Küsimused mulle

6. mai 2014

Olen terve naine....

Poed, juuksur, kohvikud...olen terve naine ja tahan neid kõike saada:)

Pühendusega Tudvale


See mu päeva tegelikult päästiski. Peaagu. Sain omale lapsehoidja, mis muidugi ei ole nii oluline. Plaanisin tegelikult selle kõik lapsega läbi teha. Nojah, juuksur väljaarvatud, kohvikust ma ainult unistan ja poes sai niikuinii käidud. Tegelikult on nii, et kui on võimalus ilma lapseta kuskile minna, siis nagu ei oskagi selle vabadusega midagi enam teha. Teed hädavajaliku ära ja siuhh, kodu tagasi. Nii oligi. Plaani lisandus lennult ainult juuksuri külastus ja kuna sain aja tunnikese pärast, siis oli aega ka kohalikust kaltsukast läbi hüpata. Ah jaa, "Teeme ära" talgute taara, mis tee äärtest kokku korjasime,viisin ka ära. Konsumis lõin selle raha sirgu loomulikult, aga ei teagi, mille peale, eks ikka toidu.

Tee äärtest leitud:D


Raamatukogus sai käidud. Maksin isegi viivist kauem käes hoitud raamatute eest...tervelt 18 eurosenti. Anti edaspidiseks soovitus, kui teade tuleb e-mailile, siis võin rahulikult vastuse saata ja pikendada laenutusaega. Midagi uut minu jaoks ja hea teada. Loomulikult ei tulnud ma tühjade kätega raamatukogust. Kuskilt kunagi keegi soovitas - normaalne ju, üht raamatut, mille ma omale telefoni salvestasin. Ju ma siis tundsin, et mul on seda raamatut vaja. Help ühesõnaga:) Raamatuks "Öed ja vennad rahuajal". Raamat kirjutab, kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada  ja ise sealjuures ellu jääda. Eks näis, kas seal on minu jaoks midagi uut. Ja kui on, katsun mõnda eriti head tarkusetera ka Teiega jagama hakata. Olen juba põnevil. Äkki saab minust ka kunagi "hea" emme. Ema ei saa õelda, siis tähendab see minu ema. Minu lapsed kutsuvad minu ema samuti "emaks". Kui kuskil käime, siis hüüavad nad minu emale:" Ema, kus emme on?" Ei tea, mida inimesed mõtlevad. Ema igatahes on rahul, kui talle ema õeldakse ja mind silmapiiril ei ole. Tunneb ennast kohe nooremalt:)

Öökapiraamat


Külaraamatukogust sai ka läbi hüpatud ja juba ammu laenutatud "Hamlet" ja "Julia ja Romeo" tagastatud. Neid ei lugenud mina, nii inteligentne ma ka ei ole:D Jaskari kohustuslik kirjandus oli see:) Minu kaastunne talle nii raskete raamatute lugemisel ja läbi töötamisel. Lehvitan Sulle pojake siitpoolt. Loodan, et sa "silm punnis" peas loed mu blogi praegu läbi oma pisikese "Nokia" lukuaugu..."Kaido, Sina vä?" :D Meil läheb siin hästi, nagu alati! Ole tubli!

See oli Jaskarile väike vahelõik kodust:) Ta saab aru küll "naljast":D

Uurisin meie raamatukogust nii mööda minnes ka kohe reedese emadepäeva peo kohta, mis meie vallalehes välja on kuulutatud. Ja kurb küll, aga see olevat sinna trükitud ainult vallarahva jaoks, et näidata, et meil siin külas kõvasti üritusi toimub. Oli plaan ka ennast kodust välja ajada ja midagi kultuurset endale lubada, aga võta näpust. Ei tasu vist kohale minna, last ilusaks sättida, ennast "lille" lüüa ja siis seal kõrgetel kontstel lolli näoga  Rahvamaja ukse taga oodata, et kas on pidu või ei. Või tasub? Vaatame:)

Kaltsuka saak ka Teile imetlemiseks. Olen juba pikalt Stigile taolisi asju otsinud. Crocsi omi isegi osta kaalunud ja jalga proovinud...pea 30 euroseid....õudne. Peab ikka raha peale vihane olema ja eks on oldud ka, kui võimalusi oli. Nüüd aga peab oma võimalused ümber hindama ja alternatiive otsima. Ja oblaa, täitsa olemas ja täpselt Stigi number [23] ja jumal, "auto" mudel:) Oh seda rõõmu, kui Stig neid nägi ja jalga panime. Ideaalsed, 2 euro eest. Tasus kodust välja minna igal juhul.


