Küsimused mulle

17. september 2014

Rabaskäik

Eile, peale Viljandi reisi kasutasin juhust ja läksin rappa jõhvikale. Ilm oli ilus ja Stigil oli parasjagu uneaeg. Nii et miks niisama vahtida. Sten jäi kodu lapsevalvesse ja õppima. Kahjuks oli tema koolikott mulle autosse jäänud ja oli mul rabas kaasas. Midagi polnud teha:D

Koht, kus ma marju korjamas käin, jääb parklast ca. 700 meetri kaugusele. Õnneks on minek mööda laudteed. Päris paras maa astuda. Ja eks ma kasutasin aega ratsionaalselt ja klõpsutasin pilte, millest saate teie ka osa. Ise mõelge juurde vaikus ja selline mõnus raba lõhn päikese lisanditega:)

Jõhvikatega on see hea asi, et neid ei ole vaja kohe sissetegema hakata, võivad rahulikult seista nädalaid, kuni aega ja tahtmist on moosi keetma hakata.




















Viimane kord keetsin viimased valged klaarid, mis veel puuotsa olid jäänud, jõhvikatega

Porgandikeeks



Kuna hommikud on külmad ja märjad, siis et endale tegevust leida, mõtlesin et lehitsen natuke oma retseptikogusi. Nii kui kausta lahti lõin, vaatas vastu Porgandikeeksi retsept, mille olin oma käega paberile kirja pannud 26.02.2014. Kust, seda ma ei mäleta ja kui täna tegin seda keeksi, siis ei tulnud tuttav ette, et oleksin seda kunagi teinud. Siin ta on...




Vaja läheb:

300 g jämedalt riivitud mahlaseid porgandeid
150 g võid
4 muna
4 dl suhkrut (375 g)
4 tl vanillsuhkrut
2 sidruni riivitud koor
5 dl jahu (275 g)
3 tl küpsetuspulbrit
1 sidruni mahl

Sulata või kastrulis vaiksel kuumusel ja jäta jahtuma. Vahusta munad, suhkur ja vanillsuhkur (elektrimiksriga u. 3 minutit, käsitsi 5-6 minutit). Riivi mõlemalt sidrunilt koor ja lisa munavahule. Seejärel pane juurde ühest sidrunist pressitud mahl. Lisa ka riivitud porgandid, jahutatud või ja lõpuks kõpsetuspulbriga segatud jahu. Vala tainas võiga määritud ja riivsaiaga õlepuistatud suuremasse auguga keeksivormi ning küpseta 40-50 minutit 175 kraadi juures.Katsu keskelt tikuga, kas keeks on valmis.

Koogi tarvis võtsin ühe suure ja ühe väikse porgandi
Sidrun oli minul nii suur, et tarvitasin ainult ühe


Mahl poolest sidrunist

Jahu ja küpsetuspulbri lasin läbi sõela, et sõredam oleks


Stig sööb suure suuga margariini, mida hammustas otse pakist :D

Vormi määrisin võiga ja raputasin üle jahuga


Kui keeks ahju läks, tükeldasin ülejäänud porgandid kuubikuteks....

...ja panin sügavkülma. Hea talvel supi jaoks võtta:)

Ahjust tulnud keeks

Valmis

Selle keeksiga lähen täna onu sünnipäevale:)





 

16. september 2014

Arstilkäik

Kiire hommik oli täna. Emaga oli kokku lepitud Stigi üleandmine Nuias, sest Stig jäi tema hoolde. Kõik klappis kenasti ja arsti ukse taga olin õigeaegselt nagu alati. Ma ei hiline kunagi:) Enne maksin muidugi 5 eurot visiiditasu.

Sain momendi istuda ja kutsutigi sisse. Kõik oli ees tuttav, kuigi olin viimati seal aastal 2008, kui Meenat ootasin. Esimene asi, mis mul seinapealt silma ahkkas, oli abordi hinnakiri kindlustatud ja kindlustamata patsiendile...vuihh...jube:( Ca. 161 eurot, kui haigekassat ei ole.

