Kriis on möödas, elu läheb edasi.
Proovisin just äsja oma tahke shampooni ära ja olen päris üllatunud. Kaisa suutis mu ikka päris ära ehmatada oma paarist korrast proovimisest ja siis olevat loobunud. Ma arvan, et Kaisa shampoon oli veel lihtsalt täiustamata, kuna ta proovis seda kohe peale turule ilmumist. Sellest ka pettumus.Minu shampooni pakendil on märge "Täiustatud retsept". Ja ma ei saa üldsegi aru nendest inimestest, keda on õnnistatud ilusate paksude juustega. Milleks üldse pead vaevata, millega oma juukseid pesta. Need on nii või naa alati ilusad.
Nüüd siis pesust. Vahutas see seep väga mõnusa tiheda vahuga. Seebil iseenesest on väga vänge lõhn, aga pestes seda tunda ei olnud. Täitsa normaalne oli kõik. Loputasin tavalise veega. Juuksed olid kuidagi õlised küll, aga palsam tegi kõik heaks. Hiljem veel kasutasin juukseõli ja juuksed on puhtad ja kerged, takused küll ei ole. Mulle meeldis ja kasutan rõõmuga edasi:)
Panin tähele, et olen päris paljude looduslike asjade tarvitajaks saanud selle lühikese ajaga. Nägu pesin tõrvaseebiga, kreemitasin kookosrasvaga. Huultele panin rahemündi õliga huulevõiet. Nõusid pesin loodusliku pesuvahendiga. Ja ei jää millegi poolest Fairyle alla. On isegi parema lõhnaga, peseb paremini ja sealjuures ei ole puhas mürk nagu seda on Fairy :D
Nii, edasi. Hommikusöögiks sõin öö läbi ahjus olnud kapsaid. Mis sest, et poe omad, aga puuahjus tehtud ikkagi. Öko. Kartulid keetsin eelmine õhtu koorega ja puupliidil. Imestate, et minu hommikusöök nii "raske" on? Ise ka ei usu. Saksamaal poleks see kõne allagi tulnud ja kogu maailmas ma arvan. Väljaarvatud Eestis ja Venemaal ka äkki. See ongi vist ainult eestlaste (endiste nõuka inimeste) seas võimalik, et hommikuks tehakse üks tugev söök. Tavaliselt soojendatakse eelmise päeva toitu hommikuks. Meie peres vähemalt oli nii. Mina sellist söömisviisi ei harrasta, aga kui ikka mehed raske töö peale lähevad, siis tehakse korralik söömaaeg ja vorbitakse omal kõhud tugevalt täis. Mingi müsli jogurtiga naerdakse kohe välja.
Täna oli meil erandjuhus.Ahjust välja võetud kapsas lõhnab lihtsalt nii isuäratavalt,et Stigile tegin kohe ühe ilusa portsu (kapsas, kartul, liha) ja ta nii magusasti sõi seda - ajas mulle ka isu peale. Rasv jooksis suunurgast lausa alla ja nüüd süda läigib. Minu hommik algab tegelikult ainult tassi kohviga. Vahest harva, kui on maitsestamata jogurtit kodus, siis söön müslit ka juurde. Aga seda juhtub hooti ainult ja väga harva viimasel ajal. Tavaliselt siis enne lõunat tunnen, et sööma peaks ka midagi.
Ükspäev tegi ema ka kapsast ja ma käisin seal söömas. Istusime köögis ja kui tuppa kolisime kohvitama, krabasin ma veel ühe kuhjas portsu endaga kaasa. Ema imestas, et ma ikka veel söön. Ma siis ütlesin,et mul juba teine ports :D Ja siis me arutasime, kas on üldse teisi rahvaid, kes oskavad hapukapsast hinnata. Nad vist jälestaksid seda toitu, nii tangudega kui ilma tangudeta. Aga ilma liialdamiseta võin mina pidada hapukapsaid oma lemmiktoiduks. Ja minu lapsed peavad ka sellest toidust lugu:)
Häälestan ennast nüüd tasapisi õhtuseks väljaminekuks. Kõigepealt viskan pikali. Siis püüan ära teha hädavajaliku maniküüri ja mõtlen, mida näksimiseks kaasa võtta, sest kõik tulevad enamvähem otse koolist - lasteaiast ja süüa kodus aega eriti ei ole. Ja ma ei taha teatris kuulata, kuidas kõigil kõhud nii hirmus tühjad on. Katsume sõidu ajal selle mure lahendada ma ei tea millega :D Eks me kohustuslikud jäätisekokteilid teeme ka teatris ikka, aga praadi seal me sööma ei hakka ja õnneks seda võimalust polegi:)
Teile aga teguderohket eesolevat päeva!
