Küsimused mulle

22. jaanuar 2015

Jaanuarikuu toidukatsetus


Lubasin hakata uusi asju proovima ja eksperimenteerima  ja eile peale autoremondi saagat tuli tahtmine millegi loomingulisemaga tegeleda.

Jaskar sai eelmise aasta lõpus Selverist mingi ostusumma pealt kingituseks kalendri, mille ta heal meelel minule kinkis:D Võtsin hea meelega vastu, sest see oli esimene 2015 aasta kalender mul ja vaja ikka. Ja kui juba Jaskar "kinkis", seegi juba ajalooline sündmus:D

Kärbselapp kaunistab veelgi seda kalendrit:)
Nii...nagu näha, kalender retseptidega. Iga kuu üks. Jaanuar üsna isuäratav ja kala ka kapis täitsa olemas.

Nüüd kõrvad kikki...Konsumis on momendil soodushinnaga broilerikintsuliha (4.49 /kg), mida minagi ostsin. No nii igaks juhuks, kuidagi saab ikka söögiks valmistada:D Ja ammugi olen ma plaaninud omale koju tuua ühe kookospiima. Ka soodus praegu Konsumis (1.95€/400ml). Ma ei tee Konsumile reklaami praegu, aga see on mu kodupood ja need hinnad loevad mulle ja nendega olen ma kursis. Võib-olla on kuskil odavamad, ei tea.

Ja kõiki neid asju koju muretsedes, arvestasin ma selle kalendri retseptiga. Omaarust. Et kui kõik vajalik olemas, hakkan katsetama. Eile mul see tunne tekkiski, et nüüd...

Olin liha juba ära tükeldanud ja kuumale pannile õlisse praadima pannud, kui mõtlesin veel retseptile pildu peale heita-et noh kuidas see töökäik seal üles tähendatud on:) Loen ja loen ja selgus, et oli kanaliha ja kala segi ajanud. Metsik möödapanek. Hakkasin siis improviseerima ja palaan oli, et karri tuleb välja nii või naa, sest karripulber oli mul olemas. Lisasin veel küüslauku, kurkumi, vahemeremaitseainet ja mis põhiline-kookospiim. See oli huvitav asi. Esimest korda oma elus nägin sellist asja. Kuigi mul on koka paberid. Aga tol ajal, kui mina söögitegemist õppisin, selliseid asju veel ringi ei liikunud.


Niiõelda kookospiim valgete tükkide näol
Lugesin purgilt juhendit. Kästi enne avamist loksutada. Loksutasin. Mingi tilk seal liikus, aga eritlist kasu sellest küll ei olnud. Võtsin purgi lahti ja üks lonks läbipaistvat ollust sain pannile valada, ülejäänu oli rasva näol purgi seintel kinni. Väga huvitav. Kas ma poleks tohtinud külmkapis seda hoida äkki? Igatahes pannil sulas kõik piimaks. Lihale olin enne juba lisanud ohtrasti küüslauku ja porgandilaaste. Lasin kõigel haududa ja lisasin lõpuks veel ananassikonservi koos vedelikuga. Riis sel ajal mul juba kees pliidil. Söök sai kiirelt valmis ja oli imemaitsev. Vaheldus igapäevasele toidule (hakklihakaste jne.) ja täitsa tahtmine oli hakata menüüd kokku panema oma tulevase restorani jaoks:D

Mida järgmine kuu toob, sellest juba edaspidi.

PS. Unustasin enne lisada...Kuna riisi sai liiga palju keedetud. Selle panin täna kottidesse, vajutasin kotid lamedaks ja läksid sügavkülma. Hea võtta kas siis kapsarullidele või lihapiruka sisuks.




Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?

Kuhu raha kaob, seda tean ma väga hästi. Eriti kui eilsed sündmused kokku võtta.

Seadsime me siis Stigiga ennast eile hommikul aegsasti minekule, et üheksaks autoremonti jõuda. Panin veel varakult auto sooja, et aknad sulanud oleks ja salong lämmi, kui meie ükskord valmis saame. Stig kenasti paigas, istun mina rooli taha ja püüab siis sõitma hakata. Auto ei liikunudki paigast. Mõtlesin, et kas tõesti nii libe on, et naelkummid käivad ka all ringi. Libe oli tõesti, täiesti klaas. Aga autoalune oli must ja rihtisin rattad mustale maale, ikka ei midagi. Auto ainult tiirles ümber oma telje. Lasin rahumeeli tiirelda, kuskile vastu minna ei olnud. Aga selgus, et ikka see vana probleem, mida ennegi juhtunud paaril korral. Kõrvalistuja tagumine ratas kiilub kinni (võib-olla külmub? ei tea). Võtsin asja rahulikult, sest ei midagi uut. Vana nali. Mul juba kogemusi sel alal ja aega oli ka. Jõnksutasin edasi-tagasi, pidurdasin äkki. Tuuritasin nii mis kole. Ise mõtlesin, et see mille pärast ma praegu remonti sõidan, on praeguse jama kõrval kõki-mõki. Õli tilkumine kinni kiilunud ratastega võrreldes oli tol hetkel "pisike" mure:D Naiste mõttemaalilm.

Kuna jõnksutamisest suurt tolku ei olnud ja mootorit ka päris kokku lasta ei tahtnud, siis tuli plaan B välja mõelda. Kui te oleksite näinud, kuidas virk inimene hommikul kell 8 ahjust-pliidi alt tuhka välja veab:) Täitsa tuha põud tekkis juba. Mine või saunaahjusi ka rookima. Tuhk polnud ka piisab, ei olnud ratastel head haakumist seal liuväljal, eriti, kui üks ratas ikka kinni oli. Soe vesi-turgatas mulle pähe. Tean küll, et see pole eriti geniaalne mõte ja võib asja hullemaks teha, aga muud paremat ma välja mõelda ei suutnud. Ei hakka ju "tungiga" autot üles tõstma ja ratast lahti taguma. Teist autot ka ei saanud võtta, sest eesmärk oli käesoleva auto üheksaks remonti toimetamine.

