Virtuaalne ringkäik minu aias

Sel ajal, kui mina Saksamaal elasin, hoolitses minu maja ja aia eest minu ema. Ja ta tegi seda hoole ja armastusega. Praegu on see aeg, kui kõik lilled õide on puhkenud ja pea iga päev lisandub uusi ilusaid ja erilisi õisi. Kõigile ei oska nimesidki anda. Igatahes on siin päris kenaks kõik tehtud. 24. veebruaril anti üle isegi minu emale ja vanemale pojale tänukiri 2013. aastal korrastatud ja kauni koduümbruse eest. Märkaja ja valda ülesandja oli meie küla rahvamaja juht Malle, kellest tuleb tulevikus siin veel juttu.

Emale on see üks põhihobisid lillede ja igasugu taimede ja istikutega toimetamine. Ta ei välju ühestki poest, kus aiakraami müüakse, ilma seemnepaki või lillesibulata. Selles võib juba surmkindel olla. Ta võib suvalise oksa mulda pista ja kui see juured alla ajab, pole seal mitte midagi imestada. Tal on kohe kätt. Toad on tal ka täis orhideesi ja absoluutselt kõiki võimalikke ja võimatuid lilli. Minul see-eest on tema ajast jäänud üksainumas pisike jõulutäht, mille eest püüan hoolitseda. Rohkemaks mul kahjuks olude sunnil võimalusi ei ole. Maja on väike ja kui lilled akendel oleks, ei oleks meil jällegi valgust. Isegi kardinaid meie majal ei ole, just valguse ja ruumi pärast. Rulood on parim variant, kui ei taha päris dzhunglis elada.

Tegin eile mõned klõpsud silmapaistvamatest lilledest. Emadepäeva eelõhtul natukene silmailu.

Ilusat emadepäeva!