Küsimused mulle

24. detsember 2014

Jõululaupäev

Täna on jõululaupäev ja tunne on väga hea. Eriti tänu maha sadanud valgele lumele. Eile õhtul hilja, kui laia valget lund alla sadas, olime lastega hilja õhtuni väljas ja kuidagi ei tahtnud tuppa tulla. Lihtsalt nii ilus ja mõnus ilm oli. Stig lausa hüppas rõõmust ja paljakäsi ahmis lund katsuda. Ei lugenud talle see, et käed külmast punased olid. Ja suhu toppis ka ikka võimalikult palju värsket lund. Ja lasi lumel ka otse suhu sadada:D Niivõrd vaimustuses oli lumest. Mete küsis peale tuppa tulekut, kas ta võib hommikul kohe Stigiga õue minna. Muidugi võisid ja läksid ka. Lumelükkamist on küll omajagu, aga ema oli ommikul vara oma laia sahaga juba kohal ja lükkas kõik võimalikud ja võimatud kohad lahti. Tema kindel teadmine on, et maja seinaääred on vaja esimese asjana lumega kinni katta, siis pidavat ka toad kauem soojad püsima. Ja eks Sten on ka suur lumelükkaja:)

Kui ema oma sahaga tuli, olid minule, üksikule naisterahavale, tulnud appi kaks päkapikku, et võtta ette üks väga tähtis töö. Kui kuuldi minu hiigelsuurest elektriarvest, mis oli pea 100 eurot, siis pika analüüsi järel selgus, et suur elektriröövel võib olla ka meie soojaveeboiler. Ja kui selgus, et seda pole algusest saadik üldsegi puhastatud - see on siis nii umbes täpselt 9 aastat - oli plaani võetud, et see töö on vaja ära teha. Tavaliselt on üldiseks normiks, et boilerit peaks puhastama korra aastas:D

Lõime köögis platsi puhtaks, sahvris ka, et oleks ligipääs ja saaks boileri maha monteerida. Tööde juhataja oli JÄLLE minu eks ja töid teostas tema vend. Ja kui sai juba küttekehale ligi, siis avanes üsna jube pilt. Rooste ja katlakivi olid küttekeha kõveraks painutanud ja nii palju sodi ühes boilerid polnud selle ala mees veel varem näinud.

Selline "kohvi" laadne ollus voolas boilerist välja
Küttekeha



Selgus tõsiasi, et küttekeha oleks mõttekam uus osta. Ja nii me siis jagasimegi kodus ülesanded ära, kes keda hoiab ja läksime Lätti Deposse. Niikuinii oli plaan sinna minna. Küll veidi hiljem, aga nüüd saime mitu asja ühendada. Ja ma ei jõua seda Depo poodi ära kiita. No seal müüakse ka vist kõike. Sain veel omale sobiva heegelnõela Sipsiku jaoks, paar kruvikeerajat (neist on alati puudus, eriti pisemat sorti keerajatest) ja kuivaine topsikuid ema jõulukingi jaoks. Neid pidin mitmest poest kokku ostma, et vajalik kogus kätte saada.

Niisiis hoolitses minu eks ka selle eest, et küttekeha ostetud saaks. Mina võtsin suuna nõuderiiuli juurde ja siis väga rahulikult võtsin kõik riiulivahes rahuga läbi. Ise muudkui imestasin, et keegi ei käigi ja ei vingu, et tule siia, vaata seda. Nagu lastega tavaliselt on. Ma tõesti nautisin seda poeskäiku. Lõpuks kammisin veel jõulukaunistuste riiulid ka üksipulki läbi ja imetlesin sadat sorti jõulukuule. Meenale ja Metele ostsin pisikesed klaasist põlevad jõulukuused, et neil ka toas natukene jõuluvalgust oleks.


Ja eks see on tavaline, et kui kuskile on minek, siis on vaja kõigile ka midagi kaasa tuua. Stenile tõin korrektori ja ta oli väga rahul:D Stig õnneks on veel selles eas, et tema ei saa arugi mis toomine ja kellele:D
Jaskar sai ERILISE hambaharja ja ei virisenud ka üldsegi:)

Kui me ükskord koju jõudsime, siis vaatas meile köögis vastu  hiigelsuur kingipakk. Ilusasti hoolikalt tsellofani pakitud. Hakkasin siis lapsi küsitlema. Jaskar oli ka oma "ümbermaailma reisilt" tagasi jõudnud ja lõpuks siis saime temalt niipalju adekvaatset infot, et teadsime, mis autoga käidi ja et olid täitsa tundmatud inimesed. Olin natukene kurb, et nüüd ei saagi teada, kes need head inimesed olid, kes tegid meile jõulurõõnu sellise ilusa maitsva kingituse näol. Eks õnneks jagab juba matsu ja andis head nõu - tee pilti ka:) Mina olin nii üllatunud, et ei oleks ise sellepeale tulnudki.