Valasin siis ratta sooja veega üle ja hüppasin rooli. Et nagu kohe läheb sõiduks:D Kohe ei juhtunud midagi. Pidin veel tuhatama ja tükk aega edasi-tagasi, pidur, gaas. Stig muudkui korrutas minu eeskujul: "Oi, oi, oi, oi, oi!" Lõpuks lõi kenasti ratta lahti ja saime liikuma. Sõiduga pidin kõik klkutatud aja tagasi tegema ja kui raadios kell 9 ütles, olin mina kohal, kus vaja.

Andsin võtmed ära. Küsiti veel täpselt üle, mis mure. Lisasin veel väga olulise asja, mis oleks vaja korda saada-sigareti süütaja. Ma pole küll suur suitsetaja, tegelt mitte üldsegi, aga kus ma siis mobiili laen? Ja Navi on ka vaja ju kuskile sisse pista, kui pikem reis tulemas.

Lõunaks oli neil viga teada, kust õli välja ajab. Helistati. Eks ma sisimas tundsin ka, et ega ma nii kergelt ei pääse-nii umbes 200 euroga. Olin valmis halbadeks uudisteks. Ja oligi-õlipump (täpsemalt siis õlupumba tihend, aga välja vahetada on vaja selle tihendi pärast kogu pump). Maksab selline originaaljupp ca. 370 eurot. Vahetamine võtab kogu päeva, mis tähendab hulgaliselt töötunde e. minu jaoks siis reaalselt RAHA. Õnneks said nad mingi B varuosa tellida ca. 100 euroga. Pole veel ainult kindel, kas see ka istub. Oli kuhugile kaduma läinud, Narva kanti:D Tore, kui mind ikka kursis hoitakse asjade käiguga. Ja kuna ma nii suuremeelne inimene olen, siis ütlesin neile rahustuseks, et mul aega on, peaasi, et kõik korda saaks-KUNAGI. Ma kogun raha niikaua, et pärast arve ära maksta:D

Aga kust see tolm tuleb, aru mina ei saa?


21. jaanuar 2015

Ka selliseid öid on

Kella nelja paiku öösel tegi Stig häält ja mina enam magama jääda ei suutnud. Kas on see ärevusest või peagi saabuvast vanadusest - ei tea.

Sellistel puhkudel haaran telefoni järgi ja loen siit - sealt. Hea alternatiiv raamatule. Raamatut on mul kehvem haarata, sest see vajab korralikku valgust. Öösel ma seda lubada ei saa, äratan kogu maja üles. Õhtul sama lugu. Kui on ikka magama mineku aeg, siis peab olema vaikus ja pimedus, muidu siin rahu majja ei saa. Seega peavad kõik reeglitest kinni pidama, kui hommikul on vaja vara tõusta.

Eilsetest uudistest jäi kõrvu, et isegi noorema kooliastme lapsed mängivad 2-3-ni öösel arvutimänge ja siis ei suuda koolis keskenduda. Selge see, et lapsel on uni lühikeseks jäänud, mis põhjustab väsimust, närvilisust ja huvi kaotust õppimise ja kooli vastu. Meil on selles suhtes kord majas. Väljaarvatud minul. Aga täiskasvanutele kehtivad vähe teistmasti reeglid.

Tänasel ööl avastasin hulgaliselt uusi ja huvitavaid blogisid. Keda huvitab, siis lisasin need ka oma hoolikalt kokku pandud blogirolli:D Ei mingit ninnunännutamist, seosusetut juttu, maitsetuid seksisugemetega poose. Hoopistükkis huvitavat, paeluvat, silmaringi laiendavat, loomulike piltidega lugemist-vaatamist.

Ja sinna nahka mu tänane öö läks ka. Kui ma lõpetasin, oli kell peaaegu kuus ja magama jäämiseks polnud enam mingit mõtet.

Otsustasin vaikust ja rahu ära kasutada ja ennast voodist välja ajada. Kvaliteetaeg mulle. Panin tule pliidi alla, tegin kohvi ja nautisin üksindust ja haudvaikust. Ainult tule praksumine pliidi all, külmkapp ja loomulikult Vikerraadio. Mõnus.

Lapsed ärkasid sekeldusteta, tegid oma rutiinsed toimetused ja saatsin nad uksest välja. Minu päev võib alata. Vaja ennast ja Stigi valmis sättida, et autoga remonti sõita. Väga tähtis sündmus minu jaoks:D

20. jaanuar 2015

Kui raske on palke müüa...


Eriti kui oled nõrk naisterahvas, kes ei tea sellest asjast suurt mitte kui midagi. Olen ennast natukene harinud selles vallas, aga kuidas kõik lõppeb, õelda ma veel ei oska.

Kuidas siis üldse kogu lugu alguse sai? Esiteks tekkis mul plaan, kuidas teise korruse ehitust natukenegi omalt poolt rahastada ja ainus võimalik variant oli oma mets. Äkki on sealt midagi võtta, mida kannatab müüa. Mõeldud tehtud. Rääkisin plaanist isaga ja ta oli kõpsti kohal, et metsa vaadata natukene teise pilguga, kui ta seda tavaliselt teeb. Tema on see, kes on algusest peale hoolitsenud selle eest, et tuulemurd, harvendus ja võsa saaks tehtud. Küte on meil alati omast käest võtta olnud, niipalju on metsast kasu olnud. Aga kuna mets on noor, siis müügiks midagi teha pole kunagi plaanis olnud. Veel...

