lilledele põntsu. Toppis suhu, lammutas ja kui peost tükke kätte tahtsin saada, siis pigistati käsi nii rusikasse, et näppude vahelt imbus plastiliini lausa välja. Täielik kaos. Lasin nii kiirelt jalga, kui võimalik.

Meena arvab, et Stig on tema "laps":)

Lastele meeldivad väikesed lapsed



Tüdrukud oma pildistamise järjekorda ootamas

Meena etteaste
 Et kohe mitte kodu minna, läksime veel minu ema juurde kohvi jooma ja Meena vaatas oma kassi üle. Nimelt on Meenal vanaema juures kass, mille minu vend ehk Meena onu talle vist kuulu järgi andis. Mina aga loomi oma kodu ei soovi, seega on kass seal ja Meena käib teda seal vaatamas. Nimigi pidi olemas olema - Miu. Nojah, mulle sobib nii. Olen võib - olla julm küll, et ei luba looma lapsele, aga mulle piisab täiesti viiest lapsest. Ei ole tahtmist veel kellegi eest hoolitseda.

Meena "oma" Miuga

Armas valge kassike

Kassipoja ema

Stig uuris eriti tähelepanelikult seda looma
Põhiline oli see, et Meenaga poes käies nägi ta üht tordikest ja siis oli kohe vaja õelda mulle,et tema kassil pidi sünnipäev täna olema. No et ma tordi ostaks.Kaval. Vana trikk tal juba. Nossul on tal ka alati sünnipäev, kui ta midagi head tahab.

Homme on järgmine üritus lasteaias - emadepäev. Selleks ajaks katsun ma Stigile hoidja vaadata, muidu ei tule peost midagi välja. Teised inimesed tahavad ka rahus pidu nautida, mitte võõraste tittede lalinat kuulata. Perekoolist on ikka ühtteist külge ka jäänud:D Saab vähemalt aimu, mis inimestele meeldib, mis mitte:)

Lõpuks veel kummardus minu blogi lugejatele ja AITÄH Teile!

6. mai 2014

Olen terve naine....

Poed, juuksur, kohvikud...olen terve naine ja tahan neid kõike saada:)

Pühendusega Tudvale


See mu päeva tegelikult päästiski. Peaagu. Sain omale lapsehoidja, mis muidugi ei ole nii oluline. Plaanisin tegelikult selle kõik lapsega läbi teha. Nojah, juuksur väljaarvatud, kohvikust ma ainult unistan ja poes sai niikuinii käidud. Tegelikult on nii, et kui on võimalus ilma lapseta kuskile minna, siis nagu ei oskagi selle vabadusega midagi enam teha. Teed hädavajaliku ära ja siuhh, kodu tagasi. Nii oligi. Plaani lisandus lennult ainult juuksuri külastus ja kuna sain aja tunnikese pärast, siis oli aega ka kohalikust kaltsukast läbi hüpata. Ah jaa, "Teeme ära" talgute taara, mis tee äärtest kokku korjasime,viisin ka ära. Konsumis lõin selle raha sirgu loomulikult, aga ei teagi, mille peale, eks ikka toidu.

Tee äärtest leitud:D


Raamatukogus sai käidud. Maksin isegi viivist kauem käes hoitud raamatute eest...tervelt 18 eurosenti. Anti edaspidiseks soovitus, kui teade tuleb e-mailile, siis võin rahulikult vastuse saata ja pikendada laenutusaega. Midagi uut minu jaoks ja hea teada. Loomulikult ei tulnud ma tühjade kätega raamatukogust. Kuskilt kunagi keegi soovitas - normaalne ju, üht raamatut, mille ma omale telefoni salvestasin. Ju ma siis tundsin, et mul on seda raamatut vaja. Help ühesõnaga:) Raamatuks "Öed ja vennad rahuajal". Raamat kirjutab, kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada  ja ise sealjuures ellu jääda. Eks näis, kas seal on minu jaoks midagi uut. Ja kui on, katsun mõnda eriti head tarkusetera ka Teiega jagama hakata. Olen juba põnevil. Äkki saab minust ka kunagi "hea" emme. Ema ei saa õelda, siis tähendab see minu ema. Minu lapsed kutsuvad minu ema samuti "emaks". Kui kuskil käime, siis hüüavad nad minu emale:" Ema, kus emme on?" Ei tea, mida inimesed mõtlevad. Ema igatahes on rahul, kui talle ema õeldakse ja mind silmapiiril ei ole. Tunneb ennast kohe nooremalt:)