Lisage pildile mootori pörin, mida Stig nii hästi oskab
No ja kui makodu jõudsin, oli lapse valvur maja koristanud, tuli oli pliidi all, nõud puhtad ja mis põhiline, laps hoitud ja rõõmus ja koolitust saanud. Oskab nüüd "tere" anda kättpidi. Aitäh lapsehoidjale! Te olete "kuldsete kätega mees" :D

Mina viskasin kohe kartulid ahju suitsupõsega ja tegin kurgi-küüslaugu salati hapukoorega, sest olin hommiku otsa söömata, ajapuudusel. Ja lapsed tulid ka niikuinii lõunaks, nii et läks igati asja ette ja päev kirjas jälle söögi poole pealt.

Kiiresti valminud maitsev löuna

Ilm oli pealelõunal jälle jätkuvalt jäine ja isegi rahet tuli natuke. Naersime, et lund sajab ja Sten meil niidab muru:)
Meie  Tudva õhutusel tegime kurgipeenrad valmis, laotasin oma kümne küünega kokku korjatud herefordi sita peenrasse ja külvasin kurgi maha. Loor peale ja võib ootele jääda, kurgi ootele. Tittesid me ei oota. Sealt peaks tervele külale jätkuma, kui midagi selle külmaga üles tuleb.
Tundub, et muruniitmise vötab sel suvel oma hooleks Sten ja hea on. Minu rõõm:)
Sellise hoole ja armastusega saab kurgiseeme mulda. Tehke järgi:)

Ühte peenrasse saavad minu plaani järgi melonid ja "zucchinid" (suvikõrvitsad)


Jääme kurke ootama
Naistel teatavasti on veres shoppamise mood. Mitte küll kõigil, minul aga küll. Pean ostma kasvõi midagigi, olgu selleks siis kasvõi kõblas. Minu süda on sellega ka rahul. Majapidamises "kõpla" ikka vaja ju suve jooksul.
Kõblas (ÖS- ist järgi vaadatud)...3.88 € koos varrega
Kuhjuma kippuvatest asjades ka...Toode lubas homseks saata oma hinnapakkumise, loodetavasti ei lööda jälle kirvest selga, aga löövad niikuinii.

Pensioniametil polnud Saksamaalt veel mingit vastust. Pole lootustki lasterahasid lähiajal saama hakata. Oeh, peame "vallasandid" edasi olema.

Raamatutega sai korda, Tartusse ei helistanud ja jätame selle vahele, ei juhtu midagi.

Homme siis uue hooga jälle, lasteaias suur pildistamine. Tahan Stigi ka sinna vedada, et ta õega pildile saaks:) No ja ülehomme emadepidu lasteaias ja peale seda koosoleks. Graafik läheb tihedaks jälle.

Kõik kuhjub

Täna pean asjalikuks hakkama. Asjadel on kombeks kuhjuda, kui nendega mitte tegeleda. Ilmad on nii viletsad olnud ja isu midagi teha ei ole olnud. Eilne saavutus oli mul ainult söögi tegemine ja pesu viisin ka hädaga välja. Kõik. Rohkemaks mul tahtmist ei olnud. Kogu kere ka valutab sellest kartulipanekust ja teeäärte koristamisest. On kohe tunda, et lihased on ka olemas. Öö läbi valutasin ja täna kindlasti ka veel takkaotsa. On mõned pakilised asjad, mida olen juba päevi edasi lükanud.

Kõige suurem murelaps on Kredexi dokumentatsioon. Ma pole veel üht tähtsat pakkumist saanud, aga tähtaeg, kui paberid peavad saadetud olema, on juba 19. mail. Aeg läheb kiirelt. Plaanin kohe helistada ja aru pärida, kui kellaaeg sündsaks muutub:) Ühe hinnapakkumise juba sain, mis kahandas kõvasti meie lootusi tagastamata laenu saada pööningu väljaehitamiseks. Summa, mille eest saaksime kaks tuba juurde, oli üle 13 000 euro. No sellist raha meil küll pole kuskilt välja võtta, isegi kui Kredexist saaksime 5000.

Raamatukogu võlgnevused on mul juba kahes raamatukogus. Need tahan ära klaarida. Kogu aeg kui linna asja on olnud, on pühad või selline aeg, kui raamatukogu kinni.