Nüüd siis selgus, et ca. 30 tihu haaba saaks täitsa rahaks teha. Tore. Enne tuli muidugi turgu leida ja uurida, mis mõõtu on vaja teha:) See oli minu esimene suur teadmine. Helistasin mõndadesse kohtadesse, aga ei midagi suuremat tolku sellest ei olnud. Üks lubas tagasi helistada ja teeb seda siiamaani. Ärimehed:D

Tuli ikka kokkuleppida meie kohaliku puiduärimehega, kes ütles siis umbkaudse hinna ja mõõdu, mida tema ostab. Ja kui minult küsiti, kas see hind on ametlikult või mitteametlikult, siis mina jäin vastuse võlgu:) Seda ma küll ei taibanud küsida:D

Õige pea läkski metsateoks. Isa käis üle nädala metsas, üle nädala palgatööl ja lõpetas enamvähem vana-aastaga. Võtsin kohe palgiostjaga ühendust, kui pühad läbi olid ja selgus, et nemad veel nädala puhkavad. Ok, kiiret ju pole. Lubasid tulla kohe, kui neil firmas töö lahti läheb. Tulid aga alles eelmisel nädalal palke üle vaatama.

Ja siis selgus, et kõik on väga pahasti. Et kes see küll nii palke virna paneb-peenikesed, mädad ja korralikud palgid puha segi. Pidavat minema päev aega, et see "jama" kõik ära sorteerida. Ja nii ma nüüd siin ootan, millal tullakse. Ilmad on krõbedad, natuke libe on, aga täielik vaikus. Ei saa kodust ära ka minna. Tahaks ikka ise juures olla ja "kaagutada"  targalt:D

Igatahes õudsalt pingeline on küll naisterahval sellist asja ajada, millest pole eriti aimugi-jällegi pean ma seda tõdema.


19. jaanuar 2015

Meie pere on rivist väljas

Oleme haiged. Kes rohkem, kes vähem. Mete kõhis juba kolmapäevast saadik ja ma vedasin ta veel sellises seisus ujuma. Õpetaja oli ta koolis eraldi istuma paigutanud, sest kartis nakkust. Laupäeval oli tal ka palavik, Stenil sama lugu. Olid vanaema juures ja ravisid ennast. Eile tulid nad koju, palavik oli küll läinud, aga kõhakoor oli kõva.

Öösel kolme ajal tundsin, et Stig on ka tuline. Magas halvasti, küsis vett. Tundsin ilma kraadimata, et palavik on kõrge. Õhtul oli kõik koras, ei mingit märki, et laps haigeks jääma hakkaks. Andsin palavikusiirupit ja hommikul kedagi üles ei ajanud. Öösel oli kuulda, mis siin majas toimub. Kõik jäid koolist-lasteaiast koju ja magasime pikalt.


Hommik oli minu jaoks soodne. Lapsed hakkasid toimetama. Kes tõi puid, kes pani tule pliidi alla. Sten praadis muna, Mete tegi kohvi ja tõi selle mulle voodisse. Meena ronis saiapätsiga minu kaissu ja nautis hommikut:D Pudistas voodi täis küll saiapuru, aga mis sellest siis.

Mina ajasin ennast voodist välja alles pool üksteist. Tegin lastele putru lisaks Steni tehtud preamunadele, suuremal hulgal pärnaõieteed ja ravime ennast. Ega mul on ka mingi vimm sees. Kurk on kibe ja nina tulgub.

Nüüd siis on Stig jälle tuline. Kraadisin, peaaegu 39 kraadi palavikku. Sai aga järgmise koguse siirupit ja teki alla.Sellist grupiviisilist haigestumist ma ei mäletagi meie peres. Jaskar tuleb ka täna tiiru. Tema on terve, aga kui kauaks, kui ta siit laatsaretist läbi käib:D




18. jaanuar 2015

Positiivset ja negatiivset


Kõigepealt positiivsest. Olen juba varem kirjutanud, et reedeti on meie kassidel räime päev. Sel reedel ma ei saanud aega räimeautot oodata, sest Stig oli üksi kodus ja pidin kohe, kui lapsed bussilt tulid, koju tagasi kihutama. Kui ma oleks räime ootama jäänud, oleks kulununud miinimum pool tundi ja ekstra tagasi ma ei viitsinud enam minna. Õnneks oli isa eile kahe kilo räimedega meil eile ukse taga. Asi lahendatud. Lõikasin neli räime kohe tükkideks isa silme all ja ta pistis prõõkama, et hull oled või, soolikad vii kassidele, mitte korralikku räime:D Mina ju söödan alati kassidele ikka ehedat räime, mitte raipeid:) Rahustasin ta maha ja ütlesin, et see oli soojenduseks kassidele. Neli räime-jumal, ei tohiks ju nii suur kahju olla.

Loomulikult seisis mul ees räime rookimine ja praadimine. Ega ma räimest eriti lugu ei pea. Korra sõbranna juures nägin, kuidas asi käib ja nende pere väga armastab värsket praetud räime. Minu lapsed vahtisid suud ammuli, nende jaoks oli see täielik ulme:D 

Ei, puhastamise vastu pole mul midagi. Ostan alati vürtsikilu ka terve kalana ja puhastan meeleldi. Praadimine ka pole hull. Aga milleks vaeva näha, kui keegi niikuinii ei söö. Ok, isa tuli, tegin talle, pole probleemi. Aga värskelt praetud räimed nii mõnusasti lõhnasid ja isa sõi nii magusasti, et ma hakkasin ka siis nokkima. Stig sõi suure suuga, mis vanaisa talle suhu pani. Ja kuule, päris head olid. Ma sattusin lausa hoogu ja ei suutnud enam pidama saada. Väga meeldiv kogemus igatahes ja võib-olla ostan teinekord isegi praadimiseks. Saame meie Stigigagi maiustada:)


Ajendatud neljapäevasest ujula külastusest ja sealsest aurusaunast, tuli mul täna kange tahtmine päris ise sauna kütta ja ka üks korralik saun võtta. Niivõrd hea mulje jättis mulle sealne aurusaun. Muidugi on seal omad eelised-saab peale mõnusat kuuma sauna jahedasse basseinivette minna. Kodusest saunast tiiki minna praegusel aastaajal on natukene liiga karm. Ja mina ei tea, saun oli kuum küll, aga higi mina lahti ei saanud. Istu ja istu laval, viskasin leili, aga ei midagi. No kaua ma kannatan seal kuumas. Pesin ära ja käidud oligi. Ei saanud sellist feeling´ut, nagu neljapäeval. Aga ma vähemalt üritasin. Järgmine kord läheb vast paremini:D Vähemalt on mul juba kella kolmeks saunas käidud ja mõnus õhtu ees.

Enne sai veel küpsestatud kodu õuntest kaks õunakooki. Oli vaja lihtsalt mädanema kippuvad õunad eest ära teha ja eks soe õunakook ole ka paras delikatess. 


Siis tahaks veel tänada üht kommenterijat, kes soovitas mul selles postituses kovimasina kohvipadjad osta Eestist. Tegin siis nii, nagu soovitati. Padja hinnaks tuleb 0.11 eurosenti (soodne) ja tellimine oli lihtne. Isegi helistati personaalselt ja pakuti puuduvale kogusele asendust. Lisaks saadeti veel proovipadjad erinevatest kohvisortidest, et saaks aimu, milline kohv on parim. Olen alati tellinud mild´i. Seekord sai pakki ka regular. Proovipadjad olid mexico, dark ja deca. Olen nüüd kõiki testinud ja kõik on omamoodi head, kui õiges vahekorras kasutada (suur tass/kaks patja, väike tass/üks padi). Alternatiiv eBayle seega täitsa kohapeal olemas.





Ja lõpuks see negatiivne asi. Mete ja Sten. Võtsin neilt interneti ära, aga nemad on leidnud omale aseainena WIFI. Ja nagu teada, meil kodus WIFI ei levi, seega ollakse pikemalt koolis ja nädalavahetustel vanaema juures. Kõik selleks, et netis istuda ja Growtopiat mängida. Uus probleem, mis vajab kiiremas korras laehndamist:D

17. jaanuar 2015

Ilusamad ja koledamad blogijad:D

Senikaua, kui mõningad blogijad peavad õigeks sõna võtta, kes neist on ilusam, kes koledamad, keda on rohkem meediasse esinema kutsutud, kes ennast iial ise pakkunud ei ole, kelle järgi on tohutu nõudlus-läheb minu elu ikka vana rada mööda edasi. Igapäevased mured-rõõmud.

Millest ma veel kõssanudki ei ole, on käik psühholoogi juurde. Esmakordne kogemus minu elus. Eks mul ole endalgi vaja sinna pöörduda, aga sel korral käisin siiski veel koos Meenaga. Muresid oli mitmeid ja kuna lasteaed seda võimalust pakkus, siis miks mitte juhust kasutada.

Ma ei tea, kas mulle tundub, kujutan ma seda endale ette või milles asi, aga Meena on nagu muutunud-paremuse poole, on väga täiskasvanuliku arusaamisega, hoolitsev, mõistlik. Üheks mureks oligi klammerdumine. Eks psühholoog märkas seda ise ka kohe, kuidas Meena minu küljes kinni oli-küll näppis minu seelikut, oli tihedalt külje all ja kogu aeg hoidis kehalist sidet minuga. Psühholoog pakkus välja, et ju see on sellest, et üksik laps:D Seda ta mudugi ei ole, aga tahaks meelsasti olla. Igatahes peame nüüd harjutama, et Meena suudaks ka istuda nii, et ta minu küljes ei ripuks.

Üks probleem on veel enda veristamine või siis kärnade pidevalt verel hoidmine. Kui kuskil kärn on, peab see kogu aeg veritsema, muudkui nokib ja järjest suuremaks haav muutub. Kasvatajatele see eriti ei meeldi ja teised lapsevanemad ka vast ei soovi, et nende lapsed sellise lapsega ühes rühmas peavad viibima. Ebameeldiv ju. Kuna psühholoogia on üks peenike värk ja nüansse on erinevaid, siis ma ei teagi, kuidas ma selles suhtes Meenat aidata saaks.

Tähelepanuvajadus. See on ka tüütu teistele rühmalastele ja ega mul ka seda lõbus pealt vaadata ei ole, kui ta igal lapsel küljes ripub ja tüütab teisi. Sellest sai ka tantsukoolis osaliselt probleem alguse pluss sada muud asja:D

Siis konsulteerisin ma veel selles lihasöömise asjas, et ka spetsailisti arvamust kuulda ja minu versiooni kuuldes oli psühholoogi imestus suur ja ta taunis lasteaiatöötaja käitumist nagu ma õigesti aru sain. Ta lubas Meena tausta väheke uuurida rühmatöötajate silme läbi, et tal oleks pilt terviklikum ja ta saaks Meena muredele lahendusi pakkuda.

