Teatrielamus

Eile sai jälle küpsetatud. Küla nõu kojas panime paika edasised plaanid ja esimene neist sai eile teoks. Nimelt otsustasime üheskoos, et küpsetame igaüks kodus midagi laupäevaõhtuseks teatrietenduseks, kutsume kohale ka kohvi pakkuja ja küpsetsitest saadud sümboolne tasu läheb heategevuseks küla ürituste korraldamiseks mõeldud ühiskassasse. Ja tundub, et asi õnnestus päris hästi ja võeti külainimeste poolt hästi vastu.

Kõik heategevuse korras. Kogusime külale ca. 24 eurot.

Nüüd siis etendusest. Algus oli kell 18:00, pilet 4 eurot

Ettekandel oli Hermann Bahr´i "Mees, naine ja kontsert" (Das Konzert), 1909, komöödia kolmes vaatuses Võhma näiteringi Rassijad esitlusel.

Lugu elumehest klaverikunstnikust, kes muuhulgas juhendab igavlevate kõrgklassidaamide klaveriõpinguid. Teadagi viib see ka romantiliste suheteni. Klaveritunnid jäävad ära - maestrol on kontsert! Täiesti ootamatult. Kogu linn teab, et maestro käib ikka mägedes, oma suvemajas, kui tal järjekordne "kontsert" on. Idüllile lisab vürtsi petetud abikaasade efektne sekkumine. Nädalalõpp kujuneb...huvitavaks.

Iga pott leiab lõpuks kaane ja elu pöörab jälle oma tavapärasesse rööpasse.

Lavakujundus

Tükk oli väga õpetlik, naerda sai ja näitlejad olid ka tasemel. Kokku oli 10 osatäitjat, üks neist täitis kahte osa ja oli üksnes ka minu lemmik. Tegu oli vene päritolu naisega nime järgi vaadates ( Natalja Remmer), kes väga vahva aktsendiga oma osa ette kandis ja mängis ka meest, mis kukkus igati lahedalt välja.

Eemal seisab kepiga härra Pollinger, kes oli minu lemmik osatäitja

Etendust oli vaatama tulnud 43 inimest, mis meie küla kohta on super tulemus. Enamus olid meie enda küla elanikud, aga oli ka naaberküladest kohale tulnuid. Mina sain kaasa võtta kaks last, nende seas ka 5-aastane Meena. Natukene mures olin küll, kuidas ta selle pika etenduse vastu peab, eriti, kui tegu ikkagi täiskasvanute tükiga ja päris raske tükk lapse jaoks. Sten näiteks ütles, et talle oli igav. Meena jällegi oli vaimustuses, sest kostüümid olid ilusad, kõrged kontsad, ehted, soengud - kõik, mis Meenale väga korda läheb. Tema silmad igatahes särasid:) Sisu võis talle arusaamatuks jääda, aga kõik muu kompenseeris selle. Ja selline kogemus lapsel saada oma külas meie väikeses külamajas on alustuseks väga hea. Oli teisigi tema vanuseid lapsi.

Meena lemmik näitleja Delfine (Siret Koitmäe) rollis

Vaheaegu oli kaks ja sel ajal said siis inimesed omavahel suhelda, kohvi juua, saiakesi maitsta ja ka erinevaid napse proovida. Eneli oli kaasa toonud Tikri likööri, millel oli ikka äratuntav ehe tikri maitse ja maitses väga hea.

Vehaeg - kohvipaus

Etenduse lõppedes jagati osalejatele lilli, õeldi tänusõnu nii külainimeste poolt kui näitlejate poolt. Neil ei olevat veel nii head publikut olnud kui meie. Kompliment missugune:)

Saalis oli märgata rahuolevaid pilke ja nii siit kui sealt oli kuulda, et tükk oli väga hea, hästi mängitud ja tasus tulla. Tore.

Aitäh kõigile ja järgmise ürituseni!

P.S. Piltide kvaliteet on nagu ta on, vabandan!