Küsimused mulle

21. detsember 2014

Päev täis olemist

Täna olen teinud täpselt seda, mida ise tahtnud olen. Absoluutselt vabalt võtmise päev. Lapsed olid öösel vanaema juures - Mete ja Sten. Nii et hommikul oli siin ka rahulik. Stig oli esimene, kes seitsme ajal silmad lahti tegi. Aga tema on juba nii iseseisev, et hakkas oma asjadega isseisvalt tegutsema. Mind ta ei häirinud. Isegi Meena magas täna pikalt ja kui ta ükskord ärkas, läksid nad Stigiga koos telekat vaatama ja vot siis oli juba tunne, et lapsed on suured. Ei pea mina enam kohe punkti pealt üles hüppama, et neile süüa otsida ja kõik ette taha ära teha. Meena on väga uhke, kui saab Stigi eest hoolitseda ja talle "ema" mängida. Vahest mängib ta tundide viisi Stigiga ema ja last. Stig teeb kõik meelsasti kaasa ja neil on väga vahva. Ja minul on sedajagu rohkem "oma aega".

Mete ja Sten ilmutasid ennast alles pealelõunal, sõbrad kaasas. Metel Kristel ja Stenil Rivo. Vahva punt ja koos hea midagi mängida. Nad kiitsid tänast ilma ja said päris palju väljas mängitud. Üle pika aja. Koolipäevadel venib kogu päev õhtusse nii, et pole aega õuegi minna. Lõpuks tuldi tuppa UNO-t mängima ja mis veel toredam...peitust hakati mängima. Meie käisime vahepeal Ruhjas ja tagasitulles olid kapid rahvast täis. Asjad kapist välja tõstetud, et ruumi peita oleks. Ise ei tuleks selle pealegi:D Aga kõik sai korda ja peaasi, et lastel lõbus oli. Stig oli ka nende hoida ja sai kõik mängud suurematega kaasa teha. Võtsin rahulikult:)

Toomapäeva raames sai natukene selliseid kohti koristatud, mis seisavad ajast aega ja päris huvitav oli sorteerida ja unustuse hõlma vajunud asju avastada. Pärast sai kõik pestud ja mingi süsteem loodud, et tulevikus oleks iga asi oma koha pealt ikka võtta. Hea on niimoodi, kui asjadel on oma kindlad kohad. Ära sai ka julmalt visatud ikka asju, millel mingit otstarvet ei ole. On ainult teadmine, et ÄKKI on kunagi vaja. Nii ei saa elada. Nii võib soga sisse ära uppuda. Vahest tuleb süda kõvaks teha ja korda luua. Inimestel on tavaks asjadest nii kaua kinni hoida, kui need muutuvad osaks neist. Ja siis on juba emotsionaalselt raskem millestki loobuda. Parem on ikka jooksvalt mittevajalik prügimäele saata. Minu moto on, et viska kasvõi üks asi iga päev välja oma elamisest, mida sa pole aastaid kasutanud või mis seisab kasutult. Väga huvitav artikkel "kola" kohta on siin. Ise püüdlen ka sinna poole:D Kuigi ma korjan ikka kokku ka kõik purgid, kaaned, vanad kingikotid - paberid, nööbid, raamatud jne. Hea jällegi, kui on võtta käepärast, kui midagi tarvis on. Eks ta üks kaheotsaga asi on.

Ruhjast sai toodud head - paremat, mis Eestis kallima hinnaga. Et ikka natukene pühademeeleolu ka oleks. Mandariine saime kilohinnaga 99 senti. Suts odavamad ikka kui Konsumis. Lihakraam on tunduvalt odavam Eestiga võrreldes ja valik mitmekesine. Küpsiste, piparkookide ja kommide valik ja hinnad on ka väga head. Ja loomulikult oli Ruhja keskväljaku kuusk ka imeilus. Kahju ainult, et mul korralikku aparaati kaasas ei olnud. Seebikarbiga sai pilt tehtud, aga reaalis on kuusk ikka hoopis ilusam. Seega kasutasin netist leitud pilti.