Öökapiraamat


Külaraamatukogust sai ka läbi hüpatud ja juba ammu laenutatud "Hamlet" ja "Julia ja Romeo" tagastatud. Neid ei lugenud mina, nii inteligentne ma ka ei ole:D Jaskari kohustuslik kirjandus oli see:) Minu kaastunne talle nii raskete raamatute lugemisel ja läbi töötamisel. Lehvitan Sulle pojake siitpoolt. Loodan, et sa "silm punnis" peas loed mu blogi praegu läbi oma pisikese "Nokia" lukuaugu..."Kaido, Sina vä?" :D Meil läheb siin hästi, nagu alati! Ole tubli!

See oli Jaskarile väike vahelõik kodust:) Ta saab aru küll "naljast":D

Uurisin meie raamatukogust nii mööda minnes ka kohe reedese emadepäeva peo kohta, mis meie vallalehes välja on kuulutatud. Ja kurb küll, aga see olevat sinna trükitud ainult vallarahva jaoks, et näidata, et meil siin külas kõvasti üritusi toimub. Oli plaan ka ennast kodust välja ajada ja midagi kultuurset endale lubada, aga võta näpust. Ei tasu vist kohale minna, last ilusaks sättida, ennast "lille" lüüa ja siis seal kõrgetel kontstel lolli näoga  Rahvamaja ukse taga oodata, et kas on pidu või ei. Või tasub? Vaatame:)

Kaltsuka saak ka Teile imetlemiseks. Olen juba pikalt Stigile taolisi asju otsinud. Crocsi omi isegi osta kaalunud ja jalga proovinud...pea 30 euroseid....õudne. Peab ikka raha peale vihane olema ja eks on oldud ka, kui võimalusi oli. Nüüd aga peab oma võimalused ümber hindama ja alternatiive otsima. Ja oblaa, täitsa olemas ja täpselt Stigi number [23] ja jumal, "auto" mudel:) Oh seda rõõmu, kui Stig neid nägi ja jalga panime. Ideaalsed, 2 euro eest. Tasus kodust välja minna igal juhul.


Lisage pildile mootori pörin, mida Stig nii hästi oskab
No ja kui makodu jõudsin, oli lapse valvur maja koristanud, tuli oli pliidi all, nõud puhtad ja mis põhiline, laps hoitud ja rõõmus ja koolitust saanud. Oskab nüüd "tere" anda kättpidi. Aitäh lapsehoidjale! Te olete "kuldsete kätega mees" :D

Mina viskasin kohe kartulid ahju suitsupõsega ja tegin kurgi-küüslaugu salati hapukoorega, sest olin hommiku otsa söömata, ajapuudusel. Ja lapsed tulid ka niikuinii lõunaks, nii et läks igati asja ette ja päev kirjas jälle söögi poole pealt.

Kiiresti valminud maitsev löuna

Ilm oli pealelõunal jälle jätkuvalt jäine ja isegi rahet tuli natuke. Naersime, et lund sajab ja Sten meil niidab muru:)
Meie  Tudva õhutusel tegime kurgipeenrad valmis, laotasin oma kümne küünega kokku korjatud herefordi sita peenrasse ja külvasin kurgi maha. Loor peale ja võib ootele jääda, kurgi ootele. Tittesid me ei oota. Sealt peaks tervele külale jätkuma, kui midagi selle külmaga üles tuleb.
Tundub, et muruniitmise vötab sel suvel oma hooleks Sten ja hea on. Minu rõõm:)
Sellise hoole ja armastusega saab kurgiseeme mulda. Tehke järgi:)

Ühte peenrasse saavad minu plaani järgi melonid ja "zucchinid" (suvikõrvitsad)


Jääme kurke ootama
Naistel teatavasti on veres shoppamise mood. Mitte küll kõigil, minul aga küll. Pean ostma kasvõi midagigi, olgu selleks siis kasvõi kõblas. Minu süda on sellega ka rahul. Majapidamises "kõpla" ikka vaja ju suve jooksul.
Kõblas (ÖS- ist järgi vaadatud)...3.88 € koos varrega
Kuhjuma kippuvatest asjades ka...Toode lubas homseks saata oma hinnapakkumise, loodetavasti ei lööda jälle kirvest selga, aga löövad niikuinii.