Pensioniametisse tahan helistada ja uurida, kui kaugelon minu  peretoetuste maksmise asi. Kuus kuud on kohe-kohe avalduse tegemisest möödas ja ei mingit märki, et ka meie pere hakkaks saama lasterahasid nagu kõik Eesti vabariigi kodanikud, kellel selleks õigus on. Perekooli rahavas oli selle soovi peale küll verine ja sõimas meid maksumaksja kulul elajateks jne. Siin, kui kedagi huvitab inimeste arvamus "meiesugustest".

Siis on veel vaja Tartusse arstiaeg panna, et Stigi põletushaava paranemsit näitama minna, kuigi mina sellel mõtet ei näe. See oleks ainult üks suur kulu jälle, et tartusse sõita. Kõik on parimas korras haavaga (haava tegelt pole, on ainult jälg) ja kui mitte minna, ei muutu ja ei juhtu mitte midagi. Nii et seda ma veel kaalun.

Praegu on selline aeg, kui järjest tulevad uued arved. Vaja on finantsid üle vaadata ja kokkuhoipoliitikat rakendada. Pidustused on kõik seljataga, mis olid natukene kulukamad kui meie igapäeva elu. Nüüd tuleb natuke tagasi tõmmata.

Katsun nende asjadega täna ühelepoole saada ja tean, et siis on enesetunne ka kohe parem. Päike tuleb ka välja ja loodan, et päris masendusse ei lange.

P.S. Keegi veel lisaks arvab JÄLLE Perekoolist, et minu blogi on nõmeduse tipp ja üldse võiksin ennast põlema panna, et olen julgenud 5 last omale lubada. Masendav:(

Jõudu mulle!

5. mai 2014

Me kõik oleme natuke "haiged"

Sattusin lugema Perekooli Pereelu kategooriast teemat ühest "Segasest perekonnast". Lugu üsna sarnane minu loole. Mitte küll nii hullusti, kui seal. Mina polnud jõudnud abielluda. Nii naljaga pooleks anti mulle teada, et kui saavutan kaalu 58, siis olen abieluvääriline. Seda ma muidugi ei suutnud ja jumal tänatud.

Kirjutan väheke oma loost. Mina sain oma "sakslasega" tuttavaks interneti kaudu. Tol ajal oli mul kasutaja Delfi date´is. See oli umbes aastal 2006. Võin aastatega eksida, pole nii tugev aastaarvudes. Aga nii umbes ta oli. Sealses jutukas oli võimalus paljudes keeltes suhelda ja mina saksa keele armastajana käisin saksa jutukas. Rahvast seal eriti ei olnud ja nii ma siis saingi jutule tolle mehega. Vanust ta muidugi valetas. 46 vist oli. Öige vanuse sain teada hiljem, kui Riias hotellis oli vaja tema andmeid ja vot siis jäi mul suu lahti ja sellest ajast oli mul nagu mingi okas kurgus, et mulle nii alatult valetatud oli. Tema jaoks oli see muidugi lihtsalt väike "nali". Kujutas ta ju ennast ette nooremana niikuinii ja oli julm macho omaarust.
Macho Men
Ühesõnaga oli minust ikka oluliselt vanem mees ja asjad arenesid niikaugele, et ta sealt kaugelt Saksamaalt teatas üks päev, et tema sõidab puhkuse aeg Eestisse ja kas võiksime kokku saada. Mina muidugi ei võtnud seda tõsiselt ja ütlesin "ja-jah". Ta teadis nii umbkaudu ka mu elukohta. Tola ajal oli piiril veel kontroll ja saingi ühel ilusal  päeval kõne meie kohalikust piiripunktist, et üks mees on neil seal ja soovib minuga kokku saada. Läksin siis talle vastu ja nii me esimest korda kohtusimegi. Omavahel naersime ikka, et tellisin internetist mehe omale:)

Meil siin kodus oli paras hullumaja parajasti. Väljas käisid kõrvalhoone ehitustööd ja kui ta nägi, kuidas teise ringi tuhaplokkidest mu isa hoone üles ehitas, siis hiljem ta kuidagi halvustavalt suhtus sellesse ja minu isa oli tema silmis täielik "holzkopf" (puupea). Ja vend oli mul niikuinii "joodik". Ainult ema nägi ta mul positiivses võtmes. See selleks. Kuidas minu elamine talle tundus, sellest ei tahaks rääkima hakatagi. Ta kurtis pidevalt, et tema peab siin minu juures "kohvris" elama ja tal pole oma nurka.