Praks on kihv arst nagu alati. Alati jutukas ja rõõmsatujuline, väga sõbralik ja loomulikult sealjuures asjalik:)

Kõigepealt viis ta ennast kurssi minu vahepealse ajaga, mil ma seal nägu näidanud polnud. Pani kirja andmed veel ühe sündinud lapse kohta ja uuris, kuidas sünnitamine Saksamaal ka oli. Aega tal paistis olevat:D

Küsis siis mu päevade kohta ja lootis, et neid mul polegi. Sellepärast ju tavaliselt tema juurde minnaksegi. Aga mina polnud ju titeuudistega seal. Kurtsin siis kõik on mured ära ja lõpuks mainisin ka oma hirmude põhjuse. Minu isapoolne vanaema suri 42 aastaselt rinnavähki. Ja avastati tema vähk sellepärast, et tal ei olnud enam päevi ja tundus kummaline, et menopaus nii vara pihta hakkab. Läks kontrolli ja alumine ots oli juba vähki täis,otsaga rindades. Ja enne ei mingeid vaevusi. Ja nii pidigi ka Praksi jutu järgi olema, et avastatakse sellised asjad mingi muu probleemiga ja siis on juba hilja. Nii et tasub ennast ikka lasta aegajalt põhjalikult kontrollida. Ja Praks, kuuldes, et peres on vähki, lasi teha mulle kõikvõimalikud analüüsid. Andsin veeniverd, sealt vaadatakse mingeid markereid. PAP-test tehti. Sonograafi lähen ja Tartusse mammograafi ka. Parem karta, kui kahetseda.

Loomulikult tegin ühe kiire ringi ka linnapeal. Pole ju kodust mitu päeva välja saanud:D Magazin oli esimene peatus. On ikka hea pood, eriti maanaisele. Seal müüakse ka kõike võimatut ja võimalikku. Mina ostsin tüdrukute soovil neile boksereid:) Metele ostsin juba varem sealt bokserid ja ülemiseosa ehk sellised esimesed rinnahoidjad ja ta oli nendega ülirahul. Meena muidugi tahtis ka kohe ja mis põhiline, ka rinnahoidjaid. Aga ma ei ostnud talle. Ta ju alles 5, imelik vähe ju:D Nende suurused hakkavad seal alates 10-11 aastat. Eks ma pean midagi talle vabanduseks välja mõtlema. Kujutan ette, kui vihane ta on, kui rinnahoidjaid polegi.

Vasakpoolsed Meenale, täppidega Metele
Loomulikult kohustuslik Kvi Pagari külastus. Saiakesed on alati head. Üks väärt koht Viljandis:)

Neljapäeval on siis Tartu reis ees, mõnus!

 

Lihtne õunakook


Jagan ka teiega FB-is ringi liikunud õunakoogi retsepti, mille ma kohe ka järgi proovisin. Teha lihtne ja maisev oli ka. Peaasi, kui kodus hapukoor ja või olemas oleks. Mina kasutasin hapukoore asemel maitsestamata jogurtit, mida mul alati kodus leidub müsli tarvis:)

Vaja läheb:

Taigen

4 kl jahu
1 kl hapukoort
200 g margariini või võid
4 tl suhkrut
soola

Vahekiht

8 õuna
kaneelisuhkrut

Määrimiseks muna.

Sulata rasvaine, sega juurde hapukoor ja kuivained. Sõtku taignaks. Tainas jaga pooleks. Üks pool rulli ühukeseks kihiks ja aseta pannile või koogivormi. Aseta peale õhukesed õunaviilud ja raputa õle kaneelisuhkruga.




Teine pool taignast rulli samuti õhukeseks ja aseta vahekihile peale. S/Torka kahvliga kattesse augud ja määri pealt munaga.




Küpseta 180-200 kraadi juures 25 minutit!

Kui kook jahtunud, raputa üle tuhksuhkruga.




Kuna muna läks ainult paari pintsli jagu ja kahju oli seda nagu ära visata, siis ülejäänud munale segasin juurde suts jahu, soola ja tilga piima. Pannil praadisin "Memme" singi tükid ja viinamarjatomatid oliivõlis ja valasin munasegu peale. Mõnus pisike omlett sai ülejäänud munast:)


Head isu!

15. september 2014

Kuhu me siis jäime?