Ootamatu üllatus 
Nägin väikest kaardikest ja arutasime kiirelt paki lahti. Kaardike tõi koheselt selguse majja. Tõnismatsi talu ütles kõik ja oli selge, kes heateo taga on. Aitäh Teile, Tõnismatsi Talu rahvas! Steni esimene reaktsioon oli, kui ta korvi sisu nägi, et vähemalt soolast saab nüüd süüa:D Tema armastab meil liha. Korvis oli neli latti suitsuvorsti, ilmatu suur suitsusingi tükk, mandariine ja komme. Ja väga ilus suur korv kõigele krooniks:) See hakkas minu emale kohe silma ja tema silmad hakkasid kohe särama.



Südame tegi soojaks ja naeratuse näole!

Edasi monteeriti boilerile uus küttekeha külge ja kiirelt sai boiler oma endisele kohale. Nüüdseks kõik funktsioneerib ja loodan, et see kajastub ka minu järgmistel elektriarvetel. Eks on ka selle eest hoolt kandnud, et meie majas oleks kõik tavalised eletrirõõvel pirnid vahetatud säästlike LED lampide vastu. Kõik on nüüd tehtud selleks, et edaspidi arved normaalsed oleks. Selle eest suur, suur tänu minu eksile!

Kõige selle majandamise tuules täna sai ka minu külmkapi alune puhta jume, külmkapi pealne samamoodi. Sahver on üsna korras ja ülearusest sodist sai ka jälle natukene lahti. Igati töine ja asjalik päev oli täna.

Päeva lõpetasime minu ema juures, kus sõime jõulutoite, andsime jõulukingi üle ja nii muuseas paigutasime kuivainetopsikud ka kohe paika. Lapsed said kuuse alt oma pakid onu Jaanuselt ja tädi Anult ja loomulikult vanaemalt. Nemad ei unusta ka kunagi minu lapsi ja alati on neil kingid. Komme on neil praegu igatahes lademetes ja kõik peaksid isud täis süüa saama.

Meie jõulukink emale
Mul on väga selgelt meeles, kuidas meie oma vennaga jõulude ajal komme kogusime. Ladustasime neid kirjutuslaua sahtlis ja siis aegajalt istusime koos maha ja sorteerisime ja lugesime komme. Meil ju niipalju komme ei olnud, kui tänapäeva lastel. Ja me väga hoolikalt sõime neid, et ikka pikaks ajaks jätkuks.


Meena jõulukink vanaemale


Komme jätkub isegi mängimiseks:)


Eme tegi endale jõulukingi - akutrell ja saab nüüd kiirkoolitust, kuidas asju kasutada

Nüüd te siis teate, millised kingid mulle rõõmu teevad - puhas boiler, suitsuvorst ja suitsuliha, säästlikud pirnid. Puhas rõõm!

Ja meie jõulukuusk jäigi tuppa toomata. Aga sellest on mul ainult hea meel. Jälle ühe kuuse elu säästetud ja niimuinii on meil hoovipeal minu ema poolt istutatud kuusk, keda Meena veel täna natukene juurde ehtis. On küll veel pisike, aga värskelt sadanud lumega imekaunis ja küll ta kasvab!



Kassid tunnevad eriti suurt rõõmu välja kuusest. Hea kuule kõigutada ja mängida:)


23. detsember 2014

Kassikesed


Kellegi tundmatu soovil kirjutan natukene meie kassidest. Kui me nad jaokaupa suve lõpul võtsime, siis oli palju kurja vastukaja, et miks ometi võtta kassid, kui kasse tuppa elama ei lastagi. Küll omistati mulle "südamet" inimese nimi ja seda ilkumist oli natuke isegi liiga palju kohati. Hakkas juba ära tüütama.

Elavadki minu kassid väljas. Uskumatu ju küll, aga maakohas on see täitsa normaalne nähtus. Ja pole siiani lasknud neid tuppa. Elavad ilusasti lehtla all, söögi saavad alati kindla koha peale ja mänguruumi on õues küllalt. Eriti meeldib neile õunapuu otstes ronida. Ja eks nad "rallivad" hoovis ka, kui enam magada ei jõua. Päris huvitav on aknast vahest jälgida, kuidas nad hüppavad ja puide otse kõik kolmekesi kihutavad.