Asi arenes edasi, tema käis mul külas, mina temal. Jäin 2008 märtsis titeootele, mis oli talle täielik põnts. Oli ta ju vaba mees, lapsi ei olnud. Kui ta ennast kogunud oli, tundis ta vist isegi natuke röömu sellest uudisest. Minul pole titeootustega kunagi probleeme olnud:) Ema sõbrannagi mainis ära, et paljuneb nagu kass. No ja siis? Pole küll kahetsenud midagi.

Lapse sünni ajaks tuli ta taas Eestisse, suhted polnud meil selleks ajaks eriti soojad enam. Tal oli Viljandis hotellituba võetud ja tuli sünnituse ajaks haiglasse. Selle ta magas muidugi maha, sest Meenal oli ilmale tulekuga kiire ja sündis eelsünnitus palatis sel ajal kui tema suitsul käis. See oli üks moment, mille ta mööda lasi.

Tgelikult sellest ma rääkida ei tahtnudki, vaid seoses selle Perekooli teemaga hoopis. Ta oli ka tohutu kontrollfriik ja kui ma tema juurde  elama läksin 2011 kevad koos oma kahe tütrega, siis hakkasid samad hädad pihta, nagu Pereelu teemast lugeda saab. Küll ma olin liiga palju arvutis, küll ma ei osanud lapsi kasvatada ja vastupidiselt Pereelu teemale ei otsinud mina tööd piisavalt kiiresti. Elasime ju seal tema kukil ja tema kulul, kuigi hoidsime ainult hinge endil sees, ei mingit priiskamist. Ja kui tööle sain, siis oli jälle häda, et tema peab lastega sel ajal tegelema, kui mina vahetustega tööl käin. Paaril korral tõi isegi lapsed mulle töö juurde, sest temal on omad tegemised. See oli ikka viimane piisk. Interneti kasutamist piiras ta mul ka, lihtsalt vöttis selle ära:) Tema suur armastus on IT ja arvutid. Ja ma esitasin talle ultimaatumi, nii ülbe, kui ma juba olen. Kas paneb interneti tagasi või korraldan katastroofi tema kabinetis. Tal oli üks terve tuba ettenähtud ainult arvutitele ja seal ta siis istus oma põhilise aja samal ajal, kui meie lastega pidime maas magama ruumipuudusel. Ja kuna ta internetti enam ei võimaldanud mulle lõpuks, siis võtsin käärid ja lõikasin tal kõiks võimalikud ja võimatud juhtmed tema kabinetis läbi ja ühe vidina lihtsalt võtsin ka vahelt välja. Olevat olnud ülitähtis ja kallis tulemüür :D Selle peitsin talle pesumasinasse:) Oli paras "kino", mida Mete meenutab siiamaani. Peale seda pandi selle kabineti uks lukku. Hullu eest loomulikult. Aga ega mind vihaseks ajada ei tasu. Ja seda ta juba teab, arvab isegi kindlalt, et olen "haige". Eks me kõik ole natuke "haiged":)) Kino sai veel muudki, ei hakka endal siinkohal marki rohkem täis tegema. Teinekord võib-olla....

4. mai 2014

"Sita" nädala lõpetuseks

Vaatamata viletsale ja vihmasele ilmale, sai täna nii mõndagi ära tehtud. Hommikul jõudsin kenasti enne vihma sibulad maha panna, punapeedi, porgandi,salati, tilli külvata ja siis hakkas sadama. Pidin kiirelt liigutama, sest Stig magas samal ajal väljas ja ei võinud teda ju märjaks sadada lasta.

Põllu peal olles pidasin plaani, et küpsetan toas kohe peale külvi ühe kohupiima-rabarberi koogi, hooaeg ju ikkagi. Kohupiimakoogi retsept on saadaval siin, kasutasin ainult rabarbereid ja mustikaid.




Kohvi joodud ja soe kook maitstud, viisin ühe lapse vähemaks. Jaskaril algab ju jälle koolinädal ja siis olen neljalapseline.

Kuna vihma sadas jätkuvalt, keerasin magama. Kogu aeg kiired ajad olnud juba pikalt, vaja ju puhata ka ja päevane magamine on selleks parim. Öhtul, kui vihm järgi jäi, oli väljas nii mõnus värske ja tuulevaikne. Võtsin tikud ja läksin panin meie sogahunniku põlema. Täpselt õige ilm oli selleks. Lapsed lippasid kaasa ja neile oli see jälle paras elamus.



