See oli Steni arvamus päevast.
Üle pika aja oli ilus ilm ja selle puhul planeerisime tänasesse päeva ühe vahva jalgrattamatka. Asja võtsime rahulikult. Kostitasime külalisi ja seadsime vaikselt atra. Kodust minema saime õhtul viie paiku. Kui sellise suure seltskonnaga kuskile minna, siis peavad ikka üsna head närvid olema. Koos ju kõik erinevad isiksused oma erinevate tujudega. Leivakoti pidi igaüks ise omale kaasa pakkima oma soovide järgi. Vett lasti ka pudelitesse piisavalt. Sobiv riietus, kaasa veel igaksjuhuks midagi sooja...mine tea kaua selle matkaga minna võib:) Äkki eksime äragi. Esimene jant läks lahti kiivrite päehepanekuga. Meena leidis sada viga, miks kiiver talle ei sobi. Küll kratsis siit ja küll oli sealt liiga tihe. No ok, saime sellega ühelepoole suure surmaga, Meenal hakkas endal ka vist imelik juba oma vingumisest. Saime lõpuks teele asutud.
Esimene peatus oli 4 km pärast, teel olime olnud 21 minutit:D
No siis oli küll tunne, et rohkem edasi minna ei riski, tuleb paus teha ja ots kodu poole tagasi. Meena lihtsalt vingus lõputult iga pisema tõusu juures ja ei saanud aru, miks me juba kohal pole. Ega see siis mingi naljasõit plaanis ei olnud. Plaan oli ikka korralik ring teha ja mõni uus koht ka avastada koduümbruses. Lõpuks saime siis niikaugele Meena, et ta kodu tagasi ei tahtnud ja lubas ennast inimese moodi üleval pidada. See õnnestus tal muidugi üle kivide ja kändude. Pidin pidevalt ta tähelepanu rattasõidust mujale juhtima ja juttu tegema maast ja ilmast. Täielik diplomaatia. Ei ole minu elu ka kerge:) Stig oli kõige vapram matkasell, ei "õiendanud" vähemalt. Maastik oli kohati päris hull ja pidi rattaid käekõrval lükkama. Suured veeloigud ja rööpad metsateedel. Aga vähemalt liiklust ei olnud ja hea ohutu liigelda.
Jõudsime siis mõningate pausidega sihtkohta, Tündre järve äärde, RMK puhkekohta. Läbitud oli 11 km. Keegi meist polnud seal enne käinud. Järv oli kena, loodus kaunis. Kahjuks oli sel ainsamal momendil seal ka üks "romantiline paarike" veini nautimas järvesillal. Nii et oli natukene rikutud nii meie olemine ja ka nende. Sillale meie ei saanudki, et järve lähemalt uurida. Muinasjutulised vaated olid igatahes. Suvel lubasime autoga sinna ühe ujumis reisi teha. Raba järves ennegi ujumas käidud ja üks lahe asi avastatud. Kui ihul karvu on, siis raba veest välja tulles on inimene nagi "ahv". Turvas, mis põhjast üles keerutatakse, jääb kõiks ihukarvade külge ja mõne võib see päris ära ehmatada, kui veest välja ronib. Mina olen igatahes kõhutäie naerda saanud ennast :D Kui marki maani ei taha teha seltskonna ees, soovitaks ennast enne ikka rasseerida:))))
Siis sõitsime 5 km tagasi ja suutsin Endomondo kuidagi kinni lülitada. Suund oli juba enamvähem kodu poole. Pidin nullist kilomeetrid jooksma laskma. Öpin ja tutvun alles selle app´iga.Selleks ajaks olime läbinud 16 km. Päike hakkas juba loojuma ja otsustasin "hooldemeeskonna" järgi kutsuda nõrgematele. Mete tahtis vahepeal metsapeatust, aga tema ei oska meil ju kükitada. Jah, lihtsalt ei oska ja kätel ma ei jõua ka nii suurt tüdrukut hoida. Tema saab ainult potil oma hädasi ajada. Üks paha asi, muidu on ta tore tüdruk ja ei hädaldanud kordagi teekonna jooksul. Oli ainuke 100% positiivselt meelestatud ja kiitis ettevõtmist. Peale minu muidugi, mina olen alati positiivne. Ükskõik, mis siis teoksil on.
Ära andsime kodu saatmiseks 17. kilomeetril Meena, Stigi ja Steni. Mete lubas kannatada oma hädasid ja jäi mulle seltsi, et teekond lõpuni sõita. Oh mis lust oli sõita, kui hädaldajaid ei olnud. Aga mitte kauaks. Siis hakkas Mete väsima ja rattasõitu maapöhja kiruma. Ootasin teda ikka järele ja ergutasin. Kui aus olla, siis mina ei saanud selle jandiga isegi nahka soojaks. Ma olen ikka hästi treenitud:) Lõpuks saime kokku Metega ca. 24 km-t ja 743 kcl-t. Kui täpsed need kalorid on, on juba teine teema.
Kodu jõudsime kuskil kümne paiku ja pikka juttu ei olnud. Nii kiiret magamaminekut tahaks igal õhtul näha. Näis, kuidas hommik on. Kas magatakse ka kauem ja kas üldse liikuma saavad:)
Järgmine suurem katsumus on munade värvimine ja koksimine...peavad mul ikka närvid olema.