Söömisega on nüüd nii, et olen saanud nad niikaugele, et konserve enam ostma ei pea. Muidu olid ainult konservi peal. Nüüd olen hakanud otsma latiga "Nimeta" vorsti. Seda söövad nad meelsasti. Reedeti on neil räimepäev. Ostan alati euro eest ja sellest piisab pühapäevani vaheldumisi muu toiduga. Kodu toitu nad eriti ei söö. Söögijääke ma mõtlen. Vahest mõnda lihasemat kastet teen neile piimaga segi. Soe piim on igal söögikorral ja kuivtoit on ka nüüd alati ees ja tundub, et nad söövad päris edukalt seda.

Olen neid ka paaril korral tuppa uudistama lasknud, kui ahjupuid vean, aga ega nad eriti huvitatud ei ole ja kui veel Stig üleval juhtub olema, siis jooksevad kohe hirmust ukse pealt tagasi. Tuppa surumist kui niisugust üldsegi ei ole. Nende territoorium on lehtla ja selle ümbrus.

Hiired on nad kenasti kõik kinni püüdnud. Toas mürgid seisavad puutumatult - järelikult hiiri ei ole. Ükspäev oli ka priske mutt maha murtud ja mängukanniks võetud. Seda siis visatakse väiksematele ja nii nad mängivad omavahel. Mõnus seltskond on nad kõik kolmekesi. Pole kordagi kahetsenud, et ma nii hulgi nad kohe meile tõin, kuigi ma olin suur kassivastane. Lapsed käivad neid ka ikka aegajalt silitamas, et nad väga metsikuks ei muutuks.

Nii on meil kassikestega. Kasvanud on nad kõvasti, kenad prisked karvapallid:)








Nimed on ka neil vist ikka endised - kollane on Kõuts, must Muurik, valgekirju Kiti-Kiti-Miisu. Mina kutsun neid kiisudeks:D

22. detsember 2014

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa

Täna oli juba nii ilus ja lumine ilm väljas, et vägisi kiskus llaulu lahti...teaks ainult sõnu peast, küll siis laulaks. Kõvasti ja valesti. Aga lastele meeldib, kui ma laulan:D

Tänasesse päeva sobis ideaalselt see laul...

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha, on talv
ja paljajalu käia on lume peal halb.


Tänu sellel ilmale ja meeleolule leidsin netist laulusõnu tuntud lastelauludele. Laulusõnad on siin ja siin. Alati on üks jama, et algust nagu tead lauludel ja edasi on tühi maa. Oleks ikka vaja laulud korralikult selgeks õppida:D

Nüüdseks on muidugi kõik ilus juba möödas, ilm on totaalselt ära keeranud. Vihma ladistab. Väljas jälle poriväli ja parem on nina mitte välja pista. Masendav lausa.

Aga päeval sai mõned klõpsud tehtud, kui postkasti lahti muukimas käisime koos Meenaga. Ja ühed kassipildid on ka varasemast, kui õhtupimeduses fotoshoot´i proovisin teha:D

















Uhkes üksinduses

Uskumatu küll, aga ma olen "peaagu" üksinda kodus. Kassid ja Stig ei lähe arvesse, neid pole silmapiiril. Stig juba magab.

Ma sain ka täna päevaune teha. "Eks" oli siin ja tegeles majapidamise ja lastega. Nii et sain ikka päris korralikult sügavasse unne jääda. Oli lastele mingit tähesuppi (pakisupp) teinud. Sügavkülmast veel porgandeid juurde lisanud ja lastel kõhud täis söötnud. Kui ma ärkasin, oli ta juba läinud ja lapse hoidmise oli Jaskar üle võtnud. Köök kõik läikis, kraanikauss oli mustadest nõudest tühi, küünlad põlesid, tuba oli soe. Mõnus "kodutunne" tekkis. Ja siis mõtlesin sooja pliidi juures omakeskis, äkki  peaksin oma "eksi" endale majakaaslaseks võtma. Talle täitsa meeldib siin. Ja ega ta palju ei segaks mu elu. Ta ju käib suurema osa Soomes, tuleks ainul nädalalõppudeks ja vahest pikemale puhkusele. No nagu mitte üürnik ja mitte ka nagu mees, vaid lihtsalt...ma ei oskagi seda sõna välja õelda. No et tal oleks kuhu tulla, saab vahest süüa, teeks talle ühe nurga kuhugile, kus ta ennast sirgu saaks visata. Ega meil ruumi pole, aga selline mõte tekkis. Oleks ju vahelduseks hea, kui keegi teine ka teeb midagi, mitte et kui mina olen rivist väljas, siis kukub majapidamine kokku. Ta saaks ideaalselt hakkama, isegi paemini kui mina. Käis lapsega isegi õues täna, kui mina magama keerasin. No nii, sellised mõtted tekkisid. Kas see ka hea mõte on, seda ma ei tea:D Äkki ei saa pärast lahti enam:D

