Küsimused mulle

1. juuli 2015

Lihtne kohupiimakook

Mingeid teid pidi jõudis minuni Soomest ühel paberilipikul hea koogi retsept, mis pidi ülimaitsev olema. Võtsin retsepti tänutundega vastu ja isegi kohupiim oli mul juba ammu aega ette ära muretsetud. Täna siis võtsin asja tõsisemalt ette ja lugesin juhendi läbi. Kõik lihtne ja loogiline -teoreetiliselt. Praktikas asi nii "lilleline" ei olnud.


Puru valmistamine oli lihtne. 150 g võid, 100 g suhkrut, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 2 kl. jahu ja see tuli näppda puruks. 2/3 purust laotasin plaadile. Siis selgus tõsiasi, et oleksin pidanud selle koguse puruga hoopiski koogivormi mitte ahjuplaati kasutama või siis koguseid kahekordistama. Teinekord tean.




Retsept soovitas kasutada õunu, aga praegu pole õunahooaeg. Mõtlesin natukene ja otsustasin kasutada maasikaid. Mõne tüki rabarberit lisasin ka. Laotasin need purukihile ja kindluse mõttes raputasin veel õrna suhkrukorraga ka üle.

Koduaia maasikad


Siis hakkasin kohupiimasegu valmistama. Võtsin 3 lahjat kohupiimapakki (a' 200g), suhkrut lisasin silmajärgi ja natukene  rohkem, kui retseptis õeldud, 1 muna, mannat lusika jagu, tõrtsu hapukoort. Kui ma selle segu ära segasin, tundus asi kahtlane. Liiga paks oli see segu. Oleks olnud üsna keeruline see segu koogile laiali saada. Lisasin piima ja paki vaniljepudingipulbrit, et segu oleks kergem maasikatele laotada. Asi toimis.


Lõpuks lisasin veel ülejäänud puru ja kook läks ahju. 175 kraadi ja 60 minutit oli ettenähtud küpsetamisaeg. Mina vaatasin silmajärgi, kui õrnalt pruuni jume jubapeale tõmbas, oli valmis.


Kook sai õhuke. Tuleks kasutada koogivormi või koguseid retseptis kahekordistada.

Pudingipulber, mida omal algatusel kohupiimaga koos kasutasin
Maitses kook imehästi. Lapsed polnud kiidusõnadega kitsid. Kindlasti kordame. Aitähh retsepti eest, Katrin!

Tänasest seaduslikult...

Uus päev on juba käes ja mina pole omadega veel valmis. Pesu vaja veel kuivama riputada ja postitus valmis kirjutada. Selg lööb tuld, aga see eest tehtud on palju. Seljataga on vägagi produktiivne päev.

Põhiline oli muidugi Jaskari riiklik sõidueksam, mis oli tal juba ammuilma broneeritud. Enne lõunat võtsimegi suuna Viljandi poole, et veel linnavahel sõitu harjutada. Ilm oli nii vastikult kuum ja Jaskaril pole veel sõidustiili ka välja arenenud, seega oli mul kogu aeg halb. Ise roolis olla on ikka hoopis parem, on kuskilt vähemalt kinni hoida kindlalt. Ma ikka manitsesin, pidur on kiiruse surm ja et Jaskar eksamil nii ei sõidaks - hoog üles tuuridega ja siis pidurit :D Tema mu auto piduriklotsid ära kulutanud ongi. Krigisevad nii mis kole. Iga päev jubedamalt.

Viisin Jaskari ARK-i ja jätsin ta keskenduma. Natukene "kaagutasin" ainult, tavaline värk. Kui palju ta pabistas, ma ei tea. Igatahes algus oli küll paljulubav. Eksamineerija viis ta esiti pagasniku juurde ja tutvustas seal midagi, Jaskar muudkui targalt noogutas. Tükk aega oli enne seletamist, kui Jaskar ükskord rooli sai.