Mis veel eriti meelde jäi, et kõik negatiivne tagasiside, mis lasteaiast tuleb, seda tuleks tänutundega võtta (tõsiselt), sest positiivse jaoks kasvatajatel lihtsalt ei jää enam mahti. Võtan teadmiseks!

Kooliküpsusest. Olen kasvatajatega nõus, et kooliga pole kuskile kiiret. Las laps pikendab oma lapsepõlve ja jäägu veel aastaks koolist eemale. Koolis saab käia kogu ülejäänud elu, lapsepõlve ei saa iial enam tagasi. Ja kooli hammastest pole Meenal veel kippu ega köppu. Hambad seisavad tugevalt suus. Sellega on asi lahendatud ja paluks mitte enam küsimusi esitada, kuidas Meenal kooliga siis jääb:D See on umbes sama küsimus minu jaoks, et millal kuuendat last oodata on või kas te tütre peale pole mõelnud:D

Iseenest oleme meie praegu säästurezhiimil, kuskile väljasõitudele ei plaani minna. Katsume auto korda saada ja loodetavasti jõuame ka maksta selle eest, eks siis näe edasi, kuidas kuu lõpuni välja veame. Õnneks olime sel kuul ka toimetulekutoetuse kõlblikud ja seega sai ette võetud ka auto kohendamine. Sisimas valmistun mina igatahes suuremaks reisiks ja eks peame selle nimel natukene ka kokkuhoidlikumalt elama, et reisi aeg kõik säästud ikka sirgu saaks kenasti lüüa:D

Eks otsin kodus kasulikku tegevust, et mingigi hea emotsioon tekiks. Kasvõi mõne nurga korrastamisest, asjade sorteerimisest, äkki võtan isegi õmblusmasina välja ja parandan mõned pikalt seisma jäänud asjad ära.

Uus nädal tõetab ka üpris huvitav tulla. Sellest juba edaspidi:)

Ilusat nädalavahetust!
 

15. jaanuar 2015

Tüdrukute õhtu

Täiesti ekspromt, ilma pikalt ette planeerimata, kujunes tänasest õhtust välja päris omanäoline õhtu. Suurema osa ajast veetsime basseinis ja aurusaunas-koos oma küla "eitedega".

Alguse sai kõik ühest lihtsast armsast üleskutsest ühes FB-i suletud grupis. Ma ei väsi kordamast, kui hea see FB ikka tegelikult on. Keegi armas inimene otsustas, et läheb täna ujuma ja hea inimesena kutsub ka teisi soovijaid kaasa. Kolm vaba kohta oli saadaval.

Olin parasjagu Viljandis, kui seda pakkumist nägin ja kihk oli ka minna. Eriti, kui ujumine momendil vägagi ära kuluks. Kohe ma soovi ei avaldanud, sest mine tea, kaua autoga aega läheb. See oli siiski esmane prioriteet.

Koduteel aga oli kindel, olin kenasti ajas ja avaldasin soovi pundiga liituda.

Sihiks oli üsna hiljuti valminud ultramoodne Abja ujula. Isegi selline pisike mini-SPA võiks õelda. Olin väga huvitatud, kuidas see ujula võrreldes Nuiaga on ja vahe on nagu öö ja päev.

Esmane mulje oli väga sõbralik ja meeldiv. Ruumid suured ja avarad. Käepaelad integreeritud kapivõtmega. Töötajad vastutulelikud ja koostööaltid. Kõik näidati ja seletati, kus ja mida. Olime ikkagi "uued" ja ei osanud esiti ei astuda ega istuda:D

Pilet täiskasvanule €4.50, 10 aastasele €1.00. 10-ne korra pilet €30.00, mida saab ka jagada sõbra/sõbrannaga.

Kohapeal olemas võimalus ujumismähkmete soetamiseks ja ka joogivalik. Üks lastebassein, üks normaalmõõtmetega bassein. Aurusaun temperatuuriga +45 kraadi ja tavasaun. Pesuruumis võimalus ka beebivanni kasutada. Ruumid mõnusalt soojad.

Alustasime soojenduseks beebibasseiniga. Seal oli temperatuur +32. Alustuseks mõnus ja saime ka ühtlasi mullidel endid masseerida lasta. Edasi läks teekond aurusauna. Ma pole suur sauntaja, aga seal oli küll mõnus istuda. Veel parem oleks olnud pikali ja vihaga, aga see oli populaarne koht, nii et ruumi laiutada ei olnud. Uksel olid isegi lätikeelsed manitsussõnad, et peale sauna
tuleb ennast loputada. Higiselt basseini hüpata oli keelatud. Ja kui mõnus oli kuumast saunast minna kargesse vette ja ujuda niipalju kui süda lustis. Ei pidanud kedagi valvama ega talutama. Olin ilma väikelasteta:D Mete oli küll naasas, aga tema on juba iseseisev ja sai ise hakkama.

Rahvast oli vähe, kui meie jõudsime Tasapisi aga muudkui kogunes inimesi. Isegi oma onutütart kohtasin saunalaval. Tavaliselt näen ma teda ainult läbi arvutiekraani. Lätlasi oli ka hulga, sellest ka lätikeelsed sildid:D

Tõeliselt lõõgastav õhtupoolik. Silmaring avardus ja mõnus vaheldus argiellu.

Kui juba kodust välja tuldud, otsustasime ühiselt veel Mulgi Kõrtsi külastada ja lubamatult einestada peale kuute ja peale pisikest trenni. Lasime kõigel heal liiva joosta. Ägisesime, kui olime lõpetanud. Nii et sel korral null ring. Aga kohvik oli minu jaoks uus leid ja tasus seda riski ära. Jälle üks uus koht, mida vahest külastada.






Aitäh tüdrukud, järgmise korrani!

Esimene samm tehtud...



