ShoppingQ: Kuidas ma vihkan juuste lõikamist

Minu jaoks on müstika, kuidas keegi tahab juuksuriks saada. See on ikka nii vastutustundlik amet minu arust ja katsu sa nii lõigata, et klient rahul oleks ja et sa tema pead p***e ei keeraks. Kes seda sõimu ja laimu siis ära kuulata jõuab. Seepärast on see üks amet, mida mul ei tule mõttessegi endale soovida. Isa on mul selline kooner, kes juuksurisse minna ei raatsi ja siis tuleb sellise mesimagusa jutuga, et kuule, ole hea, vaja on juukseid lõigata. No ei lähe läbi. Olen selgelt oma seisukohti välja õelnud ja ütlen kohe EI. Olen isegi õelnud, et annan need paar eurot, ole hea, mine juuksurisse. Mina seda tööd ei tee. Kunagi lõikasin oma vennal, kui ma veel plika olin ja seda ainult masinaga ja kiilaks ja no ma olin pikali maas naerukrampides. See poolik soeng oli nii naljakas minu jaoks. Siis ma vist veel ei teadnud, et ma seda tööd "vihkan", miks ma muidu nõusse jäin:)

Täna kujunes nii, et jätsin Meena lasteaiast kodu. Põhjuseks see, et eile päevavalges avastasin, kui must ja kasimata üks laps on. Tema kael oli nagu saapasäär. Ja tädi Valli lasteaiast kurtis, et Meena juukseotsad pidid nii kuivad olema, et miski asi sealt läbi enam ei käi. Tädi Valli tegi talle kalasaba ja lõpp oli eriti halb teha juusteotste pärast. Soovitas juustele palsamit kasutada. Kasutan tavaliselt ainult juukseöli, et kammitavus natukenegi parem oleks.

Võtsin siis täna täitsa vaba päeva talle ja plaanis oli lapsele "hooldus" teha. Kui teised koolis ja Stig ka magas, siis on see õhkkond ka siin rahulikum. Saab korralikult ja rahus asi korda ajada. Öhtul lasteaias pidu ka, läheb asja ette. Eile pildistamisel jäi silma, et lastel lasteaias on silmnähtavalt isegi hambad pesemata ja pudruga, küüntest rääkimata. See paneb peas häirekella lööma ja oma lastele rohkem tähelepanu pöörama nendes asjades. Riivab silma, eriti kui emmed on üles mukitud ja peene maniküüriga. Teine asi, mis silma jääb, on kõrvad ja mustus, mis sealt silma jääb. Mina oma lastel alati peale vanni või sauna, kui kõrvas kõik see mustus on lahti ligunenud, teen vatitikkudega kõrvad puhtaks ja kuivaks. Jah, õeldakse küll, et lapsele vatiktikku kõrva panna ei tohi, aga olen seda kõigil oma viiel lapsel alati teinud. Kuidas me muidu kõrvad puhtaks saaks. Ja teen edasi. Eks meil käib ka iga nädalalõpp küüntelõikus, kord üks, kord teine. Vahest on keegi kahe silma vahele jäänud. Sten on selline, kes palju väljas tööd teeb ja temale pean tihedamini meelde tuletama, et käed on vaja korda teha.

Panin Meena vanni likku, pesime pea, kasutasime palsamit, küürisime kaela puhtaks. Ta sai isegi aru, et aega mängida vannis ei ole, meil ju oli veel palju tööd ees juustega. Et teda paremini nõusse saada, pakkusin välja, et võtame uued käärid kasutusele. Need peaks teravad olema ja ei ole nüsimist. Lõikasime katkised otsad maha, nii palju kui see võimalik oli. Keerutas ta ju oma peaga, katsu siis otse lõigata. Oskusi niigi ei ole. Aga saime enamvähem, parem ikka kui enne. Kiitis just peegli ees, et talle pidi nüüd isegi juuste kammimine meeldima. Käib ja ilutseb ühe peegli eest teise ette. Lõhna tuleb ka kuskilt :D Ei tea, mida head ta endale nüüd peale valas. Peoriided on ka juba selga ajanud, kuigi pidu õhtul kell viis alles:) Kõrvarõngad panime ka üle pika aja kõrva. Täitsa daam valmis kohe. Tahab minust jälle ilusam olla:D

Laste pesemine käibki mul siin jupi kaupa. Üks päev üks, teine päev teine. Saunapäeval kolm. Jaskar saab juba ise hakkama ja temast on saanud tõeline puhtuse friik. Käib iga õhtu pesemas, ilma ütlemata. Ja kõik riided mis ta seljast võtab, käivad kohe mustapesukorvi. See on tüütu, korra seljas olnud ja pessu. Kui ta kodus on, siis üks tema riiete pesemine koguaeg.

Üks asi veel, millest mina aru ei saa ja no miks peaksingi. Igaüks teeb oma laste juustega, mis tahab. Tukad, miks lõigatakse lapsele tukk? Minu arust on see lapse ära narrimine. See on isiklikult minu kiiks ja keegi ärgu isiklikult võtku. Mina nii ei tee oma lastele, tüdrukutele. Pole nii hull juuksefanatt võib-olla lihtsalt:)