Kui ma siin oma vahepeal tehtud pilte vaatan, siis viimane kord sai räägitud võlgadest ja et neile tegin lõpu. Siiamaani veel igatahes kahetsenud ei ole. Süda on väga rahul tehtud otsusega ja olen vaatamata suurtele väljaminekutele päris rõõmus:)

Vannitoaga on ka nüüd ühel pool ja sellest on mul ka ausaltõeldes sama hea meel, kui võlakoormast vabanemisest. Läks küll üsna kalliks, aga eks iga korralik töömees teab oma väärtust. Kui kõik julgeks küsida väärilist tasu oma töö eest, oleks Eestis hoopis teised palgad :D Ja põhiline, et töö on korralik ja saame vannituppa sooja sisse. Praegu küll peame temperatuuri veel madala hoidma, kuni põrand tasapisi kuivab. Nädal tuleb vähemalt nii toimida ja siis võib tasapisi soojemaks keerata.

Selline "roosa" laik meie sinises vannitoas nüüd


Kartuliga olen ka selleks aastaks ühel pool. Ja tänu suurele abile minu eksi poolt jällegi. Ta võttis lausa südame asjaks, et enne kui ta Soome tagasi sõidab, saaks mu kartuli keldrisse. Ja nii juhtuski. Jällegi üks suur töö seljataga. Jääb ainult söömise vaev:D




Selja sain ka enamvähem töökorda. Käisin isegi küla peal abis kartult võtmas ja aina paremaks läheb tervis. Täna kõõlusin juba õunapuude otsas ja korjasin õunu kastidesse. Kui ilmad külmad, hea õunakooki küpsetada ja äkki saab jõulude aeg ka oma õuntega maiustada:) Õunasaak on meie talus sel aastal võrratu. Laiali on jagatud päris palju õunu ja jagada on veel küll ja küll.



                      










Lisaksin ka pilte, aga kodus ma seda teha kahjuks ei saa. Arvuti lihtsalt ei lae pilte ära. Kuna arvutile tehti uus install, siis oli vaja enne tööle asumist ühtteist juurde installida. Sellega sai ta küll hakkama ja muidu töötab ka vaikselt ja kord on ikka täitsa majas. Täiesti asja ette kulutus jällegi.

Homme naistearstile ülevaatusele ja eks jagan teiega ka oma käiku.

 

10. september 2014

Lõpp üle oma võimete elamisele

Täna on ajalooline päev minu elus. Käisin pangas ja tegin avalduse minu arvelduslaenu ja krediitkaardi lepingu lõpetamiseks. Oleksin pidanud seda tegelikult juba ammu tegema, aga alati on raha enne käest libisenud. Pole iseloomu olnud. Ja ma arvan, et oli viimane aeg seda teha, ega paremat võimalust enam ei tule.

Üldiselt olen oma teoga väga rahul. Iseasi, kuidas edasi. Ei ole mul enam ühtki õlekõrt juhuks, kui reaalne raha otsa saab. Muidu sai ikka krediitkaart käiku lastud, kui häda käes oli. Igatahes on tegu nüüd tehtud ja tuleb reaalsusega rinda pista. Rasked ajad on ees!

Täna sai teisigi otsi kokku tõmmatud. EMT-s lõpetasin järelmaksulepingud ära. Edaspidi maksame ainult jooksvaid arveid kõnede ja neti eest. Kuu lõpus teen ka pakettides väiksed muudatused, ikka kokkuhoiu suunas.

Oma unistusele, Galaxy Tab S-ile tõmbasin jämeda kriipsu peale ja viisin hoopis oma vana "kalli" läpaka hooldusesse. Kui küsiti läpaka vanust, siis minu jaoks on ta kaks aastat tagasi eBayst ostetud kasutatud läpakas, mille eest ma tol ajal maksin 150€. Mind on ta hästi teeninud ja loodetavasti meie koostöö pärast hooldust jätkub. Lubati uus install teha ja ventika puhastus ja seda kõike 41€ eest.

Mis siis veel minu sisukas päev tõi...Kogu Viljandi ehituspoodide põrandaplaatide valik sai läbi tuhlatud. Viimasest poest leidsin lõpuks enamvähem sobiva mõõduga plaadid. 1 mm oli ainult alamõõtu või ülemõõtu, ei teagi enam. Ja nuta või naera, aga värvivalikut peale roosa ei olnud. Tuli võtta, plaate OLI vaja!