Võtsin ennast täna kätte ja sundisin ennast helistama kuhugilegi, kus autosid remonditakse:D Kui sa ikka nii kaugel asjast oled, siis on väga raske kuskilt otsast pihta hakata. Aga peab hakkama liigtama, kui ma veel autoga sõita tahan ja eriti, kui plaan on kodust natukene kaugemale minna:D

Ema küll lohutas mind, et ta võib vajadusel ka oma 9-kohalist autot-bussi anda, aga see pole ikka see. Võõras auto ja kui sellega peaks midagi juhtuma, on eriti hull. Ei oska kabotti lahti teha, tagavararatast otsida jne. Sõiduga pidi muideks nii olema, et esimesed 5 km on võõras, edasi pidi tunne olema, nagu sõidaks oma autoga. Aga ikkagi...see on äärmuslik variant, kui muud varianti tõesti enam ei ole ja tahtmine minna ikkagi on:)

Sain "eksilt" ühe numbri, kus temagi oma autoga käis. See ei pidanud küll koht olema, kus tavaremonti tehakse, vaid selline spetsiifiline koht, ku teatud asjadele on orienteerutud. Seega sealt juhatati mind edasi, anti uus number, mis küll pikka aega ei vastanud (ise ma juba rõõmustasin, sest tõesti tegin seda kõike vastu tahtmist), lõpuks aga helistati tagasi. Sain esialgse aja kella üheks, et üle näidata, mida ma kurdan üldse ja milles probleem. Kui ma seda isegi oleks teadnud.

Profid panid esialgse diagnoosi ja olid üsna nõutud ja saatsid mu tagasi sinna, kust ma nende numbri üldse saanud olin. Selle spetsialiseerunud mehe juurde. Kurjajuur olevat kütusepumba tihendis. Ja peale selle veel igasugused tihendid lekivad. Aga alustada tuleks kütusepumbaga.

Asi aga nii ei olnud. Kui oleks viga kütusepumbas, siis oleks mul ammu probleeme auto käivitamisega. Aga seda mul pole. Läheb kenasti võtmest käima ja iga ilmaga:) Tundus, et need kes mind jooksutama hakkasid ja polnud huvitatud tõelisest probleemist, polnud asjadega eriti kursis või siis liiga pealiskaudsed. Garaazh oli neil ka tühi, tundus, et kundesid ka ei olnud. Järeldused tegin ise.

Sõitsin minema. Võtsin aega, et mõelda, mis edasi saab. Targemaks ma saanud ei olnud. Tõin oma paki Smart Postist ära (esimesed kohvipadjad Eesti müüjalt), ostsime Kivi Pagarist saiakesi-istusime Stigiga, sõime ja mõtlesime järele. Tean, saiakesed ei olnud hea valik, aga tundus kõige lihtsam lahendus, et midagi hamba alla saada. Just Stigi vaatevinklist. Vahest ju võib.

Olime ennast natukene kogunud ja otsustasin veel üht arvamust küsima-uurima minna. Raske see naiste elu, kes peavad jumal teab mida mööda linna taga ajama. Täielik meestemaailm ju. Aga ei olnud ju mõtete sama targalt koju tagasi tulla.

Näitasin jällegi kapotialuse üle, loeti mailma tihendid ette, mis kõik vaja vahetada oleks ja tööajaks pakuti 3 tundi. Maksumuseks juppide eest ca. 70 eurot, töö esst 100. Arvestasin siis juba jämedalt 200-ga ja panin aja kinni. Niigi palju päevast tolku. Kolmapäeval siis kell 9:D Tahaks näha, mis sealt ussipesast veel välja koorub. Selline võimalus märgiti ka ära, nii et imestada pole siin midagi, kui lõpuks kirves selga lüüakse:D

Meie Stigiga andsime endast parima igatahes. Ja mis peamine, koduteel küsis Stig viisakalt metsapeatust, mille ta ka sai. Tegi väga viisakalt lumehange pika pissi, mitte ei lasknud püksi:D Ei ole ta meil enam mingi "kusipüks":)

14. jaanuar 2015

Kui väljas ladistab vihma...

Mina, ettenägeliku inimesena, tegin paar päeva tagasi, kui veel ilus talveilm oli, väljas ühe pildisessiooni. Nüüd on õige aeg pildid lagedale tuua, sest väljas ladistab juba mitmendat päeva vihma. Kodust välja lähen mina ainult tungival vajadusel. Stigil pole midagi sellise libedaga õues teha, sest ta lihtsalt ei püsi jalgadel.

Täna käisime tiiru, aga autoga. Ja kuni autoni ma transportisin teda. Kõigepealt tõstsin ta hoovi peal lumehange ja andsin karmi käsu paigal olla ja oodata, kuni ma oma kompsud autosse olin viinud. Tema muidugi pidas targemaks ise liikuma hakata ja eks ta siis sai omal nahal tunda, kui ebameeldiv tunne on, kui sa hakkad kukkuma ja mingit pidepunkti ei ole. Eks ta kukkus ka ja jäi siis istuma, kindlam tunne siiski. Mis sest, et istumine oli veelombis:D

Talv meie krundil...siin ta on:






























Sten fännab

Stenile on tekkinud iidol, kelle moodi tema olla tahab. Juba ta räägib, millist soengut tema juuksuris soovib. Kunagi pole tal mingeid kindlaid eelistusi olnud, lihtsalt poisipea ja kogu ooper. Nüüd on vast juba kergem, kui tal omal kindel nägemus on ja juuksur tema soovi ka täita suudab.