Pensioniametil polnud Saksamaalt veel mingit vastust. Pole lootustki lasterahasid lähiajal saama hakata. Oeh, peame "vallasandid" edasi olema.

Raamatutega sai korda, Tartusse ei helistanud ja jätame selle vahele, ei juhtu midagi.

Homme siis uue hooga jälle, lasteaias suur pildistamine. Tahan Stigi ka sinna vedada, et ta õega pildile saaks:) No ja ülehomme emadepidu lasteaias ja peale seda koosoleks. Graafik läheb tihedaks jälle.

Kõik kuhjub

Täna pean asjalikuks hakkama. Asjadel on kombeks kuhjuda, kui nendega mitte tegeleda. Ilmad on nii viletsad olnud ja isu midagi teha ei ole olnud. Eilne saavutus oli mul ainult söögi tegemine ja pesu viisin ka hädaga välja. Kõik. Rohkemaks mul tahtmist ei olnud. Kogu kere ka valutab sellest kartulipanekust ja teeäärte koristamisest. On kohe tunda, et lihased on ka olemas. Öö läbi valutasin ja täna kindlasti ka veel takkaotsa. On mõned pakilised asjad, mida olen juba päevi edasi lükanud.

Kõige suurem murelaps on Kredexi dokumentatsioon. Ma pole veel üht tähtsat pakkumist saanud, aga tähtaeg, kui paberid peavad saadetud olema, on juba 19. mail. Aeg läheb kiirelt. Plaanin kohe helistada ja aru pärida, kui kellaaeg sündsaks muutub:) Ühe hinnapakkumise juba sain, mis kahandas kõvasti meie lootusi tagastamata laenu saada pööningu väljaehitamiseks. Summa, mille eest saaksime kaks tuba juurde, oli üle 13 000 euro. No sellist raha meil küll pole kuskilt välja võtta, isegi kui Kredexist saaksime 5000.

Raamatukogu võlgnevused on mul juba kahes raamatukogus. Need tahan ära klaarida. Kogu aeg kui linna asja on olnud, on pühad või selline aeg, kui raamatukogu kinni.

Pensioniametisse tahan helistada ja uurida, kui kaugelon minu  peretoetuste maksmise asi. Kuus kuud on kohe-kohe avalduse tegemisest möödas ja ei mingit märki, et ka meie pere hakkaks saama lasterahasid nagu kõik Eesti vabariigi kodanikud, kellel selleks õigus on. Perekooli rahavas oli selle soovi peale küll verine ja sõimas meid maksumaksja kulul elajateks jne. Siin, kui kedagi huvitab inimeste arvamus "meiesugustest".

Siis on veel vaja Tartusse arstiaeg panna, et Stigi põletushaava paranemsit näitama minna, kuigi mina sellel mõtet ei näe. See oleks ainult üks suur kulu jälle, et tartusse sõita. Kõik on parimas korras haavaga (haava tegelt pole, on ainult jälg) ja kui mitte minna, ei muutu ja ei juhtu mitte midagi. Nii et seda ma veel kaalun.

Praegu on selline aeg, kui järjest tulevad uued arved. Vaja on finantsid üle vaadata ja kokkuhoipoliitikat rakendada. Pidustused on kõik seljataga, mis olid natukene kulukamad kui meie igapäeva elu. Nüüd tuleb natuke tagasi tõmmata.

Katsun nende asjadega täna ühelepoole saada ja tean, et siis on enesetunne ka kohe parem. Päike tuleb ka välja ja loodan, et päris masendusse ei lange.

P.S. Keegi veel lisaks arvab JÄLLE Perekoolist, et minu blogi on nõmeduse tipp ja üldse võiksin ennast põlema panna, et olen julgenud 5 last omale lubada. Masendav:(

Jõudu mulle!

5. mai 2014

Me kõik oleme natuke "haiged"

Sattusin lugema Perekooli Pereelu kategooriast teemat ühest "Segasest perekonnast". Lugu üsna sarnane minu loole. Mitte küll nii hullusti, kui seal. Mina polnud jõudnud abielluda. Nii naljaga pooleks anti mulle teada, et kui saavutan kaalu 58, siis olen abieluvääriline. Seda ma muidugi ei suutnud ja jumal tänatud.