Õhtul oli vaja välja mõelda, kuidas täna vaäljakuulutatud loosimine korraldada. Ikkagi 152 osalejat, mis on minu jaoks "uus tase". Kutsusin komisjoni kokku (eksi), kes siis annaks nõu ja jälgiks, et mingit sobimängu ei toimuks ja et kõik üdini aus oleks. Võtsin siis nimed ekraanile arvutist ja hakkasin pimesilmi hiirega kerima edasi - tagasi. Täis kiviaeg noh:D Kindlasti on mingid spets programmid selle tarvis, et selliseid loosimisi korraladada, aga mina ei tea neist midagi. Sai siis hiir seisma jäetud ja klikatud. Ja siis ma juba ootasin lahtiste silmadega, kelle FB-i konto nüüd avaneb. Oli päris põnev:) Õnnelikuks osutus Anu Mändmets Võru kandist, keda ma isiklikult üldsegi ei tunne, ausalt. Kuulsin esimest korda:) Igatahes sai asi aus ja võtja ka Shoppingq FB-i lehel välja kuulutatud.

Ja oligi kokkuvõttes kogu mu päev. Ei midagi hullu. Mõnus täitsa. Nüüd ka, lapsed juba ammu magavad, maja vaikne, saan täielikus rahus oma mõtteid kirja panna.

Keegi näiteks kurtis, et mu blogi kujundus pidi kuidagi ebameeldiv olema. Eriti "arhiivi" osa ja "teemad". Ja see varvastega pilt pidi ka jama olema, eriti FB- lehel - kaks suurt varvast:D Aga no mina eriti sellistele asjadele rõhku ei pane, peaasi, et sisu oleks natukenegi huvitav ja hästi loetav. Vigu pidi ka palju olema. Aga kui ma telefoniga kirjutan, siis vigade parandus on üsna lootusetu. Telefon jookseb lihtsalt kokku. Või nagu lapsed ütlevad, läägab. Ma ei saa aru, mis krdi sõna on "läägab". Täitsa uus sõna minu ajaloos:D Seega vabandan, kui on mõni näpukas. Grammatilisi vigu ma muidugi välja ei vabanda. Kui ma ei tea, et ma kirjutan valesti, siis ma lihtsalt kirjutan nii nagu ma tean, ise arvates, et nii peabki.

Tegelikult mulle endale väga meeldib oma blogi kujundus, lihtne ja loogiline. Palju valgust ja õhku. Ise loen ka ausaltõeldes mõnuga ikka ja jälle oma vanu teemasid:) Väga harva on häbi. Teiste blogid mind eriti (üldsegi) ei huvita, välja arvatud blogirollis olevad ja Britt. Ajan oma rida ja seega ei saa ka kahtlust tekkida, et ma kedagi kopeerin ja ahvin:D

Head lugemist teile edaspidiseks ja tänan kõiki FB-i fänne ka südamest! Olete lahedad!


 

20. detsember 2014

Kiired ajad möödas

Tänasega saab lugeda lõppenuks kiired ajad. Meeletu tamp on viimasel ajal peal olnud. Lastel jõuluüritused koolis - lasteaias, proovid külajõulupeo etenduseks, ettevalmistused peoks ja muidugi veepargis käik kustutas terve päeva meie koduses elus, mis tuli ka tasa teha.

Jõulupidu külamajas läks korda. Olime külainimestega ühiselt valmistanud ka sooja jõululõuna. Kes tegi liha, kes kapsad. Laual oli soe söök, verivorstid, kõrvits, kotletid, kartulisalat, lihapirukad, kringel, kohv, mandariinid, kommid. Kõik küla aktivistide poolt tehtud. Käis jõuluvana. Lapsed esitasid jõuluteemalise etenduse, mille tädi Alli oma raudsete närvidega neile selgeks õpetas. Naaber vallast olid külas tantsijad. Tunnustati töökaid ja abivalmis külainimesi. Mina küll sel aastal ei mahtunud sinna ringi, aga luban tuleval aastal tublim olla. Saal oli rahvast täis, kohti tuli puudugi. Aga kõik said söönuks, puudust ei olnud millestki. Ja peo eesmärk sai täidetud. Lapsed said tahtmist mööda trallida, maiustada ja jõulurõõmu tunda.