Ja siis oli tahtmine natuke kolama minna. Võtsin tüdrukud kaasa ja läksime sitakooke tooma. Pidi olema puhas ramm aiaviljale. Labida võtsin ka, aga need koogid olid nii ilusasti ühes tükis, et sai käega tõstetud. Pärast pudistan näppude vahel aiaviljale.
Idee sain sellest korrast, kui üks ööse (ammu juba) oli mu magamistoa aknaalune suuri hereforde täis. Olin täitsa paanikas, et mis krdi loomad need nüüd on nii kõrgete turjadega ja tohutu kabjaklõbinaga. Maa oli siis veel külmunud ja kahju nad ei teinud õnneks. Aga paraja ehmatuse sain küll, lapsed ei lubanud õue uurima ka minna, mis elukad siin kõnnivad.Olid aga siit samast lähedalt herefordid jalutama otsustanud tulla. Head väärtuslikku sitta jätsid küll maha. Ja nüüd siis saigi juurde toodud. Meil siin ümbruskonnas on seda kraami saada küll ja küll, kui viitsimist korjata on.
Mete hakkas lõpuks isegi paljaste kätega sitta kotti ajama, nii huvitav oli:D

Selliseid oli mul öösel akna taga umbes 7-10 tükki




Mete on saagiga jällegi ülirahul:)

Maasikad röömustavad

Meena kindlasti keeldub kõike seda söömast, mis selle sitaga kasvatatakse
Lõpetame selle "sita" nädala siis selleks korraks:)

3. mai 2014

Soovitan!

Placent Activ juuksevedelik-seerum

Tegin kuuri läbi. Juukseid langeb välja palju, abi selle probleemi vastu ei saanud. Kasvavad küll silmnähtavalt kiiremini. Peale kuuri soovitatakse edasi kasutada. Mina seda ei tee.

Coloplasti kreem

Väga hea kreem. Lamba lõhnaga. Kasutasin kätele, õhtul määrisin käed ja küüned paksult kreemiga. Otsa sai sellepärast väga kiirelt. Uut osta ei õnnestunud Pärnust, lihtsalt apteekides ei ole saada. Saadaval ainult Tartus ja Tallinnas.

Venus kehakreem

Super toode, värske lõhnaga, imendub ja niisutab hästi. Hind kõrge võitu:) Et kõik kreem kätte saada, pidin pudeli puruks lõikama.

Plantur21 shampoon kofeiiniga 

Soodustab juuksekasvu ja aitab juuste väljalangemise vastu. Oli hea shampoon, ostaksin veel.

Maniatis kohevust andev shampoon

Lubatakse juustele kohevust. Täitis oma ülesande.


Maniatis juukseotsaseerum-õli

Imeline toode. Jätkus kolmele naisele peaaegu aastaks. Hea lõhn ja juuksed jättis siidiseks. Kergendas kammimist.

Weleda tselluliidivastane koorimiskreem 

Ka väga hea toode. Mõnusa lõhnaga, vahutas hästi. 

Nüüd läheb aga tühi taara prügisse.  

"Teeme ära" 2014

Ega siin pikka juttu polegi. Lasen piltidel rääkida. Lühidalt niipalju, et päev oli väsitav,kõigile. Eriti mulle, sest peavalu eelmisest ööst oli kohutav. Prügi oli üllatavalt vähe. Läbi käisime  umbes 5 kilomeetrit manteed ja kraavid said puhtaks.

Peavalu põhjustest...esiteks tõusis Stig öösel pool kaks ja tahtis süüa. Sellega oli parasjagu sebimist. Eelmine õhtu läks ta ju seitsme paiku magama ja eks ta oli ennast välja maganud ja kõht oli ka tühjaks läinud. Lõpuks saime jälle magama kuni hommiku kuueni. Siis tuli vanem poiss oma prallelt kodu ja kuna ta alati teeb seda vaikselt ja märkamatult, siis see kord oli asi imelik. Kuulsin ust ja jutukõminat, mis polnud tavaline. Tal oli "kompanjone". Ajasine ennast naksti voodist püsti ja läksin vaatama, mis toimub. Ikkagi minu maja ju:) Teen esiku ukse lahti ja mis ma näen, paljas mees minu vannitoas. Alasti. Võõras ka veel. Jaskar seisis esikus ja hoidis tolle  teksasi oma näpukeste vahel. Küsisin siis, mis siin toimub ja kes see on?:) Jaskar vastu, et Kaido on ja läheb pesema. Tore küll ju! Küsisin siis pükste kohta. Need oli nähtavalt märjad ja küsisn mis nendes pükstes on. Jaskar ulatas mulle ja nuusutusan kaugelt ettevaatlikult.S**t kurat oli:D Kujutate ette, hommikul kell kuus mingi võõras kutt alasti minu vannitoas oma si**a rookimas??? No mul sai mõõt täis, keerasin otsa ringi ja läksin magama. Ei tahtnud mina rohkem midagi tol momendil teada mis seal toimus ja toimuma hakkas. Mulle piisab kui Stig püksi teeb.
Sain siis veel kaheksani magada ja siis oli vaja hakata sättima talgutele.
Talgute algus Läti-Eesti piiril
Kes arvab, mis imeasi see on kraavipõhjas?