Kirjutan väheke oma loost. Mina sain oma "sakslasega" tuttavaks interneti kaudu. Tol ajal oli mul kasutaja Delfi date´is. See oli umbes aastal 2006. Võin aastatega eksida, pole nii tugev aastaarvudes. Aga nii umbes ta oli. Sealses jutukas oli võimalus paljudes keeltes suhelda ja mina saksa keele armastajana käisin saksa jutukas. Rahvast seal eriti ei olnud ja nii ma siis saingi jutule tolle mehega. Vanust ta muidugi valetas. 46 vist oli. Öige vanuse sain teada hiljem, kui Riias hotellis oli vaja tema andmeid ja vot siis jäi mul suu lahti ja sellest ajast oli mul nagu mingi okas kurgus, et mulle nii alatult valetatud oli. Tema jaoks oli see muidugi lihtsalt väike "nali". Kujutas ta ju ennast ette nooremana niikuinii ja oli julm macho omaarust.
Macho Men
Ühesõnaga oli minust ikka oluliselt vanem mees ja asjad arenesid niikaugele, et ta sealt kaugelt Saksamaalt teatas üks päev, et tema sõidab puhkuse aeg Eestisse ja kas võiksime kokku saada. Mina muidugi ei võtnud seda tõsiselt ja ütlesin "ja-jah". Ta teadis nii umbkaudu ka mu elukohta. Tola ajal oli piiril veel kontroll ja saingi ühel ilusal  päeval kõne meie kohalikust piiripunktist, et üks mees on neil seal ja soovib minuga kokku saada. Läksin siis talle vastu ja nii me esimest korda kohtusimegi. Omavahel naersime ikka, et tellisin internetist mehe omale:)

Meil siin kodus oli paras hullumaja parajasti. Väljas käisid kõrvalhoone ehitustööd ja kui ta nägi, kuidas teise ringi tuhaplokkidest mu isa hoone üles ehitas, siis hiljem ta kuidagi halvustavalt suhtus sellesse ja minu isa oli tema silmis täielik "holzkopf" (puupea). Ja vend oli mul niikuinii "joodik". Ainult ema nägi ta mul positiivses võtmes. See selleks. Kuidas minu elamine talle tundus, sellest ei tahaks rääkima hakatagi. Ta kurtis pidevalt, et tema peab siin minu juures "kohvris" elama ja tal pole oma nurka.

Asi arenes edasi, tema käis mul külas, mina temal. Jäin 2008 märtsis titeootele, mis oli talle täielik põnts. Oli ta ju vaba mees, lapsi ei olnud. Kui ta ennast kogunud oli, tundis ta vist isegi natuke röömu sellest uudisest. Minul pole titeootustega kunagi probleeme olnud:) Ema sõbrannagi mainis ära, et paljuneb nagu kass. No ja siis? Pole küll kahetsenud midagi.

Lapse sünni ajaks tuli ta taas Eestisse, suhted polnud meil selleks ajaks eriti soojad enam. Tal oli Viljandis hotellituba võetud ja tuli sünnituse ajaks haiglasse. Selle ta magas muidugi maha, sest Meenal oli ilmale tulekuga kiire ja sündis eelsünnitus palatis sel ajal kui tema suitsul käis. See oli üks moment, mille ta mööda lasi.