Köögitoimkond

Jõulusöömaeg täies hoos

Külalaste etendus



"Vallatud"

Uni tahab poisi maha murda



Väikesed fännid said modellisaate Aulega pilti teha:)

Töö kiire ja korralik
Stigil oli ka nii lõbus ja huvitav, et lõunauni jäigi vahele ja õhtul kodus jätkus tal veel küllaga energiat, et oma uute masinatega hilisõhtuni mängida.

Minul jalad igatahes järjekordselt huugavad ja igatsen ainult natukene rahu saada. Õnneks on lastel koolivaheaeg ja nad on mingi osa ajast ka vanaema juures. Igatsen, et mul natukenegi igav selle aja jooksul hakkaks, et siis uue hooga jälle jätkata.

Ees on veel aastavahetuse pidu külamajas, kus ma kindlasti kohal tahaks olla. Muud varianti polegi. Küla pidu ja külarahvas peaks ikka esindatud olema. See on püha kohus. Eriti kui selline vahva seltskond kokku tuleb nagu ta meil siin viimasel ajal välja kujunenud on.

Tänagi jäid meie oma inimesed külamajja, et kord majja lüüa. Ühiselt koristati lauad, pesti nõud, joodi glögi. Lapsed mängisid. Kõik sai tehtud, ei mingit sundimist. Nii peabki.

Mõnus rammestus on nüüd peal ja võib rahus edasi minna...magama. Ja tõusma ei peagi kella peale. See juba on midagi, millest natukene rõõmu saab tunda.

19. detsember 2014

6 aastat

Eile, kuus aastat tagasi, sündis meie perre pisikene tüdrukutirts, kes sai nimeks Meena. Nimeidee sain ühest "Pereja Kodu" ajakirjast, kus oli rubriik vanadest eesti nimedest. Nii et nimega probleeme ei olnud. Oli Meena ja Meenaks ta jäi:)

Meena issi oli Saksamaalt Eestisse tulnud, et sünnituse juures olla. Ta oli omale hotellitoa võtnud. Meie suhted polnud eriti kiita nagu ikka.

Mäletan, et oli meeletu lumi ja ikka korralik Eesti talv. Tegin lastele õhtul kuskil viie ajal parajasti pannkooke, kui tundsin, et läheb sünnituseks. Tegin pannkoogi ilusasti lõpuni. Tol ajal oli emal pood ja me ikka vajadusel käisime väljas, kui keegi midagi soovis. Ka sel korral oli kellegil poest midagi vaja. Selle ajasin ka veel oma sünnitusvaludega jutti. Ise veel naersin, et palun kähku teha, pean kohe sünnitama minema:D

Lapsed viisin ema juurde ja sõitsin omal jõul haiglasse vastuvõttu. Parkisin auto natukene pahasti ja pidin ka seda veel ümber parkima minema oma valudega. No mis sees siis veel ära ei ole, tugev maanaine ja juba neljas laps tulemas. Kui vaja, siis vaja.

Meenal jällegi oli nii kiire siia ilma tulekuga, et kui tema issi momendiks eelsünnituspalatist välja läks ja arst tuli vaatama, kaugel asi on, hakkas laps sündima. Õeldi kohe ära, et sünnituslauale enam ei jõua. Ja nii ta siis voodisse sündis. Kui issi tagasi tuli, oli Meena juba olemas:) Järgmisel päeval saime juba koju.