Üle pika aja oli ilus ilm ja selle puhul planeerisime tänasesse päeva ühe vahva jalgrattamatka. Asja võtsime rahulikult. Kostitasime külalisi ja seadsime vaikselt atra. Kodust minema saime õhtul viie paiku. Kui sellise suure seltskonnaga kuskile minna, siis peavad ikka üsna head närvid olema. Koos ju kõik erinevad isiksused oma erinevate tujudega. Leivakoti pidi igaüks ise omale kaasa pakkima oma soovide järgi. Vett lasti ka pudelitesse piisavalt. Sobiv riietus, kaasa veel igaksjuhuks midagi sooja...mine tea kaua selle matkaga minna võib:) Äkki eksime äragi. Esimene jant läks lahti kiivrite päehepanekuga. Meena leidis sada viga, miks kiiver talle ei sobi. Küll kratsis siit ja küll oli sealt liiga tihe. No ok, saime sellega ühelepoole suure surmaga, Meenal hakkas endal ka vist imelik juba oma vingumisest. Saime lõpuks teele asutud.
Esimene peatus oli 4 km pärast, teel olime olnud 21 minutit:D
 |
| Esimene "stop" |
 |
| Aeg leivakotti tühjendada |
 |
| Stig einestab |
 |
| Vahva juhend puulõhkumiseks |
 |
| Täpselt Steni teema |
 |
| Oli näha, kuidas poisile "silm säras" |
No siis oli küll tunne, et rohkem edasi minna ei riski, tuleb paus teha ja ots kodu poole tagasi. Meena lihtsalt vingus lõputult iga pisema tõusu juures ja ei saanud aru, miks me juba kohal pole. Ega see siis mingi naljasõit plaanis ei olnud. Plaan oli ikka korralik ring teha ja mõni uus koht ka avastada koduümbruses. Lõpuks saime siis niikaugele Meena, et ta kodu tagasi ei tahtnud ja lubas ennast inimese moodi üleval pidada. See õnnestus tal muidugi üle kivide ja kändude. Pidin pidevalt ta tähelepanu rattasõidust mujale juhtima ja juttu tegema maast ja ilmast. Täielik diplomaatia. Ei ole minu elu ka kerge:) Stig oli kõige vapram matkasell, ei "õiendanud" vähemalt. Maastik oli kohati päris hull ja pidi rattaid käekõrval lükkama. Suured veeloigud ja rööpad metsateedel. Aga vähemalt liiklust ei olnud ja hea ohutu liigelda.
 |
| Kole... |
 |
| ...aga see oli juba südantlõhestav, niivõrd ideaalne maastik |
 |
| Metsateelt väljas ja kruusakattega teel lõpuks |
Jõudsime siis mõningate pausidega sihtkohta, Tündre järve äärde, RMK puhkekohta. Läbitud oli 11 km. Keegi meist polnud seal enne käinud. Järv oli kena, loodus kaunis. Kahjuks oli sel ainsamal momendil seal ka üks "romantiline paarike" veini nautimas järvesillal. Nii et oli natukene rikutud nii meie olemine ja ka nende. Sillale meie ei saanudki, et järve lähemalt uurida. Muinasjutulised vaated olid igatahes. Suvel lubasime autoga sinna ühe ujumis reisi teha. Raba järves ennegi ujumas käidud ja üks lahe asi avastatud. Kui ihul karvu on, siis raba veest välja tulles on inimene nagi "ahv". Turvas, mis põhjast üles keerutatakse, jääb kõiks ihukarvade külge ja mõne võib see päris ära ehmatada, kui veest välja ronib. Mina olen igatahes kõhutäie naerda saanud ennast :D Kui marki maani ei taha teha seltskonna ees, soovitaks ennast enne ikka rasseerida:))))
Siis sõitsime 5 km tagasi ja suutsin Endomondo kuidagi kinni lülitada. Suund oli juba enamvähem kodu poole. Pidin nullist kilomeetrid jooksma laskma. Öpin ja tutvun alles selle app´iga.Selleks ajaks olime läbinud 16 km. Päike hakkas juba loojuma ja otsustasin "hooldemeeskonna" järgi kutsuda nõrgematele. Mete tahtis vahepeal metsapeatust, aga tema ei oska meil ju kükitada. Jah, lihtsalt ei oska ja kätel ma ei jõua ka nii suurt tüdrukut hoida. Tema saab ainult potil oma hädasi ajada. Üks paha asi, muidu on ta tore tüdruk ja ei hädaldanud kordagi teekonna jooksul. Oli ainuke 100% positiivselt meelestatud ja kiitis ettevõtmist. Peale minu muidugi, mina olen alati positiivne. Ükskõik, mis siis teoksil on.
 |
| "Hooldemeeskond" kohal |
 |
| Sig hakkaski juba vaikselt lootust kaotama, arvas, et edaspidine elu möödubki tal ratastel:) |
Ära andsime kodu saatmiseks 17. kilomeetril Meena, Stigi ja Steni. Mete lubas kannatada oma hädasid ja jäi mulle seltsi, et teekond lõpuni sõita. Oh mis lust oli sõita, kui hädaldajaid ei olnud. Aga mitte kauaks. Siis hakkas Mete väsima ja rattasõitu maapöhja kiruma. Ootasin teda ikka järele ja ergutasin. Kui aus olla, siis mina ei saanud selle jandiga isegi nahka soojaks. Ma olen ikka hästi treenitud:) Lõpuks saime kokku Metega ca. 24 km-t ja 743 kcl-t. Kui täpsed need kalorid on, on juba teine teema.
Kodu jõudsime kuskil kümne paiku ja pikka juttu ei olnud. Nii kiiret magamaminekut tahaks igal õhtul näha. Näis, kuidas hommik on. Kas magatakse ka kauem ja kas üldse liikuma saavad:)
 |
Meie "tubli" seltskond ja viimane vapper... |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar