Natuke haiglajuttu

Sideme alla pole minagi näinud

Täna on mul päev läbi kohutavad peavalud.Võtsin päev aega hoogu,et õdedelt tabletti küsida.Nüüd siis on see tehtud.Loodetavasti annab ööseks järgi.
Täna saab siis korralikus voodis juba magada.Eile ja täna kuni lõunani mul voodit polnud.Ainult lapse võrevoodi ja taburett.Ööseks toodi välivoodi.Üsna jube oli siin istuda,kui ei saa kordagi kuhugile pikali visata...ei lapsega,ei ilma lapseta.Lisaks veel väideti,et minul puudub kehtiv haigekassa ja pean oma päevad ja toidu ise tasuma.Sellest ka need peavalud.Täna helistasin Pensioniametisse,kus ma jaanuaris kõik paberid korda tegin ja sai asi lõpuks korda.Süsteemi viga ja mina siin paanitsegu.
Välivoodi variant on sellepärast,et siin on ruumipuudus.Osakond,kus me oleme,pidi loovutama ühe palati (6kohta) teisele osakonnale ja seda kitsikust peavad nad siin kannatama 2 aastat.
Muidu personal on lahke ja abivalmis.Toas saab oma voodile kardinad ümber tõmmata,et omaette olla.Toas on meid momendil kolm-mina Stigiga ja kaks teismelist tütarlast.
On veel midagi...nimelt on siin osakonnas ka see õnnetu poiss,kelle ema teda põlema süütas ja ema enesetapu sooritas.Püüdsin temaga eile mängunurgas natukene kontakti saada ja Stig oli ka temaga väga mestis,aga ta oli üsna ettevaatlik ja vaikne.Õed kohtelevad teda siin nagu oma last,väga koduseks püütakse tema olemist siin teha.
Homme on meil siis üsna tähtis päev ja selgub haava sügavus.Hoian teid kursis.

Haigla pluusiga nagu õige patsient

Vaade palati aknast

Stigile täiesti uus elamus,meie metsas juba sellist vaadet pole...6.korrus