Mõned hetked kuue aasta jooskul...
Meena isiklik album


Haiglas-arsti visiit

Sten ja Mete pisikese õega

Esimene vannitamine

Käisime ikka kambakesi kärutamas


Esimene dokumendi pilt




Nossu sai ka kuue aastaseks:)




Meena esimene suurem kunstiteos, mis on issi kodu kaunistamas raamitult


Meena esimene aasta Saksamaal lasteaias koos Metega

Rattasõidu sai Meena varakult selgeks

Fotograaf Meena

Joonistada on Meenale alati meeldinud

Lõigata ja meisterdada samuti

3 aasta sünnipäev Saksamaal

Printsessi teema on alati Meenal aktuaalne olnud
Barbie´d - iga kell:)

Esimene "õhtumeik":D

Meena lõpuks ka suur õde

Alles ta oli ise kärus

Oma kodus oma kassiga
Sünnipäevahommik. Kingitus issilt koos piltidega.

Palju õnne!

Avan minagi täna ikka oma kingi ja mis seal sees on, saate lugeda ja näha Shoppingq FB-i lehel veel tänasel kuupäeval!
 

Mida räägib kingitus?

Tulin just kohvitamast ja jutuks tuli üks kingitus. Nagu te juba teate, siis saime Saksamaalt minu kahe viimase lapse isalt paki, mis oli täis jõulukinke ja maiustusi. Minu imestuseks oli seal ka kink minule ja Stigile, mis pole tavaline. Praegune põhirõhk läheks minule adresseeritud kingile. Minu onunaine oli imestunud, et ma pole uudishimust pakki veel lahti teinud. Pakk seisab kapis puutumatult juba 10. detsembrist saadik. Täna, kui ma laste kinke võtsin, siis huvi pärast uurisin, et mis seal sees küll olla võiks. Saamispäeval arvasin nii suht suvalt, et kommikarp kindlasti. Täna loksutades tekkisid muud mõtted.

Mida siis kink räägib kinkijast? Siin on üks link, kus on sellest pikemalt juttu. Et äkki ma nüüd võtan kätte ja teen selle paki lahti. Või ootan korralikult jõuludeni? Mis teie arvate? Või vaatame kohe uudishimust, mida kink räägib kinkijast:D Äkki pakute, mis seal see olla võib:)



 

Livu veepark

Oleme tagasi, kõik terved, rahul ja nüüdseks ka välja puhanud. Aeg kirja panna, mida me nägime, kuidas oli ja mis me seal tegime.

Kohale jõudsime Jurmalasse poole kahetesitmkümne paiku (sõitma hakkasime umbes pool üheksa), veepark avati 12:00. Seega oli meil natukene aega ja seda kasutasime kohe veepargi ees olevas Rimis, kust ostsime natukene näksimist ja Meena sai ühtlasi hakkama panna oma 5 eurot, mis vanaema talle hommikul ühes kinnastega kinkis. Ta valis omale paki roosasid õhupalle, liblikatega kleepsud, pärlikleepsud ja norparellid. 5 eurost jäi küll puudu, aga oli meeledi nõus ülejäänu hüvtama - sünnipäev siiski ju lapsel. Ja ta oli väga rahul:)
Rimi kohe käe-jala juures


Tegime autos ühe söögiringi ja oligi aeg sealmaal, et veepark oli avatud. Esimene asi, oli vaja piletid osta. Vaadati meie kamp üle, küsiti vanuseid osadel ja Meena sünnipäeva mainisin ka ära. Minu suureks üllatuseks küsiti piletite eest vaid 68 eurot. Kuinüüd piletit vaadata, siis Stigi pilet oli 3 eurot, Meenal 11 eurot, mina kolme lapsega sain ühise pileti 54 euro eest. Eks see oli mingi perepileti variant. Meeldiv üllatus kohe alguseks. Olin ju arvestanud pea 100 euroga piletite eest. Saime käepaelad magnetjullaga (mina, Jaskar, Mete ja Sten).

Hinnakiri

Kui turvaväravatest oma kompsudega läbi olime saanud, oli järgmine koht garderoob. Üleriided ja jalanõud vahetasime numbri vastu. Edasi kulges tee sokkides, aga see käik, mille läbisime, oli justkui vana laevavrakk mõnusa kriuksuva laudpõrandaga. Sokkis väga mõnus jalutuskäik kuni riietusruumideni.