Minust nad sinna seletama jäidki. Mina läksin omi asju ajama - autojupipoodi. Mul on oma kindel pood, kust mina need vähesed jupid muretsen, mis autole vaja. Miinimumprogramm noh. Piduriklotsid muretsesin, 13€. Mingit termostaati oli ka vaja, aga neid oli minu autole kahes mõõdus, nii et asi jäi lahtiseks. Ja kui ma juba seal olin, uurisin huvi pärast, mis maksab roolivõimendi pump, mis minu teisel autol praegu vahetamist vajab. Müüja siis uuris selle lahkesti välja.

Kui ma piduriklotside hinda küsisin, siis ta vist sai juba aru, et ega mul rahaga eriti priisata ei ole. Seega kui ta pumba hinna teada sai, siis seda ta mulle õelda ei sõandanud. Ma sain kohe aru sellest ja palusin tal paberile selle numbri kirjutada, kui õelda ei julge :D Ma ju umbes aimasin, aga kui ta natukene seda hinnapoliitikat lahti seletas, siis võttis kõhedaks küll. Tuleb veel lisaks jupihinnale (ca. 400€) maksta mingi kesta tagatisraha. Ühesõnaga saan vana pumba tagastada ja kui see vastab mingitele nõutele, siis saan oma tagatisraha tagasi. Naisterahva jaoks keeruline käik, aga ju nii peab siis olema. Minust jäi asi ainult info tasandile, muud võimu mul lihtsalt ei ole. Ma ei tea, mis sellest asjast saab. Pean ennast natukene koguma, et edasi otsustada. Auto seisab remonditöökojas, pump on maas ja ootab uut juppi. Juppi aga kuskilt lammutustest saada ei ole, nii et tulebmõelda uue peale. Kui kellegil on mingit ettepanekut ja NORMAALSET lahendust, siis olen üks suur kõrv.
Vw Polo roolivõimendi pump
Nii, ei lõpe need mured. Õnneks pole see mingi elu küsimus. Mul on ju tegelikult kõik korras. See ju kõigest küsimus autos ja rahas. Raha eest saaks ju auto kohe korda. Aga kõike raha eest ju ei saa. Mida ei saa, see kõik on mul olemas ja parimas korras. Nii et pole ju hullu...

Kui ma oma jupi teemad selgeks olin saanud, läksin ARK-i juurde tagasi. Jaskar veel tagasi ei olnud. Hakkasin peale mõningast ootamist juba muretsema. Mine tea, äkki närv ei pidanud vastu ja mõlkis veel ära kedagi. Ega ma imestanud ei oleks. Ma juba ammu ei imesta mitte millegi üle.

Jaanipäeva paiku juhtus meil selliseid asju, et siiamaani ma veel muigan omaette. Avalikult ma sellest kahjuks rääkida ei saa, nõrganärvilised hakkas ohkima ja oma arvamust avaldama, mida neilt niiväga tegelikult ei oodatagi. Seega las jääb seekord. Võib-olla kirjutan sellest parooli all, kui tahtmine tuleb.

Ilm oli ikka nii kuum täna, et mul andis seal autos Jaskarit oodates praadida. Mul oli küll tahvel kaasas, et aega parajaks teha, aga mida sa teed, kui laus päike peale paistab ja mitte si**agi näha ei olnud, mis internetis toimus. Vahepael vuskasin põõsa alla viludasse küloli, aga siis läks päike looja ja ronisin autosse tagasi. Ei tahtnud ju Jaskarile ka marki teha, kui ta oleks eksamilt saabunud ja "mutt" vedeleb juba külili põõsa all. Eksamineerija niigi juba vaatas mind kahtlase näoga, et kes see tädi  poisil kaasas on :D Ma küll püüdsin nägu teha, et ma Jaskarit ei tunne, aga kui sõit lõppes, ronis Jaskar ise minu juurde. Ükski närv tal näoas aimu ei andnud, sai siis läbi või ei. Mina siis nuputagu ja lugegu kehakeelt. Aga sai. Teisiti poleks tegelikult mõeldavgi olnud. See oleks HÄBI olnud. Mis see autosõit siis nii keerulist on poisterahava käes. Harjutada on saanud ka juba üksjaguja liikluses paneb kogu aeg mulle tarka. Ma ei saa aru, kuidas ma üldse olen võimelime olnud  ilma Jaskari abita sõitma :D Ok, ok, nüüd on see siis möödas ja Jaskar magab õndsat und, süda kerge ja suur töö tehtud. Järgmine suur samm on neid lube kümne küünega kinni hoida. See on juba törts raskem ülesanne.