Nagu te Shoppingq FB-i lehelt juba lugeda saite, saime me täna (eile, üleeile) paki. Kunas, seda ei teagi, sest post oli pikemat aega toomata. See oli minu eBay 73. ost. Tellimuse tegin 14. novembril käesoleval aastal:D Sattusin sellisele lahedale lehele, kus on palju käsitööd koos põhjalike eesti keelsete juhenditega ja mul tuli tohutu isu ka midagi sealt tegeme hakata. Veel parem, kui saaks seda teha mingis ringis koos teistega. Valisin välja sipsiku ja otsisn eBayst välja vajalikud lõngad. Vaatasin tiiru ka meie kohalikku kaubamajja, aga seal polnud seda, mida mina tahtsin. Lõng peab nimelt olema puuvilla ja bambusviskoosi segu, et tulemus ilus jääks. Otsisn ka Pärnust sarnast asja, aga tulemusteta. Ebay on jällegi koht, kust alati abi saab. Seal müüdakse vist kõike ja hinnad ON soodsamad. Pidin küll akau oma lõngasid ootama, aga aega mul oli sel korral. Nüüd on vaja asjale pihta saada. Äkki saame külamajja mingi ringi käima, et üheskoos midagi nokitsema hakata. Seltsis ikka segasem ja saaks oma oskusi jagada. Keegi oskab ikka midagi, mida teine ei oska või kambapeale saab midagi välja mõelda. Noh naised, mis te arvate? Mina hakkaks sipsikut heegeldama:D Aga seal lehel on palju vahvaid tegelasi, mida teha.

Eesootav "projekt"

Sinise lõnga tellisin sellepärast, et ta nii ilus oli:)
Kui ma lõgapaki lahti tegin, vaatas mulle vastu kohe patsikumm. Ei tea, milleks see hea on. Või on mõni hiina neiu oma kummi kogemata kaasa pakkinud:) Paistis uus ja kasutamata. Ja väga lahedad margid olid pakil. Midagi minu margikogujast vennale ka ikka.



Täna saigi vennal üle pika aja külas käidud. Kiirvisiit küll aga siiki. Oli täitsa kaine poiss, ilus vaadata kohe. Näitas, millega ta tegeleb. Lubas pilti teha ja puha. Normaalne. T aehitab nimelt kõrvalhoonesse sauna, kus vanasti, kui ema veel lehmi pidas, oli piimajahutusruum. Nüüd, kui loomapidamine enam popp ei ole, seisavad hooned kõik kasutuseta. Ja nii minu vend teebki siis sellist mõnusat, suure eesruumiga sauna. Saun on juba töökorras. Puudub küll kraanivesi ja eesruumis on nokitsemist, aga see ei sega juba saunamõnusid nautimast. Vaadake ise...




 

Tegin ka emale head meelt ja viisin Meena tema juurde. Meena nii väga soovis. Vanaema oli ka kindlasti "vaimustuses" sellest plaanist. Nüüd on kõik kolm laste seal. Vanaemal on igavene uhke kuusk toas, kenasti tulede ja kuulidega, kingipakid kuuse all. Eks see lastele igati meelt mööda ja tekitab korraliku, eheda jõulutunde. kui ma seda kuuske vaatasin, siis tuli omal ka tahtmine üks PÄRIS kuusk tuppa tuua ja kasvõi kohe kottpimedas järgi minna. Aga ma ootan homseni. Äkki on siis tuhin üle läinud. Ega meil kuusele kohe tõsiselt enam ruumi pole. Aga äkki kasutaks seda "mõttelist" nurka, mida ma kavatsen oma "eksil" välja pakkuda:D

Vanaema jõulupuu
 Vabandan piltide kvaliteedi pärast. Osad neist jällegi telefoniga tehtud ja siseruumides - no ei ole kvaliteeti!

Ilusat jõuluootust kõigile!