Ja päeva lõpus kohtusin veel tõlgiga, kes mind on aidanud Saksa advokaadiga suhtlemisel. Sain loodetavasti viimase kirja seoses teemaga elatisraha suurendamine ja kaasa oli pandud ka "ilus" arve, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul. Oh jumal, mitte mingisugust tolku, aga maksa ennast lolliks.

No ja minu "rikkus" ongi siinjuures kõik kenasti paigas. Õnn, kui Jaskari autojuhilubade jaoks 500 veel võtta on :D

Pea püsti!

 

9. september 2014

Kes ütles, et meil on tööpuudus

Ei ole. Kindlaks tehtud. Kõik kes vähegi midagi teha tahavad ja oskavad, ei saa kurta tööpuuduse üle.

Kuulutasin mina FB-s, et otsin ehitusmeest ja üks inimene tundis huvi. Kusjuures temalgi on töö ja minu pakutu võttis vastu lisatööna.

Kellel tööd ei ole, need polegi sellest tõsiselt huvitatud. Või on neil koduski tegemist, nagu minul:)

Niisiis algas meil täna vannitoa parandus. Parandus jah, mitte remont. Nimelt kunagi, kui sellest ruumist, kus minu vannituba-wc praegu on, minu isa abiga vannituba sai (küll ilma vannita, aga dušikabiiniga), siis ma ei tea miks, aga isa valas sõna otses mõttes põrandasoojenduse betooni. Soojus ei suuda betoonist läbi murda :D Panen täisvõimsusel soojenduse huugama, aga põrand on leige ja anduril tuli punane kogu aeg. Seega tuleb lasta asi ümber ehitada, et enne külmade tulekut asi korda saaks. Oleme nii juba 7-8 aastat elanud, nüüd aitab.



Käisime siis ehituse tarbeks Valmieras DEPO-s vajaminevaid asju toomas. Põrandakütte kaablit oli vaja 3 m., anduri kõri, ise laialivalguvat segu põrandale ja 4 põrandaplaati.

Nimekiri oli uhke. Jumal tänatud, et ema kaasa tuli. Ma poleks üksi seal läti keelses poes vist midagi üles leidnud. Polnud elus põrandakütte kaablitki näinud. Ühtäkki oli ema juba sealse töötajaga kaablit välja mõõtmas. Loomulikult oli see jumal teab mille soojendamiseks ja meile täitsa vale asi. Aga ära tõime, 3 meetrit, üle 20 euro, lihtsalt jupp kaablit, millega pole midagi meie vannitoas peale hakata. Homme üritan uuesti, aga siis juba Eestimaal. Loodan, et läheb paremini.

Plaadid ka ei sobinud. Oli vaja mõõtu 31,5 x 31,5 cm, mida seal poes aga üldsegi ei eksisteerinud. Võtsime 33 x 33, lootuses, et vuugivahed kaotame ära. Aga asjatu lootus. Ei sobi. Jällegi homme üritan uuesti.

Ainuke asi, mis siis kaubaks läks, oli anduri kõri ja see "isevalguv asi". Naised ehituspoes pole suurem asi kooslus:D

Mina muidugi oma haige seljaga, tablettide mõju all. Midagi tõsta ei saa, veelvähem kummardada. Uurisin eile netist oma sümptomite kohta infot ja panin omale juba diagnoosi ka ära.

Täna siis otsustasin naistearstile aja ka panna. Pakuti 29.septembriks, aga ema arvas, et nii karmi diagnoosiga oleks kiiremini abi vaja äkki. Ok, helistasin uuesti ja ühendati otse arstiga. Rääkisin siis mure ära. Arst arvas ka, et minu pandud diagnoos on natuke liiga karm, aga õnnestus aeg saada 16. septembriks. Loodan, et abi hiljaks ei jää:D

Ise loodan,et kõik ikka korras on. Naistearsti kontroll on nii või naa vajalik. Ehk on ainult radikuliit ja "see asi", mis kõhus liigutab, kaob ise ära.