Jutt on Eesti Tippmodell 2014 saates osalejast Kevinist. Stenile ta väga meeldib-nii soeng kui riietumisstiil. Mulle näitas ta kohe konkreetselt ära, milliseid pükse ta järgmiseks soovib. Viimases saates olid Kevinil need jalas, kui ta zhürii ette läks. Värvus "kanapasa" värvi:D

Hea teada, et Sten tahab olla moeteadlik. Eks ta on seda alati olnud, iseasi, kuidas talle need viimase moe järgi riided selga istuvad, kui üldse istuvad. Sten on ju selline tüsedamat sorti ja päris raske on talle sobivaid pükse leida. Ülemise osaga on vähe lihtsam. Need leiab talle juba meesteosakonnast M suuruses. Ta armastab natukene lohvakamaid t-särke. Püksid on tal praegu välja kujunenud ühed lemmikud ja neid ta kannab päevast päeva. Kui need rebenema peaks hakkama suurest kulumisest, siis on SOS olukord. Ja kui lähebki pükste ostuks, on vaja kindlapeale ka talle neid poes jalga proovida. Pelgalt numbri järgi osta mina ei riskiks.

Siis on üks kindlat tüüpi pullover, mida ta soovib ja on nõus selga panema. Eks ma hoian silmad lahti

Kevin-Steni praegune iidol

Kevin soeng on väga "pro" Steni arvates ja need püksid...:D

Selline pullover jäi Stenile silma FB-s ja ta otsis selle mulle ekstra välja, et ma saaks aru, mida ta soovib:)

Sellist tüüpi kiirmoodi leiab kindlasti H&M-st. Üks hea pood on meil veel, kust saab hea hinnaga riideid poistele-Jaskarile ja Stenile siis. Cropp, ilusad värvikirevad riided, hea kvaliteediga ja tihti ka heade soodukatega pood. Täpselt meie poiste maitsele:D

Jääb üle loota, et Kevin niipea saatest välja ei "lenda" ja Sten saaks edaspidigi kasulikku inspiratsiooni.

Põidlad pihku nii Aulele kui Kevinile!




13. jaanuar 2015

Minu ostuharjumused

Meie pere igapäevased ostud teen kohalikust Konsumist (ca.14 km). Mitte et ma nüüd iga päev sõidaks poodi, ei. Nädalas 2-3 korda saab toidu järel käidud. Põhiliselt tuleb minna värske saia-leiva järgi ja ka piim on väga oluline. Korraga ostan ca. 7 piima. Kui väga soodne on ja kaugemal poes käin ja ei plaani lähiajal sisseoste tegema mina, siis olen võtnud ka 11 piima:D Hapuks pole piim kunagi veel läinud. Kui näen, et pika aja peale palju piima kätte jääma hakkab, tuleb teha kas mannaputru või piimasuppi. Lätist mina piima enam ei osta. Vähe sllest, et piima on seal kallim, läheb ta kiirelt hapuks ka, vuih! Eesti piimaga sellist jama ei ole.

Mida ma koju alati varun, on küpsised. Selga Klassikalised või siis Kalevi Klassikalised. Kui on tavahinnaga, võtan kaks ühte, kaks teist. Kui aga soodus (Selga kohati 0.39 senti), siis võtan 10 pakki ära. Me oleme kõik suured küpsisepudi fännid. Õhtul, kui midagi tahaks näksida, aga ei tea mida, siis kindlaeale minek on üks suur tassi täis küpsisepudi (küpsis tükkideks ja piim peale). Söövad kõik.

Porgandid võiks alati kodus olemas olla. Kui keegi alustab ühe porgandiga, siis tahavad kõik. Ja nii saabki terve kotitäis porgandeid (Kadarbiku, 500g/0.35 senti) õhtuga söödud. Ja kui ei olegi sööjaid, siis saab porgandid ära riivida ja ananassi konserv juurde lisatud. Jällegi üks meie pere lemmikuid, kõik söövad.

Kohupiim. Ka asi, mida võin julgelt osta. Valin kõige odavama variandi ja alati hea hapukoore ja suhkruga ära segada, peale isetehtud jõhvika-õunamoosi ja mõnus amps kogu perele olemas. Kui juhtub, et jääb seisma, teen pannkooke või kohupiimakooki. Ei mingit probleemi, et läheks halvaks. Kindlapeale minek:D

Neljaviljahelbed peavad meil kodus alati varuks olema. Laupäeva hommikul on kindel, et lapsed soovivad putru. Asi, mida jälle kõik söövad. Minu rõõmuks!

Rukkipala (koorikleib) satub ka minu korvi alati. Kui soodus, ostan kohe mitu ja panen sügavkülma. Eriti maitsev on praemunaga. Panen muna kahe leiva vahele ja hammustan...oi kui hea:) Ja kui väga nälg õhtuti, siis võtan ja söön voodis ka enne uinakut. Vahest:D


Ketsup peab meil alari kapis olemas olema. Seda pannakse igale poole ja palju. Isegi Stig nõuab teiste eeskujul omale ketsupit, mis on üsna naljakas. Teab, mida tahab:D Sama suhkruga. Meenal peavad alati kodus olemas olema hommikusöögi helbed. Need ma ostan tavaliselt naturaalsed ja sinna ta siis lisab piima ja suhkru. Stig jäljendb teda ja nõuab ka alati. Mina siis teen, nagu valaks talle sortsu, tegelikult aga on see pettus. Tema aga sööb rõõmsalt ja ei saa arugi asjast.

Ja Stenile mõeldes katsun ikka aegajalt kappi muretseda ka juustu ja vorsti, et ta oma võileibu millestki vorpida saab. Hirmus ju, kui laps vaatab kappi ja seal polegi midagi, mida leiva peale panna.

