Küsimused mulle

16. detsember 2014

Katastroof

Minu suur lasteaia jõulupidu lõppes järjekordselt katastroofiga. Ootused olid suured, sättisin isegi ennast natuke rohkem, kui tavaliselt. Aga mis sest tolku. Pidu nautida ikka ei saanud.

Esiteks olin sunnitud Stigi kaasa võtma, sest kodus polnud kedagi, kelle hoolde teda jätta. Mete ja Sten pidid täpselt kella viieks olema külamajas näidendi proovis ja ma ei saa ju neile Stigi kaasa anda. Võtsin siis lasteaeda kaasa, mis mul muud üle jäi, kui tahtsin Meena peost osa saada. Minemata ka ju jätta ei saa.

Olime õigeaegselt kohal ja kui Meena teiste laste seast välja ilmus, selgus, et temal on kõhuvalu. Nägu üsna viril peas. Rippus mul juba küljes ja aimasin kohe halba. Õnneks kasvataja sai temaga nii palju kaubale, et ta lasi meil saali minna.

Saalis olid juba teised probleemid - Stig. Temal ju vaja kohe minna kõike uurima ja näppima. Püüdsin küll mingi aeg tema tähelepanu püüda ja mõtted mujale juhtida välja pandud piparkoogikausist, aga edutult:D Aga kaua sa suudad. Ta on selline laps ka, kes ei võõrista, ei karda ja on kõigest väga huvitatud. Süles teda kinni hoida mina ei suutnud. Kui kava pihta hakkas etendusega, sehkendas Stig ikka siia-sinna. Ega mina eriti osa ei saanud, kuigi oli väga hästi mängitud tükk kasvatajate poolt, toredate kostüümidega, sisu poolest humoorikas ja lavakujundus ka väga õdus.

Suutsin kuidagi Stigi taltsutada, kuigi ta jooksis mitu korda ikka saali peale, et ringi sahkerdada ja eks ta segas sellega ka teisi vaatajaid. See ju tavaline probleem sellistel üritustel ja palutakse ikka oma väikelapsed parem koju jätta, et mitte teiste pidu ka ära rikkuda. Oeh! Eks mitu korda ikka õeldi ära ka ja paluti mitte lapsel segama minna. Andsin endast tõesti parima ja see oli tõesti viimane kord, kui Stigi sellisesse kohta kaasa võtan. Pigem jään ise ka koju.

Kui tantsuks läks, oli näha Meena näost, et ta kukub kohe kokku. Nägu oli ikka väga - väga ära vajunud. Kasvataja hoidis teda ikka kuidagi tegevuses. Eks see saal oli ka soe ja umbne. Läksime vahepeal koridori peale, kus oli natuke värskem ja jahedam õhk ja Meena sai lonksu vett ka juua. Paremaks see midagi ei teinud, paha oli tal ikka tema jutu järgi.

Koridori pidin ka Stigi pärast minema, sest tema lõi ennast peaga kuskil ära ja pistis valju häälega uluma. Kujutate ette, milline "vahva" pidu mul ikka oli. Vaju või häbist maa-alla:D Rohkem ma lastega saali ei läinudki. Meena kurtis aga kõhuvalu edasi ja otsustasin, et on parem lahkuda. Milleks rikkuda teiste jõulupidu minu tittede pärast.  Ja võib-olla tõesti oli Meenal nii paha ja ta piinles (nagu tavaliselt, kui mõni pidu on). Tõin oma "7" asja ja seadsime ennast minekule.

Saime kenasti enne peo lõppu minema, kui riieteruumis on niikuinii suur tunglemine tavaliselt. Jõuluvana juurde Meena ei saanudki, kasvataja tõi tema paki ise meieni. Kommidest ta huvitatud ei olnud - imelik laps. Stig oleks kohe kommikoti kallale asunud ja paljud lapsed seda ka tegid. Meena aga mitte.

Kui lasteaiast välja astusime, pidi Meena peaaegu kokku kukkuma. Talutasin ta siis autosse, lasin istme alla, et ta pikali saaks olla ja sõitsime koju.

Selline oli siis jõulupidude avapauk minu jaoks:D







Igal pool näpud küljes

Millegipärast tunneb Meena ennast nüüd, kui kodus oleme, palju paremini. Sõi, tegin talle kummeli teed ja tuju on hoopis midagi muud, kui lasteaias. Saa siis aru!

Hakkame kommi sööma, läheb tuju paremaks:)





 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar