Kõik oluline lodjapuust

Praegu on just selline paras aeg, et korjata looduses kasvavalt lodjapuult nende marju. Otse puult ei soovitata marju suhu panna, parem oleks lasta enne öökülmal marjadest üle käia või siis sügavkülma varuda ja siis tarvitada. Väidetakse, et lodjapuu marjad on ilma töötlemata mürgised. Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Kui marju  külmutada, kuumutada või kuivatada, siis mürk laguneb. Kaob ka omapärane lõhn ja maitse, mis võib häirida.

Rahvakeeli on lodjapuul väga ohtrasti nimetusi: loidap, pitsipuu, õisakas, õitspuu, leivamari, mürgimari, hullukoeramari jne. Nimetusi on üle saja, seega on see taim laialdaselt tuntud juba meie esivanemate ajast.

Lodjapuu on väga effektsete õitega tema õitsemise ajal.  Valges pitsirüüs põõsake sümboliseerib pruuti. Mõnel pool asetatakse pulmapäeval vana kombe kohaselt pruudi ja peiu ette lauale ilu ning armastuse sümbolina kimbuke õitsvaid lodjapuuoksakesi.

 

 

• Marjad sügavkülmas: Pikemaaegseks säilitamiseks puhastatakse kobar vartest ja otsikutest. Korjata tuleks täisvalminud marju. Marjad veeretatakse suhkrus ja suletakse karpi või kilekotti ning sellisena võib hoida isegi külmas kohas (kuuris, külmas pööningul jm), loomulikult külmikus üsna pikka aega ja sügavkülmikus aastaringselt, säilitades oma raviomadused.

• Marjad mees: Kuivad marjad veeretatakse vedelas mees ja kuivatatkse praeahjus ca 40° juures pidevalt segades. Selliselt on marju võimalik pikka aega säilitada suletud purgis ja kasutada tee või magustoitude valmistamiseks.

• Mahla valmistamine: 2 kg marju asetatakse potti, kuhu lisatakse 0,5 l vett. Kuumutatakse keemiseni, võetakse tulelt ja lastakse kaane all seista 30-40 min soojas. Marjamass koos vedelikuga asetatakse marliga kaetud sõelale. Mahl pannakse purkidesse, mis steriliseeritakse 15 min jooksul, suletakse õhukindlalt.

• Viljadest valmistatakse tõmmis: 1-2 spl marju pannakse ööseks termosesse 1 kl keeva veega. Juuakse 3-4 kl päevas 12-sõrmiksoole haavandil, nahahaigustel, angiini puhul.

• Õietee: 1 spl õisi valatakse üle 200 ml keeva veega, keedetakse 5 min, kurnatakse. Kasutatakse naistehaiguste, kõhulahtisuse puhul, higistamisvastase vahendina, klimakteeriumil.

• Arvatakse, et järjekindel lodjapuumarjade tarvitamine parandab seedeelundite pahaloomuliste kasvajate puhul haigete enesetunnet.

• Vistrike raviks ja näonaha pingutamiseks määrige marjamahla ja mee segu näole, hoidke 20 min. peal ja peske siis maha.

• Rinnanäärmevähi raviks juua meega lodjapuumarjamahla.

• Marjatõmmis meega aitab külmetushaiguste korral, hea ka röga lahtistamiseks ja köha leevendamiseks, neelu- ja hingetorupõletiku korral.

• Suurepärane vahend hiirtest, lutikatest ja prussakatest vabanemiseks. Selleks tuua majja ja asetada erinevatesse kohtadesse lehtedega lodjapuuoksi.

• Lodjapuu marjadest võite valmistada moosi nagu teistestki marjadest. Luuviljalised seemned tuleb enne keetmist eemaldada. Selleks suruge viljaliha läbi sõela. Moosipurke pole vaja õhukindlalt sulgeda, sest lodjapuu on tugev konservant.

• Noorte lehtede abil tehakse ravivanne, mis aitavad nahalööbeid, vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada.

• Eriti meeldib lodjapuu slaavlastele, millest annavad tunnistust rohked laulud (lodjapuu on vene keeles kalina). Ukrainas vannitati vastsündinuid lapsi lodjapuu marjadega vees, et ta kasvaks tervena ja oleks õnnelik. Marjad on väga suure au sees Venemaal, Mordoovias, Gruusias. Gruusias maksavad kuivatatud lodjapuu marjad rohkem, kui viinamarjad.

Kasutamine kosmeetikas

• Lodjapuu toimib suurepäraselt kosmeetiliselt tänu paljude vitamiinide ja mikroelementide, aminohapete, puuviljahapete sisaldusele. Ta puhastab ja silub, noorendab, toniseerib, pingutab nahka, kõrvaldab nahas põletiku. Võimeline taastama naharakke ja anda nahale elastsust. Ennetab kortsude tekkimist ja võimaldab olemasolevaid isegi tunduvalt vähendada.
• Pruunid, laigud, sh sünnitusjärgsed võivad kaduda, nahk valgeneda, kui teha nahale 2-4 nädalat järjest maski värsketest (või sügavkülmast võetud) marjadega. Hoida maski 20-30 minutit. Samal eesmärgil võib teha maski marjade mahlast, segatuna hapukoorega või meega vahekorras 1:1. Võib kasutada losjooni: 100 ml marjade mahlale lisada 500-800 ml jahutatud keedetud vett. Selleks sobib hästi keedis koorest, õitest, lehtedest, noortest võrsetest. Nendega regulaarselt niisutatakse näonahka.
• Vinnidest võib lahti saada kui värske marjade mahlaga niisutada nahka.
• Nahk üldse läheb puhtaks ja elastseks, nooreneb, kui pesta ennast veega, millele on lisatud veidi marjade veetõmmist, teha marjade mahlast kompresse. Salvrätik niisutada mahlaga ja panna nahale 10 minutiks, uuesti niisuta ja panna jälle 10 minutiks. Pärast pesta nägu sooja veega. Samal eesmärgil võib hommikuti hõõruda nahka kuubikutega külmutatud marjade mahlast.
• Rasvasele nahale teha maski: 1 spl marjade mahla segada ühe vahustatud munavalgega, lisada 1 tl ülessulatatud mett ja hoida näol 20-30 minutit, lõpus pesta maha sooja veega. Antud segu sobib ka kortsude silumiseks. Rasvast nahka valgendab hästi segu marjade mahlast, millele on lisatud keevat vett ja viina vahekorras 3:3:1. Seguga niisutada nahka hommikuti ja õhtuti. Valmis segu hoida külmikus.
• Väsinud näo või dekoltee naha toitmiseks ja toniseerimiseks teha 15 minutiks mask seguga – 2 spl marjade püreed, millele on lisatud 1 spl kohupiima, 1 spl hapukoort ja 1 tl ülessulatatud mett. Mask pesta maha sooja rohelise teega ja 5 minuti pärast pesta nahk külma veega.
• Juuste tugevdamiseks kasutada tõmmist seemnetest. Tõmmist hõõruda sisse juuste juurtesse, 20-30 minuti pärast pesta maha ja loputada juukseid veega, millesse on lisatud natuke puuviljaäädikat.
• Juuksed lähevad kohevaks ja siidiseks, kui neid loputada üks kord nädalas lodjapuu õite (lehtede, noorte võrsete) tõmmisega.
• Tselluliidi kõrvaldamiseks kasutatakse segu püreeks tehtud marjadest ja meest vahekorras 5:1, millele võib lisada mõned tilgad rosmariiniõli. Seguga tehakse kompressi tekkinud tselululiidi kohale 40 minutiks. Tulemus ilmneb, kui teha kompressi 2-3 korda nädalas.
  
  Kasutatud allikad: http://remedyway.ee/lodjapuu; http://maakodu.delfi.ee/news/aialeht/iluaed/kulm-ja-kuum-parandavad-lodjapuu-marjade-maitset.d?id=26963599; http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lodjap.htm; http://maakodu.delfi.ee/news/aialeht/tarbeaed/lodjapuu-aitab-vistrike-ja-nahaloobe-vastu.d?id=24066163