Tänaseks oli meil veel hambaarsti aeg ka, isegi kaks. Ühe tegin Jaskariga kaasa, teise tegi ta juba omal käel. Minul oli siiber sellest linnas vahtimisest. Lapsed olid pika päeva juba omapead kodus olnud ja kiirustasin koju. Tegin pakilisemad asjad ära. Kaasasin Meena ja Stigi ka oma tegemistesse, et nad natukenegi minuga koos aega veeta saaksid.

Paar tundi sai seda aega, siis kiirustasin jälle minema. Maasikale ka ju vaja jõuda. Lapsed on mul kõik teadlikud maasikal käigu raskustest ja viletsusest, kõik on saanud tunda, et mingi meelakkumine see ei ole ja kaasa ei tüki enam keegi. Minu rõõmuks. Minu mineku vastu ei ole kellelgi midagi. Eks neil ole veel hästi meeles, kui hea on talvel sügavkülmast võtta moosi, et pannkooke süüa. Mmmmm...

Tänane metsaskäik oli emaga eelnevalt kokku lepitud. Mina jõudsin enne ja hakkasin kohe hoolega korjama. Meil on(oli) hea marjamaa käsil praegu. Mine ja korja ainult. Ma sain täna pea 5 liitrit marju, rekord.



Kui ma koju jõudsin, oli Meena mul juba auto juures vastus. Ise oli ta õnnetu ja püüdis mulle midagi seletada. Ta nii õnnetult rääkis, et mul oli raske aru saada, mis siis nüüd juhtunud oli. Lõpuks hakkasin taipama, ei midagi katastroofilist. Ta o'i kassilepiima valanud karpi, nii nagu mina tavaliselt ja see piim oli tal köögis ümber läinud. Ma sundisin ennast rahulikuks ja kujutasin juba vaimusilmas ette, et kogu köök ujub piimast. Olin niigi omadega läbi ja nüüd hakka veel kööki ka rookima. Piim on ju selline asi, mis pole mingi nali, kui see kuskil lainetab.

Võtsin oma kompsud, Meena ka aitas. Püüdsin talle näidata, et oh, see ju väike asi, peaasi, et teiega kõik korras ja see aitas. Tuppa jõudes oli Meena juba rõõmsam ja tegelikult midagi hullu ei olnud. Ta oli juba omal käel kõik ära koristanud. Laualapp tilkus piimast. Mis seal köögikappide all on, pean homme tõsiselt uurima ja suurpuhastuse ette võtma. Muidu hakkab see jama seal haisema pikapeale. Saabki kapialused puhtaks. Pole halba ilma heata!

Tänu minu tihedatele äraolemistele on lapsed suurest igavusest avastanud ristsõnad. Juba pikemat aega tuleb meile postkasti regulaarselt laste "Kumakese" ristsõnu. Ikka kaks eksemplari korraga. Uurisin, ilma nimeta. Peal hinnaks euro kanti. Imelik. Kas tõesti reklaamina saadetakse nii hinnalist kraami. Meena tark siis avastas mingi aeg, et äkki "Kodutunne" on sellega seotud. Nendest jäi meile ka kingitustena koolilaua sahtlitesse palju värviraamatuid ja ristsõnu. Igatahes kõik kolm istuvad nüüd ristsõnaraamatutes ja lahendavad hoolega. Väga tervitatav edasiminek igatahes.



Metele ostsin Takkost soodushinnaga jumsuit'i (ca. 6€), mille üle tal nii hea meel oli, et selle kohe selga pani ja sinna see jäigi. Läks täppi sel korral jälle :D




29. juuni 2015

Suvi on meie endi kätes:)

Me oleme Metega nii tublid olnud juba teist õhtut, et pean sellest lausa kirjutama.