Proovisin just äsja oma tahke shampooni ära ja olen päris üllatunud. Kaisa suutis mu ikka päris ära ehmatada oma paarist korrast proovimisest ja siis olevat loobunud. Ma arvan, et Kaisa shampoon oli veel lihtsalt täiustamata, kuna ta proovis seda kohe peale turule ilmumist. Sellest ka pettumus.Minu shampooni pakendil on märge "Täiustatud retsept". Ja ma ei saa üldsegi aru nendest inimestest, keda on õnnistatud ilusate paksude juustega. Milleks üldse pead vaevata, millega oma juukseid pesta. Need on nii või naa alati ilusad.
Nüüd siis pesust. Vahutas see seep väga mõnusa tiheda vahuga. Seebil iseenesest on väga vänge lõhn, aga pestes seda tunda ei olnud. Täitsa normaalne oli kõik. Loputasin tavalise veega. Juuksed olid kuidagi õlised küll, aga palsam tegi kõik heaks. Hiljem veel kasutasin juukseõli ja juuksed on puhtad ja kerged, takused küll ei ole. Mulle meeldis ja kasutan rõõmuga edasi:)
Panin tähele, et olen päris paljude looduslike asjade tarvitajaks saanud selle lühikese ajaga. Nägu pesin tõrvaseebiga, kreemitasin kookosrasvaga. Huultele panin rahemündi õliga huulevõiet. Nõusid pesin loodusliku pesuvahendiga. Ja ei jää millegi poolest Fairyle alla. On isegi parema lõhnaga, peseb paremini ja sealjuures ei ole puhas mürk nagu seda on Fairy :D
Nii, edasi. Hommikusöögiks sõin öö läbi ahjus olnud kapsaid. Mis sest, et poe omad, aga puuahjus tehtud ikkagi. Öko. Kartulid keetsin eelmine õhtu koorega ja puupliidil. Imestate, et minu hommikusöök nii "raske" on? Ise ka ei usu. Saksamaal poleks see kõne allagi tulnud ja kogu maailmas ma arvan. Väljaarvatud Eestis ja Venemaal ka äkki. See ongi vist ainult eestlaste (endiste nõuka inimeste) seas võimalik, et hommikuks tehakse üks tugev söök. Tavaliselt soojendatakse eelmise päeva toitu hommikuks. Meie peres vähemalt oli nii. Mina sellist söömisviisi ei harrasta, aga kui ikka mehed raske töö peale lähevad, siis tehakse korralik söömaaeg ja vorbitakse omal kõhud tugevalt täis. Mingi müsli jogurtiga naerdakse kohe välja.
Täna oli meil erandjuhus.Ahjust välja võetud kapsas lõhnab lihtsalt nii isuäratavalt,et Stigile tegin kohe ühe ilusa portsu (kapsas, kartul, liha) ja ta nii magusasti sõi seda - ajas mulle ka isu peale. Rasv jooksis suunurgast lausa alla ja nüüd süda läigib. Minu hommik algab tegelikult ainult tassi kohviga. Vahest harva, kui on maitsestamata jogurtit kodus, siis söön müslit ka juurde. Aga seda juhtub hooti ainult ja väga harva viimasel ajal. Tavaliselt siis enne lõunat tunnen, et sööma peaks ka midagi.
Ükspäev tegi ema ka kapsast ja ma käisin seal söömas. Istusime köögis ja kui tuppa kolisime kohvitama, krabasin ma veel ühe kuhjas portsu endaga kaasa. Ema imestas, et ma ikka veel söön. Ma siis ütlesin,et mul juba teine ports :D Ja siis me arutasime, kas on üldse teisi rahvaid, kes oskavad hapukapsast hinnata. Nad vist jälestaksid seda toitu, nii tangudega kui ilma tangudeta. Aga ilma liialdamiseta võin mina pidada hapukapsaid oma lemmiktoiduks. Ja minu lapsed peavad ka sellest toidust lugu:)
Häälestan ennast nüüd tasapisi õhtuseks väljaminekuks. Kõigepealt viskan pikali. Siis püüan ära teha hädavajaliku maniküüri ja mõtlen, mida näksimiseks kaasa võtta, sest kõik tulevad enamvähem otse koolist - lasteaiast ja süüa kodus aega eriti ei ole. Ja ma ei taha teatris kuulata, kuidas kõigil kõhud nii hirmus tühjad on. Katsume sõidu ajal selle mure lahendada ma ei tea millega :D Eks me kohustuslikud jäätisekokteilid teeme ka teatris ikka, aga praadi seal me sööma ei hakka ja õnneks seda võimalust polegi:)
Teile aga teguderohket eesolevat päeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar