Pihlakasiirup

Meie peres on praegu pihlaka vaimustus ja käib üks suur pihlakate varumine. Ema tegi FB-is levinud õpetuse järgi juba oma siirupid ära ja andis mekkida. Väga hea oli, isegi ilma lahjendamata - joo nagu likööri. Pigem ikka limpsi mitte joo. Väärt kraamiga peab ikka säästlikult ringi käima. Selline mõnus mõrkjas ja magus kleepekas. Ja kui mõelda, et ka tervislik - kõha ja hingamisteede haiguste vastu, siis miks mitte.  Eile lahjendsin esimest korda veega ka ja väga hea morsijook on. Stig lahmib omale sisse ilma aruta. Loodame, et püsib ka terve tänu sellele:)

Otsustasin siis minagi oma kätega selle siirupi valmistamise läbi teha. Praegu on veel viimane aeg pihlakate korjamiseks. Enne aurutamist soovitatakse pihlakaid sügavkülmas hoida, et mõrusust vähendada. Aga loodame siis selle peale, et öökülmad on selle töö juba ära teinud sel aastal.

Mina oma mõistusega tegin nii...

Marjad koos kobaratega panin aurutajasse. Lasin veega üle ja pesin suurema mustuse maha. Jah, kohe seal samas aurutaja sõelaosas. Pole ekstra mingit jamamist pesuga. Siis panin marjad auruma tavapäraselt, nii nagu aurutajat kasutatakse. Seda teavad vast kõik.

Mahla lasin otse potti, kus keetsin ka siirupi. Enne suhkru lisamist tuleks mahlal eemaldada vaht, nii kaua kui teda tekib. Ja siis suhkur. 1 liitri mahla kohta kilo suhkurt on minu jaoks piisav. Võib ka rohkem panna. Keeta, kuni suhkur kenasti sulanud ja asjal siirupi välimus. Värvus on sellel siirupil kohe eriti ergas ja ilus.

Aurutajast tulev mahl

Valmis siirup

Villisin 330 ml-sse plastpudelisse



Allesjäänud kestad

Mina villisin juba natukene jahtunud siirupi plastikpudelitesse, ise hirmul olles, äkki pudel hakkab sulama. Natukene deformeerus esimene pudel, teistega olin ettevaatlikum. Säilima peaks pihlakas päris hästi. Ongi valmis tervislik ja omapärane siirup, mida külalistele pakkuda pisikesest pitsist likööri pähe:D Lastele saab profülaktika mõttes pakkuda lusikaga kui kõõhasiirupit (pihlaka köharohi).

Allesjäänud kestad võib lindudele anda!

Pihlakatele võib lisada ka arooniaid, lodjapuumarju, et erinevaid maitseid saada ja värvuse variatsioonid tulevad ka erilisemad.

Ema käest küsisin, kus ta 60 aastat oli, et alles nüüd pihlakad avastas. Aga jällegi tänu Facebook´ile, sest seal liigub ikka igasuguseid huvitavaid nippe aegajalt. Natuke on FB siiski elu:)