Hommikud venivad meil tavaliselt pikale. Hommikust sööme kuskil 11 paiku, kui kõik enamvähem juba ärkvel on. Jaskar on muidugi hommikul vara juba iseseisvalt tööle läinud. Mina ajan ennast Stigi pärast kuskil 8-9 ajal voodist välja, et teda pissitama minna. Meena  vaatab tavaliselt varakult juba multikaid.

Tiksun kohvitassi ja mõne ajakirja taga, kuni siis saab hakata hommikusöögiga tegelema. Tavaliselt siis neljaviljapuder. Olen katsunud ikka päeva vahele jätta, et tüütuks ei muutu, aga lapsed ikka nõuavad. Kui on nõudlust, pole minul  selle vastu midagi. Meil süüakse seda kaneelisuhkruga ja tõesti iga ilmaga. Teen tavaliselt sellise koguse, mis korraga ära süüakse ja potist jagan kohe välja portsjoniteks, et pott kohe pessu saaks. Kuumalt on see puder parim.

Kui kõhud täis, on vaja hakata aegsasti mõtlema, mis järgmiseks söögiks saab. Ja et midagi üldse tegema saab hakata, on vaja natukene korda luua. Ega ma siis ei istu laua ääres ja ei mõtle - koristan, kraamin, lähen välja, teen kasvuhoonete uksed lahti, kastan, kakun heina, kohendan siit ja sealt. Siis jälle tiir tuppa, et kohvipaus teha ja söögitegemisega alustada.


Täna tegin ema toodud soolaseentest mõnusa seenekastme ohtra tilli ja kartulitega. Peaaegu, et null kulu. Ainult oma vaev ja maitsev söök olemas. Stig on selline mees vist, et tema sööb silmadega. Ega see söök eriti hea väljanägemisega ei olnud, eriti, kui ma veel kartuli olin tükkideks teinud ja kastmega seganud. Stig ei arvanud igatahes asjast midagi. Palusin tal küll nuusutada, et ta taipaks, kui hea söök tal taldrikus on, aga ei.

Täna oli meil natukene elevust ka rästiku näol, kelle Meena rattaga sõites meie tee pealt leidis. Siis kogunesid kõik sinna ja eks ma pidin ka lõpuks vaatama minema. Meil oli lausa perekondlik kogunemine oma kodutee peal. Suht õudsaks kiskus. Isegi minul oli kõhe, kui ma üritasin lõmastatud rästiku tee pealt võssa trantsportida. Nii kui ma tokiga teda võtma minna üritasin, hakkas ta närviliselt visklema. Lapsed jooksid kahte lehte laial ja olid minu pärast hirmul. Arvasime kõik, et ta on surnud. Sinna ta meist jäi. Jube...ma ei tea, kes lehti veel tooma minna julgeb postkastist. Mina küll mitte.

Ajab hirmu nahka küll

Kogunemine lõppenud, koju minek
Õhtuti, kuskil kuue paiku, tekib meil alles õige tahtmine mindagi korda saata. Siis on Mete ka mestis ja igati asjalik aiatöödel. Mina kakun umbrohtu, tema Stigiga veab. Mäng ja töö käsikäes. Ja minule suur abi. Täna vedas isegi turvast mulle peenardesse ja saime maja ümbrust jälle ilusamaks. Hästi mõnus on aias tegutseda õhtuti, kui on tuulevaikne ja mõnus soe õhk. Tõeline suvetunne.

Kui "Kättemaksukontor" hakkas, saatsin lapsed tuppa, et vaadata, palju maasikapõllus maasikaid on. Nad olid eelmisel päeval iseseisvalt sealt juba läbi käi ud, nii et ega ma eriti mudagi ei lootnud. Seepärast tahtsin seda täna salaja teha, et äkki õnnestub midagi saada. Midagi sain ka, aga moosikeetmiseks on seda vast vähe. Puhastasin ära ja panin suhkru alla. Hommikul saaks sellest kuningliku hommikusöögi ülepannikookidega. Vaatame, kas õnnestub:D