Tee riietusruumidesse


Käepael oli ühtlasi ka kapilukustamiseks. Riietamiseks olid ettenähtud kabiinid ja sealsamas käe-jala juures ka kohe kapid, kuhu siis oma asjad panna. Edasi läks suund pesema ja sealt kohe veekeskusesse. Esiti on vaja aega, et kõigele üldse pihta saada, mis seal on. Meie võtsime kohad sisse lõõgastustoolide juures. Panime oma koti maha, rätid toolidele ja läksime esimesse basseini, mis oli mereranna efektiga. Algul vaikne ja siis mingi hetke pärast tekkisid lained ja vett pritsis igast suunast.
Püüdsin ka telefoniga mõne pildi teha, mis ka õnnestus, aga sealne töötaja tuli ja ütles viisakalt, et see on keelatud ja võib lausa trahvi saada, kui jätkan. No selge see, oli ju sisenemisel juba seintel, et pildistamine, filmimine, söömine, joomine-kõik keelatud.

Salaja tehtud pilt - vahele jäin ikkagi

Pildistamise tarbeks on seal oma töötajad, kes sellega tegelevad. Käivad ja pildistavad oma profikaameratega kaks noort kutti. Algul oli harjumatu ja ei saanud aru, mis see tähendama peaks, et muudkui käib järel ja pildistab. Jaskar oli eriti häiritud, sest temale ei meeldi, kui teda pildistatakse. Lõpuks sain ivale pihta. Pildid saab hiljem väljumisel vastavast lauast üle vaadata ja omale osta. 1 pilt 3 eurot või siis 10 pilti 15 eurot, 20 pilti 25 eurot. Kuradi ärikad - peaks ütlema. Idee on ju iseenesest hea. Saad super häid pilte ükskõik mis olukorras. Ise ju nii pildistada ei saagi, kui ikka näiteks tornaadosse laskud. Mina raatsisn sellest päevast ka 10 pilti osta. Kokku oli meie perest 150 pilti tehtud-katsu siis valida. Tegin südame kõvaks ja võtsin 10, kuigi pilte oleks tegelikult kõik soovinud.

Koti võtsime meie ka vist ainukesena kaasa sisse. Olid meil seal kaasa võetud Aura vesi, rätikud, hommikumantlid, soolaseid küpsiseid. Sellist vajadust tegelikult üldse ei ole. Seal on nii soe, et mingit rätivajadust küll pole, hommikumantlitest rääkimata. Vastavad jalanõud võivad olla, aga ka pole vajadust. Põrandad on kõik enamvähem libisemiskindlaks tehtud ja jooksmine seal on keelatud. Hoiatused iga nurga peal. Sama WC-dega, igal sammul. Stig näiteks oli tavaliste ujumispükstega ja tegi kõik oma hädad WC-s. Ja on siiani absoluutselt mähkmevaba. Õhtul, kui koju jõudsime, panin kohe potile ja tegi ka nr.2 häda potti. Võib õelda, et mähkmetega on selleks korraks vist kõik...juhuuu!

Küpsiseid küll "salaja" sõime, eriti mina. Ja vett jõime ka. Märkasin ka teistel külastajatel veepudeleid käes, aga päritolu kohta küll ei tea. Võib-olla kohapealt ostetud. Veebaaris olid hinnad ulmelised. Kokteilid ikka 5 euro kanti tükk, ei raatsinud meie osta. Söögikohad paistsid ka kõik tühjad, nii et meie ei läinud üldse uurimagi. Raha me seal siis ei kulutanud, väljaarvatud piletid 68 ja pildid 15 eurot.

Atraktsioonidest siis....Kui ma selle praegu mõtlen, läheb mul süda pahaks. Ma ei tea, mitu korda ma kõik need pikad liud läbi tegin. Kõik lapsed soovisid minuga ikka ringi teha ja igas variandis siis. Variante oli vähemalt viis. Kujutate ette:D Pikki liuge saavad teha vähemalt 120 cm pikkused lapsed ja Meena saadeti alati mõõdupuu juurde. Silmaga vaadati, et liiga pisike, aga andis mõõdu kenasti välja ja ikka silmaga nähtavalt. Ega sinna ei tasugi eriti alla 120 cm pikkuste lastega minna, jäävad paljust lahedast ilma.