Talgulised

4 km seljataga
Külakeskuses
Siinkohal tahaks suured tänud õelda Pille Põllumäele, kes tõi talgulistele kosutavaid mahlu-mehusid oma süümepiinade vähendamiseks:). Toodang pärineb Lillimäe Viljad Oü-lt. Olid väga maitsvad ja õigel ajal õiges kohas. Kummardus!
Päris reibas veel oma peavaluga

Suur Saak
Kõige põnevam leid. Lõhnas nagu originaal ja oli veel pool pudelit. Kel kadunud, võtta ühendust! Ja olgu siis ikka "vaba mees" ka:D
Talgud kestsid meil poole kahetestkümnest kaheni. Ema valmistas näljastele talgulistele maitsva seljanka ja seega sai meie panus vahvasse ettevõtmisse antud.

Kodus, minu tutikas aiakärus ootas meid aga üllatus "inimese sitaga". Nüüd oli siis võimalus Jaskarilt üksikasju pärida. "Mees" olevat lihtsalt püksi si**unud suure peeru tagajärjel  keset küla ja otsustanud seda rookida minu kaunis soojas vannitoas. Maa oli ju väljas valge. Mugav ju külapeal ennast pesemas käia.
Pükste omaniku nuhkisin kiirelt välja.
On samad püksid???:)))On!!Ju mees ka sama. Kaido, sina vä?

Ja kõige huvitavam, et Jaskar kasis need püksid puhtaks ja viskas minu pesumasinasse ka. Nii et täis puhastusteenindus. Ei tea kas triigib ära ka:D Mina tean kindlasti pool tõde kogu sellest loost  ja tahaks näha, kui see Kaido mulle silma alla ilmub. Eks ma siis tõgan:" Kaido, Sina vä?" :)))))

Hea nali oli veel see ka, kui küla peal oma exiga juhuslikult kokku sain hommikul.Siis ta küsis miks ma nii säran, kas olen meest saanud:) Kohe jagas matsu:D Ei saanud, aga nägin, sellest juba piisas minu puhul:D

Mida oleksite teinud minu olukorras Teie ?

2. mai 2014

Kartul mullas

Olen rampväsinud. Nii kõvasti pole juba ammu tööd tehtud. 
Üleval olen hommikul kuuest. Kui lapsed saadetud olid, hakkasin hoolega koristama. Talveriided - jalan
õud said kappidest kokku pakitud, et suveriietele ruumi teha. Krooniline ruumipuudus. Oleks vaja üks välimüük lausa teha, et mittevajalikust lahti saada, aga kus ja kuidas? Pole aimugi. Netis müük on paras jama, eriti paki saatmine...seda olen ma juba kirunud siin.
Pesu olen täna kolm masinat läbi lasknud ja osa riideid juba kappides ka. Arvutis olen ka istunud. See ongi päevas ainus moment, kui aja maha võtta saab.

Suurim saavutus on minu hernepeenar. Kõvasti hernest sai külvatud. Nii mõnus on ju suvel otse peenrast herneid nosida. Ja kui üle jääb, panen sügavkülma ka. Lugesin just, et herned tuleb 1-2 minutiks keevasse vette ja siis külma veega üle valada ja sügavkülma. Siis säilitavad nad oma ilusa rohelise värvuse. 



Siis panin veel ühe pika vao sihvkasid maha, ok, päevalilli. Ema arvas, et olen hull, keset põldu, pidavat päikse ära varjama ja aiavili jäävat viludasse. Ta on üldse aianduse alal väga pädev. Kui temaga kokku saame, siis ta jahvatab nii mis hirmus oma taimedest ja värkidest. Ja külla lähen, siis saab ekskursiooni alati:) 
Täna oli ta siin ja seletas kuidas jorjeneid maha panna. Tõi mulle mõned kastid juurikaid. Mina muidugi kuulasin ja püüdsin võimalikult palju infot oma peas läbi töötada. Tema aga küsis, et miks ma nii pilvedes olen ja kas ma ikka kuulan. Aga kui mitut asja teha, küpsetasin just pannkooke, ja veel lapsega tegeleda ja siis teda ka veel pean kuulama, siis on see ikka päris palju korraga. Ma ütlesin, et töötan peas tema spetsiifilist infi läbi.