Kui ma õhtul tuppa tulin, seisis Stigi söök ikka puutumatult laual. Panin kastet juurde ja tegin soojaks. Pakkusin uuest Stigile.Stig, otsekohene, nagu ta on, ütles kohe ausalt ära, et "rõve" on:D Jaskar kuulis seda pealt ja muigas omaette. Ma ka muigasin...Istusin Stigiga lauda ja tegin meie vanat mängu, mis talle väga hästi istub. Võtan lusikatäie sööki ja ütlen: "Suu lahti, vanaema tuleb bussiga". Stig on sellisest lähenemisest vaimustuses ja nii need ampsud suhu saavad. Küll tuleb vanaisa, küll Jaskar jne., kuni taldrik tühi. Polnudki nii rõve. Jõi tassitäie piima peale ja rohkem ma teda köögis nälga taga ajamas ei näinud.

Selline vahva päev meil, mis venib julgelt kella 23-ni välja, kuni sääsed lihtsalt tuppa peletavad. Homme oleme Metega sama tegusad aias. Tööd on palju. Isegi ema käis täna oma vaheltharimise agregaadiga abis ja põld sai hoopis ilusama ilme. Homme algab isal vaba nädal ja siis saavad kartulid ka haritud.

Naudime igat maal veedetud päeva. Tulge maale elama:D


27. juuni 2015

Tänase päeva maitse

Käisin täna tiiru Viljandis ja et ikka iga kodust eemal oldud minut asja ette läheks, siis ostsin Bauhofist ilusa punase 5 liitrise ämbri, millega koduteel mõned metsmaasikad noppida...jälle. Ei saa. Kui on hooaeg, siis on  vaja seda aega kasutada.

Nii ma siis seisma jäin vähegi maasikalanki meenutavas kohas. Olen päris osav juba selles, aga ega saaki eriti ei saanud. Vara veel. Mõned marjad siiski sain ja kuna moosiks oli neid vähe, siis plaanisin ühe tordilaadse asja teha. Linnast olin ettenägelikult varunud ka kohupiima, vahukoort, mureleid, banaane. Maamunad olid kodus kapis olemas.

Tegin 20-st munast biskviittaigna, jagasin selle kolmele pannile ja küpsetasin põhjad. Veeretasin Säästukas valmis põhju ka näpu vahel, aga ei kutsunud ostma. Liiga "keemilised" paistsid välja. Maksid vaid üle euro kolm põhja. Oleks tükk vaeva vähem olnud. Aga noh, kodused põhjad on ikka üle prahi.

Kohupiima vahustasin vahukoorega ja määrisin kihtideks. Peale lõikasin banaani kuubikuid ja raputasin maasikaid. Nii tegin kahe kihiga. Kolmadaks kihiks panin ainult kohupiima ja kaunistasin biskviidi jäänustega, mis tekkisid äärte lõikamisest. Murelitega kaunistasin ühe osa koogist, sest Meena avaldas selleks soovi. Temale murelid ei maitse. Õnneks mul neid niipalju ei olnud ka. Raatsisin osta vaid peotäie. Üle 4€ kilo ikkagi. Mõni maasikas oli ka veel kaunistamiseks ja saigi üks korralik kodune tort NIISAMA söömiseks.






Maitses hästi!

26. juuni 2015

Kuidas minu aiasaadused edenevad?

Marise eeskujul teen tema postitusele sarnase postituse. Ainuke suurem erinevus on meie kurkides. Temal juba jupp otsas, minul äsja alles mullast tõusnud:D

Avamaa kurgis

Herned

Kapsas

Kaalikas

Punapeet

Salat

Porgand

Vagu tageteseid köögiviljapõllul

Sibulad

Kähar petersell

Till
Siledaleheline petersell

Kuldrenett
Pirn 'Pepe'
Pirn 'Moskovskaja'
Kirss (hapu)

Murel

Punanesõstar

Kartul

Vagu päevalilli 

Kasvuhoone kurk (külvatud otse seemnest)

Emadepävakink Meenalt

Kogu minu maitsetaimed, mis üles tõusid

Till kasvuhoones

Karusmari

Aroonia

Viinamari kasvuhoones