Olin algul natuke kahtlev, kui Meenaga ennast "tornaadosse" sättisime. Selline tunne oli, et tal närv ei pea vastu ja ta ei tulegi sõidule. Õnneks sain ta niikaugele, et istusime juba rõngas ja läks sõiduks. Tagasiteed ei olnud. Meenale meeldis ja sõitsime veel kõik teised rajad ka läbi ja mõnda veel mitu korda ja ta tegi seda veel Metega ka:)

Tornaado


Jaskar oli meil kaasas väga suur abi. Tema sehkendas põhiliselt Stigiga. Ja kui meie Jaskariga liuge tegime, hoolitsesid Stigi eest Mete ja Sten. Üldiselt võiks sellistele väikelastele olla seal natukene parem bassein hästi väikese veega ja atraktsioonidega. Sellest tundsime küll puudust.

Umbes poole peal hakkas Jaskar igavust tundma ja koju tahtma. Õnneks lasi ta Stigil ikka une ära teha ja sel ajal siis püüdsin ta jälle liuge tegema meelitada. Eks ma andsin endast parima, et kõik tegevuses oleks. Mete ja Sten said küll koos kenasti hakkama, aga Meena ja Jaskar olid minust sõltuvad. Lõpuks soovis veel Sten ka minuga paar sõitu teha-loomulik ju:) Kuigi mu süda läikis kogu sellest trepist üle-torust alla trallimisest, läksin Steniga "tornaado" sõidule veel. Saime alla ja siis ma tundsin, et enam ma ei suuda. Õnneks oli WC kohe käeulatuses ja jõudsin kenasti potti oksendada. Siis lapsed vaatasid, et ma ikka ei simuleeri ja asi on tõsine-jätsid mu rahule:D Eks mul hakkas natukene parem küll peale kergendust. Aga sellega mu sõidud ka lõppesid. Ma olin vist tol päeval kõige suurem sõitja seal:D

Kuskil peale viite hakkasime Jaskari rõõmuks pakkima. Tekkis veel väike probleem riietusruumis, kui ma oma kappi lahti ei saanud enam. Minu, Stigi ja Meena riided olid luku taga ja nii me siis pool alasti ootasime, et probleem lahendatud saaks. Stig lippas alasti ringi senikaua, meil olid õnneks saunalinadki ümber. Olin jätnud kapi lukustamata ja sealsed töötajad olid seda vahepeal ise teinud. Pidin mingid allkirjad andma turvatöötaja valvsa pilgu all ja siis uuriti ka kapi sisu. Tehti kontrolli kas on ikka minu kapp. Küsiti, mis kapi sisu ka on. Ütlesin, et riided. Küsiti kas kott ka on. Mina segaduses vastasin, et ei. Tegi siis kapi lahti ja hiilis, nii et mina ei näeks ja oblaa, esimene asi, mis turvale vastu vaatas oli kott-minu käekott. Hakkasid kohe kahtlustama, et see ikka ei saa minu kapp olla, et tegu täieliku "petisega". Uurisid siis edasi, et mis kotis on. No autovõtmed. mul kindel koht võtmetele alati. Otsisin kiirelt probleemideta võtmed kotist välja ja sellega olid kahtlused ka hajutatud ja saime oma asjad kätte:) Turvalisus on seal kõrge, peaks ütlema.

Nagu näha, olid ka föönid kohapeal olemas





Siis saime üleriided kätte ja jällegi väljapääs käepaelte abiga läbi turvaväravate. Valisime oma pildid välja ja oligi meie veepargi külastus ühelpool. Kella kuue paiku istusime autos ja olime valmis kodu poole sõiduks.

Meie ees valib üks külastaja omale pilte välja
Pildid saab kenasti CD-l kaasa


 Mõned profifotod meie päevast...













 Et kõigi minu värskete postitustega kursis olla, siis liitu minu FB-i lehega. Lähim info siin.