Tgelikult sellest ma rääkida ei tahtnudki, vaid seoses selle Perekooli teemaga hoopis. Ta oli ka tohutu kontrollfriik ja kui ma tema juurde  elama läksin 2011 kevad koos oma kahe tütrega, siis hakkasid samad hädad pihta, nagu Pereelu teemast lugeda saab. Küll ma olin liiga palju arvutis, küll ma ei osanud lapsi kasvatada ja vastupidiselt Pereelu teemale ei otsinud mina tööd piisavalt kiiresti. Elasime ju seal tema kukil ja tema kulul, kuigi hoidsime ainult hinge endil sees, ei mingit priiskamist. Ja kui tööle sain, siis oli jälle häda, et tema peab lastega sel ajal tegelema, kui mina vahetustega tööl käin. Paaril korral tõi isegi lapsed mulle töö juurde, sest temal on omad tegemised. See oli ikka viimane piisk. Interneti kasutamist piiras ta mul ka, lihtsalt vöttis selle ära:) Tema suur armastus on IT ja arvutid. Ja ma esitasin talle ultimaatumi, nii ülbe, kui ma juba olen. Kas paneb interneti tagasi või korraldan katastroofi tema kabinetis. Tal oli üks terve tuba ettenähtud ainult arvutitele ja seal ta siis istus oma põhilise aja samal ajal, kui meie lastega pidime maas magama ruumipuudusel. Ja kuna ta internetti enam ei võimaldanud mulle lõpuks, siis võtsin käärid ja lõikasin tal kõiks võimalikud ja võimatud juhtmed tema kabinetis läbi ja ühe vidina lihtsalt võtsin ka vahelt välja. Olevat olnud ülitähtis ja kallis tulemüür :D Selle peitsin talle pesumasinasse:) Oli paras "kino", mida Mete meenutab siiamaani. Peale seda pandi selle kabineti uks lukku. Hullu eest loomulikult. Aga ega mind vihaseks ajada ei tasu. Ja seda ta juba teab, arvab isegi kindlalt, et olen "haige". Eks me kõik ole natuke "haiged":)) Kino sai veel muudki, ei hakka endal siinkohal marki rohkem täis tegema. Teinekord võib-olla....

4. mai 2014

"Sita" nädala lõpetuseks

Vaatamata viletsale ja vihmasele ilmale, sai täna nii mõndagi ära tehtud. Hommikul jõudsin kenasti enne vihma sibulad maha panna, punapeedi, porgandi,salati, tilli külvata ja siis hakkas sadama. Pidin kiirelt liigutama, sest Stig magas samal ajal väljas ja ei võinud teda ju märjaks sadada lasta.

Põllu peal olles pidasin plaani, et küpsetan toas kohe peale külvi ühe kohupiima-rabarberi koogi, hooaeg ju ikkagi. Kohupiimakoogi retsept on saadaval siin, kasutasin ainult rabarbereid ja mustikaid.




Kohvi joodud ja soe kook maitstud, viisin ühe lapse vähemaks. Jaskaril algab ju jälle koolinädal ja siis olen neljalapseline.

Kuna vihma sadas jätkuvalt, keerasin magama. Kogu aeg kiired ajad olnud juba pikalt, vaja ju puhata ka ja päevane magamine on selleks parim. Öhtul, kui vihm järgi jäi, oli väljas nii mõnus värske ja tuulevaikne. Võtsin tikud ja läksin panin meie sogahunniku põlema. Täpselt õige ilm oli selleks. Lapsed lippasid kaasa ja neile oli see jälle paras elamus.



Ja siis oli tahtmine natuke kolama minna. Võtsin tüdrukud kaasa ja läksime sitakooke tooma. Pidi olema puhas ramm aiaviljale. Labida võtsin ka, aga need koogid olid nii ilusasti ühes tükis, et sai käega tõstetud. Pärast pudistan näppude vahel aiaviljale.
Idee sain sellest korrast, kui üks ööse (ammu juba) oli mu magamistoa aknaalune suuri hereforde täis. Olin täitsa paanikas, et mis krdi loomad need nüüd on nii kõrgete turjadega ja tohutu kabjaklõbinaga. Maa oli siis veel külmunud ja kahju nad ei teinud õnneks. Aga paraja ehmatuse sain küll, lapsed ei lubanud õue uurima ka minna, mis elukad siin kõnnivad.Olid aga siit samast lähedalt herefordid jalutama otsustanud tulla. Head väärtuslikku sitta jätsid küll maha. Ja nüüd siis saigi juurde toodud. Meil siin ümbruskonnas on seda kraami saada küll ja küll, kui viitsimist korjata on.
Mete hakkas lõpuks isegi paljaste kätega sitta kotti ajama, nii huvitav oli:D

Selliseid oli mul öösel akna taga umbes 7-10 tükki




Mete on saagiga jällegi ülirahul:)

Maasikad röömustavad

Meena kindlasti keeldub kõike seda söömast, mis selle sitaga kasvatatakse
Lõpetame selle "sita" nädala siis selleks korraks:)