Tuunikala konserv tomatikastmes on mul ka kapis alati varuks. Hea võtta hommikuti ja Stigiga kahepeale nahka panna. Leiba kõrvale ja mõnus kõhutäis olemas.

Üks vana traditsioon on mul ka külge jäänud. Kui käin poes ja kõht väga tühi on, siis autosse söömiseks ostan tihti pätsi Säästu saia (peab värske olema) ja Teekonna komme. Amps saia, amps kommi...jumalik lausa:D Ja nii ma siis terve tee vitsutan. Joogiks ostan tihti (mitte alati) Alo Vera jooki. See on ka meie pere hitt. Isegi Stig tahab seda:)

Sellised on siis laias laastus meie tarbimisharjumused. Loomulikult on veel igasugust muud manti, aga need asjad on tavapärased.

Üks üllatav leid oli mul ka täna Konsumist. Meeldiv. 23. novembril ostsin ma oma esimese "sõbralik" nõudpesuvahendi, mis on tänaseks päevaks otsas. Jätkus päris kauaks ja ma olen väga rahul sellega. Käsi küll ei tõuse enam Fairy pudelit haarama, ausõna!:D Ainuke mure oli, kui pudelist enam midagi välja ei voolanud õieti, kust ma uue saan? Ei hakka ju Pärnusse nõudepesuvahendi pärast sõitma ja viimane kord just sellist ei olnud ka. Oli ainult suur kanister.

Täna võtsin Konsumi nõudepesuvahendid ette ja uurisin põhjalikumalt. Ja täiesti identne (peaaegu) toode olemas riiulil. Ainukese vahega, et odavam. Tõstsin pikemalt mõtlemata korvi. Ja no vahet pole, sama hea lõhn, samad omadused. Ja ongi mul see mure ka lahendatud:)

Vaskapoolen Ökopoe ost (ca. 4 eurot), parempoolne Konsumist 2.50 eurot


Pisikesest asjast niipalju rõõmu!
 

Tahaks reisida

Ainult unistustes oleme tõeliselt vabad
John Keating

Nagu ma eile hilisõhtul  Shoppingq FB-i lehel juba hõikasin, siis mul on meeletu kihk kuhugile reisida. Tahaks kuhugile minna, midagi näha, midagi avastada, oma vanu armsaid kohti külastada jne. Selline "kuhugile minna" tunne tekkis mul ka vahetult enne jõule ja nüüd jälle. Tavaliselt see võimendubki kevade poole, minul vähemalt. Eks see 2011 aastal Saksamaale kolimine sai ka alguse varakevadel. Instinktid:D

No ja eile õhtul oli see instiknt taas nii tugev, et võtsin kätte ja uurisin netis oma võimalusi. Loomulikult tahaks ma minna koos lastega. Mitte kauaks. Tahaks minna näiteks kevadisel koolivaheajal, kõik lapsed kaasas ja teha üks meenutustiir Saksamaal-sealkandis, kus meil iga nurk tuttav on. Ma kujutan ette, et lapsed rõõmustaksid samamoodi, nagu mina. Päriseks nad minna ei taha, aga vanu sõpru vaatama küll. 2-3 päevaks ja naudiks lihtsalt nädal aega maailma, ka sinna-ja tagasisõitu:)

Lõin lahti sellise hea lehe nagu booking.com ja sisestasin soovitud sihtkoha, et leida meile kõige soodsam majutus. Tegu ikkagi nelja lapse ja minuga. Jaskar arvatavasti ei viitsi seda titerallit kaasa teha (tuleb uurida). Ja kellegi kukile me ka minna ei tahaks. Vajame kohta ööbimiseks soovitavalt koos hommikusöögiga. Päevad suudame ise sisustada.

Kõige ahvatlevam pakkumine on 12 km meie endisest külast (Beuchte), kus me kaks ja pool aastat elasime. Linnake nimega Goslar, külalisteamaja Lydia. 2 ööd koos hommikusöögiga neljale lapsele ja mulle maksaks 160 eurot.

Teine väga hea variant ööbimiskoha leidmiseks on Saksamaal väga populaarsed kohad Jugendherbergen. Meid huvitaks siis konkreetselt Jugendherberge Goslar. See oli ühtlasi ka minu esimene töökoht Saksamaal. Nii et olen vägagi kursis, kuidas seal asjad toimivad ja millised võimalused on. Koht on ilus ja linn käejala juures. Hommikusöögid rikkalikud (olen ise neid ettevalmistanud külastajatele). Toad lihtsad, aga kõik vajalik on olemas ja hinnad soodsad. Selliseid kohti on palju üle Saksamaa, igas kandis. Seal oleks neljale lapsele ja mulle kaks ööpäeva koos hommikusöögiga 158.10 eurot (mina 25.50, lapsed 17.85, 2-aastane tasuta). Broneerida saab interneti kaudu ja kõik lihtne ja loogiline.


Sellised unistused mul jälle. Õhtuti lendab mu mõte eriti lennukalt ja suurelt. Õnneks suudan hommikuti alati kainelt mõelda ja kujuta ettegi, et peaks kuhugile minema hakka. Ja eks mu suurim soov oleks seda teha üksinda ja rahus, aga see ei tule loomulikult kõne allagi.

Ja kui nüüd väga kainelt mõelda, siis oleks vaja autot enne tõsisemalt remontida, et sõiduvahend ikka kindel oleks ja kogu reisi vastu peaks. See oleks juba pool võitu:D

Raha olen ma iga kuu natukene kõrvale pannud ja aega on veel koguda, nii et päris ulmeline see plaan ei olegi. Unistused viivad edasi!

Unista, nagu elaksid sa igavesti, ela, nagu sureksid sa täna
James Dean