Ega ma mingi eriline põllundushuviline ei ole. Aga maal juba elan, siis on vaja midagi ka liigutada ja ikka ise kasvatada endale ja eriti lastele. Mina seda bio värki kaubanduses eriti tõsiselt ei võta. Lollid, kes ostavad kalli raha eest bio märgistusega tooteid ja sealjuures tõsimeeli usuvad ka, et söövad puhast kemikaalide vaba asja. Pole olemas! Mina usun ainult oma kasvatatud asju ja tean, et on sita peal kasvanud, ilma keemiata :D
Ja kui ma juba ennast töö juurde vedanud olen, siis väga hull ei olegi näppe mullaseks teha. Ja siis veel suvi läbi hoolitseda ja sügise poole juba töö vilju maitsta, purki teha. See on kõige etem. See mulle istub, parajates kogustes muidugi.
 

Ja nüüd siis päeva nael, kartuli panin ka maha. Peaaegu üksi, lõpus tuli ema appi, keetis mu näljastele lastele mannaputru, sest Stig oli lõunaste pannkookide peal kuni õhtu kuueni väja. Toimetas see terve aeg väljas ja mina muudkui ladusin kartult maha. Kui ta siis lõpuks tuppa sai, kõhu täis, pepu kuivaks, jäi tema õhtale. Magab! Hommikuni! Kell seitse sai voodisse. Vaat mis värske õhk teeb. Isegi tahaks juba oma väljas kuivataud linade vahele. 

Homme siis projekt "Teeme ära". Vaatame siis, palju prügi kokku ajame tee äärtest:)
Head ööd!

Rohkem majoneesi - rohkem rõõmu!

Minu siianine "favoriit"
Kuidas ma majoneesi valikuga orki lendasin...Jah, olin omaarust kaval ja ostsin mõni sent odavamat majoneesi, kuna seda oli vaja ikka hulgim ja pakend oli ka selline, et saab mugavalt kõik välja pigistada. Pudelitest annab kätte saada kogu kraami, alati peab loputama kas kurgiveega või piimaga. Mul on harjumuseks saanud kartulisalatit teha puhta majoneesiga, hapukoort ei lisa. Ja oma "firma" salatit teen ka majoneesiga.Seekord osutus valituks Jaani Kodune majonees.
Soojalt soovitan mitte osta!

Tavaliselt olen Salvesti toodangut kasutanud ja rahule jäänud. Aga see väidetavalt "eesti kaup"  pani mu salatid sõna otseses mõttes p***e. Oli kohe selline spetsiifiliselt rõve maik. Söödi küll, ise sõin ka, aga maik oli rikutud ja palju salatit on veel alles.

Millist majoneesi kasutate Teie kallid lugejad? Mida julgete soovitada ka teistele?

1. mai 2014

Kartulipanek

Täna on see päev vist, kui kartulipanekuks läheb. Vaod said eile sisse, seemnekartult on ka üks kastike juba kohale toodud. Loodetavasti toob sel aastal iga panija ise seemne kaasa, sest mul seda pole lihtsalt. Kus ta mul olla saab, kui jõulude aegu alles tulin ja sinnamaani ostsin oma kardula supermarketist, pestult.
Vagude ajamine ja traktori käivitamine oli meil siin suursündmus, lastele. Päev aega läks traktorile elu sisse saamisega. Oli teine ju sügisest saati puutumatult kuuri all seisnud. Nüüd siis akud tühjad ja sada häda. Vagude ajamine oli käki tegu selle muu ooperi juures.
Stig vaatas suure huviga masinat põllul, Sten jooksis ja püüdis vanaisa huulilt iga soovi välja lugeda ja muudkui jooksis. Mete kükitas mullas ja lasi mullal läbi näppude joosta, ise nii ametis. Siis hakkas vabatahtlikult suurest igavusest kive korjama.
Sten peseb tuuleklaasi puhtaks, et vanaisa paremini näeks:)

Väike masinamees unistustes

Ei tea millest küll Meteke unistab:)

Leidis omale tegevust

Kõik see mees kohal tähtsal üritusel

Mina kakun seda rõvedat umbrohtu, mis igalpool ilutseb

Kägu kukkus just ka õues, toomingas meil siin õitseb, järelikult on õige aeg kartuli panekuks.
Kägu isiklikult
Eile oli ka selline päev, kui lapsed kooli minna ei soovinud. Ja ma lubasin neil koju jääda. Põhjuseks oli too nõidade jant. Nemad ei soovi ennast riietada nõiaks ja üleüldse nad ei osanud ka nõutud nõiakaabut teha. Luua ma aitasin küll Stenil valmis teha, aga no ei ole sellised maskeraadid meeltmööda Stenile ja Metele. Meena seega on hoopis teisest puust. Kostüüm kästi juba päev varem kohale lasteaeda viia ja kui ta eile õhtul kodu tuli, oli tal enda tehtud nõiakaabu peas. Teeb silmad ette suurematele ja mulle ka. Mina igatahes ei oskaks sellist kaabut teha.
Sõrmus hambaarstilt. Hommikul said kaks auku roosad plommid ja kingituseks hambaarstilt väike meene.


Kartulipanek ehk mõtteid Eesti rahva kevadisest ühisüritusest: "Paneme maha!"

1. Uudishimulik naaber:
"Panete ka varast vä?"

2. Tööka mehe väsinud mõte:
"Terve päev otsa panin Laurat igasse vakku."

3. Noor pastor:
"Panime Ando mulda."

4. Vähetreenitud külamees:
"Panin põllul Birgitit seni, kuni selg valutama hakkas."

5. Kirjanduslik klišee:
"Panime isaga Arnot kooli taga põllul."

6. Kirikuõpetaja tütre kõmuline saaga:
"Panime kirikukellade helinal terve jutluse aja."

7. Õpetlik ema:
"Ära nii tihedalt pane, äbarikud tulevad!"

8. Eksliku hinge rõõmus avastus:
"Arvasin, et panin Mildat, aga tegelikult oli see hoopis Ants!"

11 aastat tagasi

Täna, 11 aastat tagasi, sündis meie perre teine laps.
Et midagi teoksil on, tundsin hommikul kella seitsme ajal. Olin rahulik. Ajasin lapse isa üles ja ütlesin, et nüüd on minek. Tema, nõrganärviline, nagu ta oli, hakkas kohe pabistama ja käsi väristama. Au talle selle eest, et ta sünnituse juures oli, kogu protsessi tegelikult, algusest lõpuni. Vapruse eest annan talle lisa punktid:)
Mäletan hästi, kuidas väljast kostus Viljandi ümberjärve jooksu melu. Oli kohe selline erilisem päev ja eks 1. mai ongi ju eriline, igas mõttes.
Ilmavalgust nägi beebipoiss 13:27. Kaal 3920 g ja pikkuseks 52 cm.


Kõik oli kena, kuni avastati, et lapsel on kõrge palavik ja ajab pead kuklasse ja loomulikult kisas vahetpidamata. Asi tundus kahtlane. Kutsuti lastearst kodust, kuna oli ju 1. mai ja arsti kohapeal ei olnud. Tehti vereproov ja kohe organiseeriti sõit kiirabiga Tartusse. Laps oli kuvöösis ja mina endast väga väljas, nutsin vahetpidamata ja ei suutnud uskuda, et sellisel pisikesel süütul olevusel võib midagi halba olla. Diagnoos oli ajupõletik. Laps oli sünnituse käigus saanud pisiku.
Önneks sai ta Tartus kohe õige ravi peale. Olime haiglas kokku natuke üle kuu aja. Lapse isa käis meid pea iga päev vaatamas.
Nime panekuga oli meil selle poisi puhul tõelised raskused. Meie kutsusime teda kohe algusest saati Tipiks. See oli ainuõige nimi tol hetkel. Aga ega sellist nime ei saa ju lapsele panna ametlikult. Oleks saanud kindlasti, aga jumal küll, kuidas laps sellise nimega elanud oleks.Tipp:D Lõpuks pidime otsuse langetama, sest nime panek oli niigi juba hiljapeale jäänud seoses ootamatustega. Sten-Tippo sai sünnitunnistusele ja Sten ise on selle nimega vist üsnagi rahul.
Täna tähistame pereringis ja Stenil on külla kutsutud ka üks sõber külast. Sünnipäevaks soovib üks 11-aastane poiss haamrit, saagi, tööriistakohvrit ja näpitsaid. Vat selline mees on kasvanud meile. Ja isa pole tema vastu huvi tundnud vist juba aastaid. Sellest on kahju. See-eest on vanaisa Stenile suureks eeskujuks ja õpetajaks.
Vanaisal alati sabas:D